Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Time Finans AB ja JE sõlmisid 11.04.2008 ja 15.10.2008 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu kokku summas 28 000 krooni (1 789,53 eurot). Pooled leppisid kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning laenu tagastamise graafiku. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi tagasimaksmata summalt 2,0 % kuus. Seoses intressimäärade tõusuga rahvusvahelistel rahaturgudel tõstis hageja kostjale väljastatud laenusumma kuuintressi määra 2,46 %-ni. Viiviseid arvestas hageja perioodi 25.06.200901.02.2012 eest 0,076 % päevas põhinõude jäägilt. Vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.05.2008 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni laenu täieliku tasumiseni. Hageja andis kostjale laenusumma 20 000 krooni (1 278,23 eurot) 16.04.2008 ning laenusumma 8 000 krooni (511,29 eurot) 17.10.2008. 10.06.2009 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, et tal on jäänud osamaksed tagastamata ning andis täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, koos avaldusega, et ta ütleb tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja on tasunud makseid kokku summas 1 745,71 eurot, millest laenu põhisumma tagastamiseks on arvestatud 1 020 eurot, intressi tasumiseks 571,41 eurot, meeldetuletusteadete katteks 24,93 eurot ning sissenõudekulude katteks 129,37 eurot. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma võimalike inkassomeetmete kulud. Inkasso esitas hagejale teenustasuarve summas 129,37 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja vastus Kostja on esitanud kohtule vastuse, milles selgitab, et ta on võlgnevust tasunud summas 1 746 eurot, võla jääk 1 322,91 eurot on ebanormaalne. Kostja on nõus tasuma hagejale veel natuke graafiku alusel, kuid mitte 1 322,91 eurot. Kohtu põhjendused Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Hageja on olnud nõus kirjaliku menetlusega, 27.06.2012 määratud eelistungile kostja ei ilmunud ning palus asja arutada tema kohalviibimiseta. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel. Puudub vaidlus, et pooled on 11.04.2008 ja 15.10.2008 sõlminud laenulepingud (tl 45-48) ning kokku leppinud laenu tagastamise tingimustes, intressi ja viivise tagamise kohustuse (tl 50). Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja on kandnud üle kostjale laenusumma 20 000 krooni (1 278,23 eurot) 16.04.2008 ning laenusumma 8 000 krooni (511,29 eurot) 17.10.2008 (tl 49). Vaidlus puudub selle üle, et hageja on saatnud kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta (tl 51). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel 11.04.2008 ja 15.10.2008 sõlminud laenulepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on 04.11.2009 lepingus kokku leppinud intressimääras 24% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu on 1 322,91 eurot, millest põhivõlgnevus 769,53 eurot ja viivis perioodi 25.06.2009-27.06.2012 eest 241,03 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutava võlgnevuse suurusele. Kostja väitel on ta tasunud hagejale 1 746 eurot, mistõttu on nõue ülemäära suur. Kostja esitatud maksekorralduste (tl 79109) kohaselt on kostja tasunud või on kostja eest tasutud järgnevad summad: 18.05.2008 1054 krooni, 13.07.2008 1054 krooni, 16.07.2008 1054 krooni, 06.08.2008 1054 krooni, 19.09.2008 1054 krooni, 08.10.2008 1054 krooni, 11.11.2008 1267 krooni, 06.02.2009 1400 krooni, 18.03.2009 650 krooni, 11.04.2009 3300 krooni, 08.07.2009 1300 krooni, 06.08.2009 1300 krooni, 08.09.2009 500 krooni, 13.10.2009 300 krooni, 08.02.2010 500 krooni, 12.03.2010 200 krooni, 10.04.2010 500 krooni, 10.05.2010 500 krooni, 09.07.2010 500 krooni, 11.10.2010 500 krooni, 09.11.2010 700 krooni, 10.01.2011 50 eurot, 14.01.2011 15 eurot, 10.02.2011 65 eurot, 13.03.2011 65 eurot, 10.04.2011 65 eurot, 18.05.2011 30 eurot, 14.07.2011 65 eurot, 10.08.2011 65 eurot, 10.09.2011 65 eurot. Kokku annavad nimetatud summad 1 745,68 eurot. Hageja on omaks võtnud, et kostja on tasunud kokku 1 746 eurot (tl 119). Time Finans AB ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja põhivõlgnevuse summa kokku oli 28 000 krooni (1 789,53 eurot). Võlgnevuse tasumise meeldetuletuseks on hageja kostjale esitanud kuus meeldetuletusteadet. Pooled on kokku leppinud, et iga saadetud meeldetuletuse eest lisatakse laenule 65 krooni, seega on kulu kokku 390 krooni (24,93 eurot). Kostja on teinud ebapiisavaid makseid võlgnevuse tasumiseks, st maksed ei ole olnud piisavad kõigi makse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks võlausaldaja ees. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja esitatud väidetele ja tõenditele võlgnevuse tasumise kohta suuremas ulatuses kui hageja poolt välja toodu, lähtub kohus kostja tõenditest, VÕS § 415 lg-st 2 ning arvestab ümber kostjalt väljamõistetava summa. Kohtu arvestuse kohaselt on kostja tasunud hagejale kokku 1 745,68 eurot. Kooskõlas VÕS § 415 lg-ga 2 seejuures nimetatud summast 390 krooni (24,93 eurot) on tasutud

meeldetuletusteadete saatmise katteks ning 1 720,75 eurot põhivõlgnevuse katteks. Pärast viimast kostja poolt tehtud makset 10.09.2011 on kostja põhivõlgnevuse jäägiks 68,78 eurot. Viimane arve on hageja poolt kostjale esitatud 22.05.2009 ning viivist võlgnevuse jäägilt on hakatud arvestama alates 25.06.2009, samas kostja tasus võlga ebaregulaarselt kuni 10.09.2011. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu korrektseks viivisearvestuseks arvestada kõigepealt välja kostja põhivõlgnevuse suurus 25.06.2009 seisuga ning seejärel viivis põhivõlgnevuse jäägilt, võttes arvesse kostja tasutud summasid. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Intressi arvestatakse kogu lepingu kehtivuse aja eest. Esimese kostjale esitatud arve kuupäevaga 23.04.2008 kohaselt oli saldo arve väljastamisel 20 000 krooni laen ning 333,33 krooni intress, kokku 20 333,33 krooni. Edaspidistest arvetest nähtub, et hageja on arvestanud summalt 20 333,33 krooni maha kostja tasutud makse 1 054 krooni ning nimetatud jäägilt arvestanud intressi kokkulepitud määras 2% kuus. Eelnev võlgnevuse arvutusviis nähtub ka järgnevatelt arvetelt. Seega on hageja arvestanud intressi summalt, mis sisaldas juba eelmise kuu intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest, kuid kostja poolt tasumata intress ei ole kostja poolt kasutatav raha. Intressilt intressi arvestamine ei ole lubatud. Kohus arvestab ümber hageja poolt arvestatud summad, mistõttu muutub ka põhivõlgnevuse jääk. Viimase hageja poolt esitatud arve (kuupäevaga 22.05.2009) seisuga on põhivõlgnevuse jääk 15 059 krooni (962,45 eurot). Kuivõrd arve esitamise kuupäevast kuni viivise arvestamise alguskuupäevani kostja makseid ei teinud, on seisuga 25.06.2009 kostja põhivõlgnevuse jääk sama. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid alates 25.06.2009 määraga 0,02% päevas põhinõude jäägilt. Kohus lähtub viivisesumma täpsustamisel 25.06.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest 15 059 krooni, viivisemäärast 0,02% päevas ning korrigeerib viivisearvestust lähtuvalt kostja poolt pärast 25.06.2009 tasutud summadest. Kostja poolt perioodil 25.06.2009-10.09.2011 tasutud summade tulemusel vähenes põhivõlgnevus 68,78 eurole. Hageja on 29.06.2012 esitanud kohtule täpsustatud viivisearvestuse, millega arvestas viivise välja seisuga 27.06.2012. Kohtu poolt täpsustatud viivisesumma 27.06.2012 seisuga on 93,27 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja täpsustatud viivisearvestuse kohaselt on viivis välja arvestatud kindla summana 27.06.2012 seisuga, kohus lähtub sellest ning mõistab viivise protsendina välja alates 28.06.2012. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 162,05 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.06.2012 kuni põhinõude 68,78 eurot täieliku tasumiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 12,25% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 12,25% menetluskuludest kostja kanda ja 87,75% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.