EELK Jõhvi Mihkli koguduse hagi Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2342, 16 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
EELK Jõhvi Mihkli kogudus (RK xxx, asukoht Rakvere 6, 41532 Jõhvi) Marko Tiirik (lepinguline esindaja), e-post [email protected]) Ida-Virumaa Sakslaste Ühing (RK xxx, asukoht Kutse 3-11, 41533 Jõhvi)
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu`lt EELK Jõhvi Mihkli koguduse kasuks 2342 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 16 senti.
2.Menetluskulud jäävad kostja, Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt oli EELK Jõhvi Koguduse kui Rendileandja ja Saksa Seltsi, kui Rentniku vahel 06.11.2000 sõlmitud äriruumi üürileping, mille p.2.1. kohaselt Rendileandja andis Rentnikule tasu eest kasutamiseks äriruumid, asukohaga Rakvere 6, Jõhvi linnas, üldpinnaga kokku 62 m2. Tasu moodustus järgmistest komponentidest: 5 MWh soojusenergia eest igakuuliselt vastavalt asutustele kehtestatud tariifidele + käibemaks, vee- ja kanalisatsioonimaksu 10 m3 eest vastavalt asutustele kehtestatud tariifidele + käibemaks ja 30% kogu hoones kulutatud elektrienergia eest ja 30% kogu hoonele kehtestatud tarbijatasust (koos käibemaksuga). Kostja kasutas üüritud ruume ja tasus esitatud arved kuni 2009. Kostja on oma rendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata üüri 2009
aasta eest ja 2010 jaanuari eest, ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Kostja üürivõlgnevus moodustab seisuga 01.02.2010 - 2 342, 16 EUR (34 295,9 krooni, s.o.2009 aasta võlg summas 32 934, 52 krooni ja 2010 jaanuari eest 3 717, 34 krooni). Hageja on saatnud kostjale nõude kohustuste täitmiseks, millele kostja vastanud ei ole. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 108 lg 1 ja lepingu p-le 3.2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 342, 16 EUR. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduse nõudeid, muuhulgas põhjendusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid kostja tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise kohta. Hageja ei esitanud rendilepingut kostja Ida-Virumaa Sakslaste Ühinguga, rk. 80105598. Hageja esitas kohtule mittenõuetekohased 04.08.2009, 04.09.2009, 04.10.2009, 01.12.2009 ja 03.01.2010 maksekäsundid. VÕS § 705 alusel peab kostja need maksekäsundid aktseptima, kui ta tunnistab maksekäsundist tulenevaid kohustusi. Kostja väidab, et temale neid maksekäsundeid üle ei antud ja ta ei ole nendega tutvunud. Tõendeid dokumentide nõuetekohase üleandmise kohta ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja taotleb aegumise arvestamist TsÜS § 143 alusel. Hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
3.15.11.2012 kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hagi on esitatud kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. Kostja ei saa väita, et võlanõudeid ta saanud ei ole, tal on need käes. Võib ka lugeda, et kostja sai need kätte koos hagimaterjalidega. Ida-Virumaa Sakslaste Ühing kasutas Jõhvi koguduse ruume. Hagi on esitatud VÕS sätete alusel ning esitatud väited ümberkorralduste ja kirikusiseste-ja koguduse probleemide kohta ei ole asjakohased. Kostja tunnistas, et kasutas ruume jaanuarini 2010 (kaasaarvatud jaanuaris). Tasutud on Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu poolt 27 maksekorraldusega 06.11.2000 lepingu alusel Rakvere tn 6 ruumide kasutamise eest. Dokumendi võltsimise väide on paljasõnaline. Võlgnevuse suurusele kostja vastu vaielnud ei ole. Kostja täitis lepingut kuni 2009. Kostja on tunnistanud lepingut ligi 8 aastat.
4.Kostja leiab, et kirikute ja koguduste seaduses on kirik juriidiline isik ja küsimused, mis on seal reguleerimata, reguleeritakse MTÜS-ga. Kirik tegutseb põhikirja alusel ja tema õiguspädevus tekib registreerimise hetkest. Eesti EELK Mihkli Kogudus on registreeritud 03.09.2004. Hagi aluseks on aga 06.11.2000 rendileping. Rendileping on allkirjastatud Jõhvi Koguduse poolt, ilma registrinumbrita ja teiselt poolt Saksa Seltsi poolt ka registrikoodita. Kostja pole lepingut sõlminud. Kostja juhatuse liige asutas Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu, mis moodustas koguduse kiriku juures ja nad kuulusid kiriku struktuuri. Toimusid jumalateenistused, kirikuteenistus, pühapäevakool. Kirikul oli vaja vahendeid ja ühing pidi andma oma panuse. Saksamaalt anti vahendeid, mis kanti Jõhvi Kogudusele. Maksid kirikule rendi raha ja siis kui said. Rendileping oli Saksa Seltsiga, mitte Sakslaste Ühinguga, kes oli osa kogudusest. Kirik ei saa oma koguduselt võtta raha ja sõlmida lepingut. Ida-Viru Sakslaste Ühing on kandnud Jõhvi Mihkli kogudusele raha. Püüdsid kogudust toetada ja kirik oli huvitatud Ida-Viru Sakslaste Ühingust. Peale annetusi nad kirjutasid sellest kui renditasust. Peale selle andsid olulise panuse, sest remontisid kolm ruumi täielikult. Mille eest maksid kuskil 10 000 €, kuid pastori ja kostja vahel suhted halvenesid. Teateid võla kohta, või nõudmisi ei ole saanud ja teine pool pole esitanud tõendeid, et oleksime saanud. Pastoriga oli jutt, et on õigus kasutada kõiki kirikuruume. Ei ole kunagi võlanõudmisi saanud. Pole kuupäeva, millal need saadetud on ja pole kinnitust, et oleks need kätte saanud. Said kätte 2012 aastal, kuid see ei ole veenev alus, sest teine pool peab teadma, kuidas dokumendid, mis omavad tagajärge, kätte toimetati. Rendilepingu teisel lehel on kostja seadusliku esindaja, I. K. allkiri. Kuupäeva lepingul kirjutanud ei ole. Leping oli koostatud
palju varem. Kirik ehk hageja on asutatud 2004 aastal oma põhikirjaga ja vastavalt Kirikute ja koguduste seadusele annab see kirikule õiguse anda rendile kinnisvara. 1996 oli kõrgem organ üldkoosolek. Leping on vormistatud seaduse alusel, mis jõustus hiljem kui 2000 aasta. Sellel ajal hagejat asutatud ei olnud. Leping on fiktiivsete tunnustega. Kolisid välja 2010 aastal 10 jaanuari paiku. Raha ülekandmiseks küsis kirikuõpetajalt arveid, kuid see oli fiktiivne. Pidi Saksamaale aru andma, et on renditasu maksnud. Lepingulised suhted olid kiriku ja Saksa Seltsi vahel ja alla kirjutatud selle ühingu poolt, mitte Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu poolt. Maksuteatised on koopiad ja ei saa olla tasumise tõenduseks, sest dokumendid ei ole panga dokumendid. Kohus ei saa neid arvestada.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite ning palub kohtul kohaldada aegumist TsÜS § 143 alusel. Tehingulise nõude aegumise algusaja määramisel ei ole üldjuhul, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, tähtsust sellel, kas võlausaldaja nõudest ja selle sissenõutavusest teadis või pidi teadma. Oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS §-st 154. Kuna lepingus nähti ette rendi tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab rendimakseid 2009 ja 2010 aasta eest. Seega algab 2009 nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2010 ja 2010 aasta nõude kulg 01.01.2011 kell 00.00 ning nõuded aeguvad vastavalt 31.12.2013 ja 31.12.2014 kell 24.00. Hagi on esitatud 03.05.2012. Järelikult ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud
6.Kostja väitel lepingu sõlmimise ajal hagejat asutatud ei olnud. Kiriku õiguspädevus tekib registreerimise hetkest, kuid Eesti EELK Jõhvi Mihkli Kogudus on registreeritud 03.09.2004, kuid leping on sõlmitud varem (06.11.2000). Kostja on viidanud ka sellele, et leping on vormistatud seaduse alusel, mis jõustus peale 2000 aastat. Hetkel kehtiva Kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) redaktsioon jõustus küll 01.07.2002, kuid KiKoS algne redaktsioon on vastu võetud 20.05.1993 aastal ja kehtis ka vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KiKoS § 1 lg 2 kohaselt on kirik, kogudus ja koguduste liit juriidilised isikud. KiKoS § 10 lg 1 kohaselt tekib kiriku, koguduse või koguduste liidu kui juriidilise isiku õigusvõime tema põhikirja registreerimise päevast arvates. Alates 01.07.2002 kehtiva KiKoS kohaselt on usulised ühendused kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid (KiKoS § 2 lg 1). Usulise ühenduse õigusvõime tekib tema kandmisega usuliste ühenduste registrisse (KiKoS § 5 lg 4). EELK Põhikirja § 2 lg 1 järgi on EELK juriidiline isik ja EELK kogudused on juriidilised isikud käesoleva põhikirja alusel. Seega on ekslik kostja väide, et lepingu sõlmimise ajal puudus EELK Jõhvi Mihkli Kogudusel õigusvõime ja tegemist ei olnud juriidilise isikuga. Lepingu sõlmimise ajal ei sõltunud õigusvõime teke registrisse kandmisest, vaid põhikirja registreerimisest.
7.Kostja leiab, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühing moodustas koguduse kiriku juures ja kuulus kiriku struktuuri ning kirik ei saa oma koguduselt võtta raha ja sõlmida lepingut.
Kirikuna on Eestis registreeritud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ning Jõhvi Mihkli kiriku näol on tegemist EELK Jõhvi Mihkli Kogudusele kuuluva varaga (hoonega). Nii lepingu sõlmimise ajal kehtinud KiKoS § 2 lg 2, kui ka hetkel kehtiva KiKoS § 2 lg 3 kohaselt on kogudus käesoleva seaduse mõistes ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud juhatuse juhtimisel. Ida Virumaa Sakslaste ühing ei ole usuline ühendus, ega saa seega olla ka koguduseks KiKoS tähenduses. Seega on ekslik kostja arusaam, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühing kuulus kiriku, või siis koguduse koosseisu. Ekslik on ka kostja arusaam, et kirik ei saa kogudusega lepinguid sõlmida ning koguduselt raha võtta, sest nii kirikud, kui kogudused on õigusvõime aspektist eraldiseisvad juriidilised isikud. Kirikukogu, kes on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, võimkonda kuulub kogudustele koormiste seadmine (EELK Põhikirja § 27 p 11). EELK Põhikirja § 64 järgi annab kogudusele kuuluva kinnisasja rendile või kasutada andmiseks loa praostkonna praost. Leping (tl. 4) on kinnitatud EELK Viru Praostkonna nõukogu poolt, kinnituse on allkirjastanud Viru Praostkonna praost ja leping ise on allkirjastatud juhatuse esimehe poolt.
8.Kostja seaduslik esindaja I. Kukolev väidab, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühing pole lepingut sõlminud, sest leping on allkirjastatud registrikoodita Saksa Seltsi poolt. Toimiku materjalide juures olevast lepingust nähtub, et I. K. on lepingu isiklikult allkirjastanud Saksa Seltsi esimehena (tl. 7), mida viimane on kohtuistungil ka kinnitanud (tl. 77). Kohus leiab, et lepingu sõlmimist ei tee olematuks asjaolu, et lepingus pole märgitud poolte registrikoode ja eksitud on juriidilise isiku täpse nimetusega. Ida-Virumaa Sakslaste Ühing (reg. kood 80105598) on registreeritud 07.10.1999 aastal ning juhatuse liikmeks on I. K.. Kuna kostja tugines asjaolule, et leping on sõlmitud teise juriidilise isikuga (Saksa Selts), pidi kostja seda asjaolu ka TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, kuna I. K. on lepingu allkirjastanud. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on arusaadavalt teadlik juriidilise isiku, keda ta esindab, olemasolust. Kostja selle asjaolu kohta tõendeid ei esitanud. Lepingu sõlmimist poolte vahel tõendavad ka hageja esitatud maksekorraldused (tl. 36-62), kust nähtub et kostja, Ida-Virumaa Sakslaste Ühing on teinud hagejale ülekandeid alates 2001 aastast kuni 2009 aasta novembrini 06.11.2000 rendilepingu alusel (maksekorralduste selgitustesse on märgitud Rakvere tn. ruumide kasutamise eest, 06.11.2000 rendileping). Ainult kolmel maksekorraldusel on märgitud selgitusse lihtsalt ruumide rent (tl. 36, 37, 38). Ruumide kasutamist kostja poolt tõendab ka see, et kostja väitel kolisid nad ruumidest välja 2010 aasta
10.jaanuari paiku (tl. 77). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel oli 06.11.2000 sõlmitud rendileping.
9.Kohus ei nõustu kostja väitega, et maksekorraldusi ei saa arvestada tõendina, sest tegemist on koopiatega, mitte panga dokumentidega. Tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad (TsMS § 272 lg 1, 2). Ekslik on kostja viide maksekäsundile (VÕS § 705). Tehingut, millega üks isik (käsundiandja) käsundab teist isikut (käsundisaaja) maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha ning soodustatud isikule antakse õigus täitmine vastu võtta, kvalifitseeritakse maksekäsundiks (VÕS § 703 lg 1). Antud juhul on tegemist lihtsalt rendilepingu alusel kostjale esitatud arvetega, mitte maksekäsundiga, sest puudub mh. käsund iseenesest ja soodustatud kolmas isik.
10.Leping sõlmiti enne 1. juulit 2002. Lepingu punktide 1.3. ja 2.1. järgi andis hageja kostjale kasutamiseks Jõhvis, Rakvere 6 asuvat neli ruumi üldpinnaga 62 m2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna rendileping on kestvusleping, siis tuleb praeguses asjas kohaldada VÕS sätteid, kuivõrd hageja nõudis ajavahemiku 2009 aasta jaanuar kuni 2010 jaanuar eest renditasu.
11.Hageja nõuab renditasu võlgnevust ja on esitanud 04.08.2009 arve nr. 36, rent jaanuar kuni juuli 2009 summas 26 100, 97 krooni (tl. 10), 04.09.2009 arve nr. 40 2009 augusti rent summas 3728, 71 krooni (tl. 11), 04.10.2009 arve nr. 43 2009 septembri rent summas 3728, 71 krooni (tl. 12), 01.12.2009 arve nr. 67 2009 IV kvartal summas 11 186, 13 krooni (tl. 13) ja 03.01.2010 arve nr. 5 2010 jaanuar summas 3712, 34 krooni (tl. 14). Kokku 2 342, 16 €. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Lepingu p 3.2.4. järgi on rentnik iga jooksva kuu 25-ks kuupäevaks kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole väitnud, et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole menetluse jooksul hageja nõude suurust vaidlustanud. Kuna kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole esitatud arvete alusel hagejale tasunud, siis tuleb hageja nõue 2342, 16 € rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab menetluskulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Marge Tamme /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.