Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohustada pankrotihaldur Tiia Kalaus`t organiseerima Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu (RKxxx, asukoht: Kutse 3-11 Jõhvi) kustutamine äriregistrist.

Vabastada ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast alates Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu äriregistrist kustutamise päevast.

Määrata Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige D. K. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post xxx).

Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasuks ja kulude katteks 434,83 EUR (nelisada kolmkümmend neli eurot ja 83 senti), sh pankrotihalduri tasu 295 eurot ja kulud 67,36 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 72,47 eurot.

PankrS § 29 lg 8 alusel kanda Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olev summa 38,77 EUR (kolmkümmend kaheksa eurot ja 77 senti) halduri tasu ja kulude katteks hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates OÜ CiviLex arvelduskontole nr. EE312200221022387366 AS-s Swedbank.

Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 396,06 EUR (kolmsada üheksakümmend kuus eurot ja 06 senti, sealhulgas käibemaks 20% summas 72,47 eurot). Nimetatud summa kanda OÜ CiviLex arvelduskontole nr. EE312200221022387366 AS-s Swedbank.

Tühistada Viru Maakohtu 02. detsembri 2013 kohtumäärusega võlgniku IdaVirumaa Sakslaste Ühingu vara suhtes rakendatud käsutuskeeld.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 02. detsembri 2013.a määrusega võeti avaldus menetlusse ning ajutiseks pankrotihalduriks määrati pankrotihaldur Tiia Kalaus.

Võlgnikul on maksu- ja tolliameti ettemaksukontol 38,77 eurot. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, rahalised vahendid maksu- ja tolliameti ettemaksukontol summas 38,77 eurot. II Andmed võlgniku kohustuste kohta: Võlgnikul on täitmata kohustus EELK Jõhvi Mihkli Koguduse ees summas 2342,16 eurot. Nõude aluseks on 4.09.2013 jõustunud Viru MK otsus 29.11.2012 tsiviilasjas asjas nr 2-1217689 ja samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu lahend 27.05.2013 (Tartu RK 27.05.2013, tsiviilasi 2-12-17689). Võlgnik on esitanud veel Riigikohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja kautsjonist vabastamiseks, kuid Riigikohtu 31.07.2013 määrusega jäeti taotlused rahuldamata (RK määrus 31.07.2013, kohtuasi 3-7-1-2-520). Võlausaldajaks on seotud isikuna juhatuse liige D. K., kellele on võlgnevus ühingu kulude tasumisest summas 491,50 eurot. Maakohtute andmetel ei osale võlgnik üheski kohtumenetluses hageja või kostjana. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringusüsteemi andmetel on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühingul on teadaolevaid kohustusi seisuga 2.01.2014.a kokku summas 2 833,66 eurot. III Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnik tegutseb mittetulundusühinguna. Tema tegevus ei ole kestvuslepingute alusel, vaid on projektipõhine. Sissetulek ühingule on annetustest, liikmemaksudest või siis tasu õppekursuste jms. eest. Seega pidev sissetulek puudub ning ühingu rahastamine on samuti eesmärgist ja tegevusest tulenevalt projektipõhine. Seega kogu saadav tulu kasutatakse tavapäraselt projektide läbiviimisega seotud sihtotstarbeliste kulude tasumiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub lähitulevikus perspektiiv teenida niipalju tulu, et selle arvelt oleks võimalik tasuda kohtulahendist tulenevat võlgnevust. IV Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur ei ole vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. V Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Võlgnik on tegutsenud suhteliselt pikaajaliselt. Võlgniku poolt on registrile esitatud eelnevate majandusaastate aruanded. 2012.aastal sai võlgnik liikmetelt tasusid 4698 eurot ja annetusi ja toetusi 12 104 eurot. Sihtotstarbeliselt on kasutatud projektide otseste kulude tasumiseks 12 417 eurot ja annetusi ja toetusi antud summas 4 384 eurot. Seisuga 2.12.2013 on võlgnikul varasid 39 eurot (maksuameti kontol ettemaks) ja kohustusi 492 eurot (võlgnevus D. K.le), kajastamata on bilansis kohustus Jõhvi Koguduse ees. Ajutine haldur on tutvunud Jõhvi koguduse nõude aluseks olevate kohtulahenditega ning nendest tulenevalt esitas Jõhvi kogudus võlgniku vastu nõude 2012. aastal kohustuse osas, mis oli sisse nõutav juba 2009 ja 2010.aastal. Asjas esitatud materjalide kohaselt võib asuda seisukohale, et võlgnikul olid rendileandjaga erinevad arusaamad rendi tasumise kohustuse tekkimisest ning ilmselt tuli võlgnikule üllatusena nõude esitamine selle tekkimisest mitu aastat hiljem. Kuivõrd õiguslikult on võlausaldaja tõendanud oma nõude õigsust, siis on kohtud teinud otsuse võlgniku kahjuks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus saabus koos kohtulahendi jõustumisega, sest võlgnikul puudusid võimalikud rahalised ressursid võlgnevuse tasumiseks. Samuti puudub tulevikus väljavaade võla tasumiseks, mistõttu on saabunud püsiv maksejõuetus ning võlgnik ei ole suuteline olemasolevat kohustust täitma.

Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu maksejõuetus tekkis 2013.a. septembris ning selle põhjuseks oli likviidsete vahendite puudujääk. VI Juhatuse liikme vastutusest: Ajutine haldur on hinnanud juhatuse tegevust ning leiab, et juhatuse liikmed ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud. Võlgniku esindaja on kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi oma õiguste kaitseks, kuid kahjuks lõppesid need talle negatiivsete otsuste tegemisega. Nähtuvalt kohtumaterjalidest on oma huve kaitsnud võlgniku seaduslik esindaja. Ajutise halduri hinnangul puuduvad alused ka võimalike kahju hüvitiste nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu tulkenevalt nende tegevusest ühingu liikmena, millega oleks kahjustatud ühingu huve või tekitatud oma tegevusega tahtlikult kahju võlgnikule ja tema võlausaldajatele. VII Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Kuivõrd on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid ei võimalda edasise pankrotimenetluse läbiviimist, siis pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid vähemalt 2000 euro ulatuses. Samas möönab ajutine haldur, et deposiiti rahaliste vahendite tasumine on otstarbekohane juhul, kui edasise menetluse käigus on võimalik pankrotivara suurendamine. Käesolevas menetluses ajutise halduri hinnangul sellised võimalused ja perspektiiv puudub. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja kg 2, teeb ajutine haldur ettepaneku: lõpetada Ida-Virumaa Sakslaste Ühing (registrikood xxx, asukoht Kutse 3-11, Jõhvi linn, Ida-Virumaa) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade Ametlikes Teadaannetes Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu pankrotiavalduse menetluse raugemise kohta; määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige D. K. (i.k. xxx, elukoht xxx); mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid

ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palus, lähtudes PankrS § 23 lg 1 ja lg 4, mõista välja ajutise halduri tasu summas 295 eurot ning pankrotiavalduse menetluses tehtud kulutuste katteks 67,36 eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulud kokku summas 434,83 eurot (sisaldab k/m) PankrS § 29 lg 6 alusel OÜ-le Civilex. Haldur taotleb kohtult, et maksu- ja tolliameti ettemaksukontol olev summa 38,77 eurot kanda halduri tasu ja kulude katteks PankrS § 29 lg 8 alusel . Ülejäänud summas 396,06 eurot tasuda riigi vahenditest OÜ Civilex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Kohus määrab, et PankrS § 29 lg 8 alusel kanda Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olev summa 38,77 eurot halduri tasu ja kulude katteks hiljemalt 2 nädala jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates OÜ CiviLex arvelduskontole nr. EE312200221022387366 AS-s Swedbank. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 396,06 eurot (sealhulgas käibemaks 20%). PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.