Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagiavalduse kohaselt täidab kohtutäitur Elin Vilippus hageja suhtes täitedokumendiks olevat notariaalset dokumenti nr XXX, nõude sisuks on EL(hageja ema) võlgnevus kostjale 55 078,87 euro suuruses. Kostja nõue hageja vastu tuleneb 18.11.2005 hüpoteegi seadmise lepingust, hüpoteek seati hageja kinnisasjale kostja kasuks AS-i Reval Liising ja EL vahel 16.11.2005 sõlmitud lepingu ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete tagamiseks. AS Reval Liising loovutas nõuded kostjale. EL on surnud, pärimismenetlus ei ole lõppenud, tegelik võlgnik pole teada. Hageja sai nõude suurusest esmakordselt teda kohtutäituri poolt esitatud dokumentidest. Laenulepingut muudeti korduvalt, hageja ei tea, kui palju laenust E. L tagastas AS-le Reval Liising, lepingu muudatustega loeti maksmata intress ja viivis põhivõlaks. Viivised on ebamõistlikult suured. Hageja esitas kaebuse ka kohtutäiturile, kohtutäitur pole seda veel lahendanud. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 16.11.2005 laenulepinguga andis Reval Liising AS EL laenu 650 000 krooni. Lepingu lisaga 3 suurendati laenu limiiti. Kuna EL lepingut ei täitnud, ütles AS Reval Liising lepingu üles alates 18.03.2009. Kostja omandas 07.04.2010 avalikul enampakkumisel kõik AS-i Reval Liising poolt panditud nõuded. 25.03.2011 saatis kostja hagejale ja EL teate nõude omandamise kohta ning teatas võla suuruse ja andis tasumiseks tähtaja kuni 09.04.2011. 12.08.2011 saatis kostja hagejale uue teate võlgnevuse tasumiseks ja täiendava tähtaja. 15.12.2011 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile. Tagatis ei kuulu EL pärandvara hulka, mistõttu kostjal oli õigus alustada täitemenetlus. Hageja ei ole välja toonud ühtegi sundtäitmise lubamatuseks tunnistamise nõude aluseks olevat asjaolu. Hagejale on kõik dokumendid, kust ta võis võla suurust näha, saadetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt esitatud tõenditega, ning ära kuulanud poolte seisukohad kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 1) hageja ema EL võttis AS-lt Reval Liising laenu, mille kohta sõlmisid laenulepingu 16.11.2005 (lk 82-109) ja et esialgset laenusummat (650 000 krooni) hiljem suurendati; 2) EL ei tagastanud laenuandjale kogu saadud laenuraha; 3) laenuandja nõude omandas kostja (lk 65-66); 4) laenu tagas hageja hüpoteegi seadmisega oma kinnisasjale. Pooled vaidlevad selle üle: 1) kas hagejal on kohustud ema poolt võetud laen tagastada arvestades, et pärimismenetlus ei ole lõppenud; 2) kui suur osa laenust jäi laenusaaja poolt tagastamata laenuandjale; 3) kas viiviste suurus on mõistlik; 4) kas laenuleping on ülesöeldud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja tagas ema poolt võetud laenu laenuandja kasuks hüpoteegi seadmisega hagejale kuuluvale kinnisasjale (hagiavalduse p 2.1). Kuna hageja suhtes algatati täitemenetlus 18.11.2005 notariaalse dokumendi alusel, ei puutu asjasse hageja väited laenusaaja pärimismenetluse mittelõppemise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Hageja suhtes toimub täitemenetlus (lk 25-31), kuna tema kinnisasjale seati laenusaaja kohustuste tagamiseks hüpoteek. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada. Hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada vaid sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks. See tähendab, et võlgnik, kelle nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema sattunud nõude rahuldamisega viivitusse. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et laenuvõtja poolt on osa kohustusest täitmata. Nimetatu tuleneb ka asjaolust, et laenuvõtja on surnud enne laenulepingu lõppemise aega (10.10.2023). Hüpoteegi realiseerimiseks võib täitemenetlust alustada ka juhul, kui sissenõutavaks on muutunud vaid osa hüpoteegiga tagatud nõudest (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-60-11 p 18, p 20). Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli laenusaaja vastu sissenõutav nõue. Seega alustati täitemenetlus õigesti. Täitemenetlust ei takista vaidlus selle üle, kas ja millises osas oli kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Riigikohtu viidatud otsuse p 21 järgi saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Laenulepingus (p 8.1) on lepingu pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda kõigi kohustuste täielikku täitmist teatades sellest laenusaajale kirjalikult. Laenulepingu ülesütlemise alused on sätestatud lepingu p-des 8.1.1.-8.1.4. Lepingu p 13.5 järgi tuli lepinguga seotud teated saata kirjaga teise poole aadressil ning need loeti kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Laenusaaja aadressiks on laenulepingus märgitud XXX, Tallinn. Kostja poolte esitatud tõendite kohaselt saatis kostja laenusaajale 25.03.2011 teatise (lk 67) aadressile XXX, Tallinn, seega aadressile, mille laenusaaja oma aadressina laenuandjale teatas. Teatisega teatab kostja laenusaajale nõude omandamisest enampakkumisel, laenulepingu ülesütlemisest laenuandja poolt 18.03.2009, võlgnetava summa suuruse ja võlgnevuse koosseisu kuuluvate summade suurused. Seega on ebaõige kostja väide lepingu ülesütlemise ebaselguse kohta. Samasisulise teatise saatis kostja hagejale 25.03.2011 (lk 68). Teatise saatis kostja aadressile, mille hageja on oma elukoha aadressina teatanud ka kohtule käesolevas menetluses (XXX, Tallinn). 12.08.2011 saatis kostja laenusaajale korduva teate (lk 70) ning 12.08.2011 hagejale (lk 71). Teatisest pidi hageja aru saama, kui suur on võlgnevus, mida kostja temalt kui laenu tagajalt nõuda võib. Enne hagi esitamist ei ole hageja võlgnevuse suuruse osas mingeid pretensioone kostjale esitanud ega püüdnud seda välja selgitada. Hagiavaldus ja hageja esindaja selgitused kohtuistungitel olid oletuslikud. Panga poole on hoopiski pöördunud e-kirjaga 10.06.2011 (lk 69) H. L . Kirjast on väljaloetav mure seoses kinnisasjaga, laenusaaja võlgnevuse suurust kiri ei puuduta ega sisalda kahtlusi võlgnevuse suuruse kohta. Ka H. L 26.08.2011 kiri kostjale (lk 72) ei sisalda kahtlusi võlgnevuse või selle suuruse kohta. Riigikohtu 2.07.2008 määruse asjas nr 3-2-1-42-08 (p-d 14, 15) järgi on kohtutäituril võimalik arvutada sundtäidetav summa, kui tal on selleks andmed olemas. Hageja esitas hagi nõudega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11 tuleb võlgnevuse suurust arvestada hüpoteegi realiseerimisel saadud tulemi jaotamisel. Käesolevas menetluses saab kohus lahendada vaid nõude, mille hageja esitas. Selleks peab kohus kindlaks tegema, kas sundtäitmise on lubamatu või mitte. Riigikohtu 2.07.2008 määruses asjas nr 3-2-1-42-08 (p 15) on asutud seisukohale, et sissenõutava summa ebaselguse korral tuleb esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 kohaselt. Sellist hagi ei ole hageja esitanud. Hageja viide Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-42-08 seoses hageja õiguspärase ootusega (kohtutäitur ei võimaldanud tal esitada vastuväidet täitemenetluse algatamise kohta) ei ole asjakohane kuna see väide ei ole seostatav käesoleva vaidluse lahendamisega. Kohtutäituri

tegevuse peale kaebamist reguleerivad TMS §-d 217 ja 218. Hageja poolt 16.08.2012 kohtuistungil esitatud väite kohaselt on kohtutäitur tema kaebuse lahendanud. Ülalmärgitud põhjendustel puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistada hagi tagamine. Hagi tagamiseks peatas kohus 27.03.2012 määrusega (lk 44) täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/9259. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.