Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused MTÜXXX esitas 14.03.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse FIE EP vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja MTÜ XXX kaubandustegevuseks Tallinna linnale kuuluvat Pirita turgu vastavalt Pirita Linnaosavanema korraldustele: 12.05.2010.a. 1-2-58 ja 19.04.2011.a. 1-2/45 (tl 7-8, 9-10). Nimetatud turul kauples alates 2010 maist kuni 31. oktoobrini 2011 füüsilisest isikust ettevõtja EP. Pangatehingute väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 2010 turul kauplemise õiguse eest kokku 16 680 krooni (tl 21-24). Kostja jätkas turul kauplemisega ka 2011 mais ning kauples turul kuni 2011 oktoobrikuuni (k.a.), kuid tasus hagejale ainult 1 914 eurot, jättes tasumata hageja poolt väljastatud arved juuli (arve nr. A-13), augusti (arve nr. A-46), septembri (arved A-53, A-54 – 2 müügiplatsi) ja oktoobri (A61, A-62 – 2 müügiplatsi) eest (tl 15-20). Kokku võlgneb kostja hagejale 1 914 eurot. 27.10.2011 edastas hageja kostjale ettepaneku tasaarveldada arve A-13 (tl 25), millele kostja vastas omapoolse vastulausega, milles tõi välja endapoolse nägemuse probleemist (tl 13-14). Hageja palus rahuldada hagi ning mõista FIE EP MTÜ XXX kasuks välja müügilepingu järgne võlgnevus summas 1 914 eurot ja jätta menetluskulud FIE EP kanda. 02.04.2012 esitas hageja kohtule nõude vähendamise avalduse. Hageja palus rahuldada hagi ning mõista FIE EP MTÜ XXX kasuks välja müügilepingu järgne võlgnevus summas 1 557,66 eurot.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused 05.04.2012 esitas kostja oma seisukoha. Kostja leiab, et hagi esitamine tema vastu on olnud pahatahtlik. MTÜ XXX saatis meili 16.01.2012, millele kostja ka vastas vastulausega (tl 4143). MTÜ XXX poolt aga vastust ei tulnudki ja kostjaga ühendust ei võetud, et kostja pakkumine ei sobiks. Vastulauses MTÜ XXX lubas kostja 26. märtsiks ära maksta tasaarveldusega oma võla, mida kostja ka tegi 26.03.2012, mille kohta on olemas panga väljavõte (tl 44). Kostja on olnud pikaajaline ja põhioperaator XXX 2 aastat. Kuna 2011 enne hooaja algust ML (kelle meili aadressi kaudu on toimunud enamus suhtlemine XXX, lisaks telefoni teel ja kohtumised) soovis vabaneda eelnevast MTÜ XXX juhatajast MR, palus ML teha kostjal ja veel ühel põhirentnikul ettemaksu, milleks pidid kostja ja teine põhirentnik sõitma Rakvere linna (tl 45). Kirjas (tl 46) märkis kostja samuti, et lootis ettemaksu tehes soodsamale rendihinnale ja operaatoripoolsele arusaamale, mida aga ei olnud. Samuti oli kostja juhtinud tähelepanu MTÜ XXX juhatusele siduvate lepingute sõlmimisest, et ei oleks olukorda, kus kõige nn magusamal kauplemise ajal on müüjaid küll, aga kehvematel kuudel jäävad põhimüüjad ja peavad kahe kolme müügikohaga kinni maksma kogu turuhaldus ja muud kulud. Järgnevalt on kostja märkinud kirjas (tl 47) ja turu operaatorit teavitanud tema tegemata töödest ja täitmata lubadustest, kuna turg saab toimida ainult siis, kui ta on atraktiivne (st kõik letid müüjaid ja huvitavaid tooteid täis) ja ostjatele sobival ajal avatud ja usaldusväärne. Kostja oli ainuke rentnik, kes soovis turul koostööd teha (tl 48-51). Kostja täitis küsitluslehed. Hiljem toodi see põhjuseks, miks ei saa turgu reklaamida. Septembri ja oktoobri rendi jättis kostja maksmata seetõttu, et MTÜ XXX ei maksnud FIE EP poolt esitatud arveid (tl 52) hooldustöödeks, mis lubati hiljem teha tasaarveldusega. Kõike seda püüdis kostja pakkuda, aga turu juhtkonnapoolne tahe ja teod jäid nõrgaks, võib öelda olematuks. Seega otsustas kostja pakkuda Pirita Linnaosa valitsusele oma tahet ja võimalusi turu opereerimisel (tl 53-54), mis võiski olla ajendiks antud hagile. Antud hagi on arusaamatu, kuna kostja oli nõus maksma teenuse eest (tl 41-43), kuid mitte turuhalduri tegemata töö eest. Kuna kostja on invaliidsuspensionär üheksakümnendate aastate algusest, ei mõista kostja MTÜ XXX tervete meeste soovimatust ja saamatust antud turu

korralduses ja soovist teenida ilma tööta hõlptulu. Kuna Pirita Linnaosa vanema korraldusest nähtub, et MTÜ XXX Linnaosale makstava rendi hind ühes kuus võrdub ühe müügiboksi rendi summaga. Seega üheksa boksi toodavad lisatulu tunduvad liiga suured olevat jooksvateks ja muudeks kuludeks. Kostjale teadaolevalt ja lähtuvalt eelnevast kirjast ei ole MTÜ XXX kasutanud raha turu arendusse ja seetõttu soovis kostja leida lahendusi. Kuna tegu polnud konkreetse lepinguga, kehtestati turu hindu suvaliselt, vastavalt oma soovile, kalkulatsioone ja põhjendusi esitamata teisele poolele-rentnikele. Tegu peaks ju olema mittetulundusühinguga. Lisaks kõigele eeltoodule märgib kostja, et JR kasutatakse MTÜ XXX kattevarjuna ja tegelik juhataja on ML, see nähtub ka kirjast (tl 56-58), millele viitab Pirita Halduskogu Linnaelu komisjoni liige SA. Kostja leiab, et kostja poolselt esitatud andmed aitavad lahendada antud hagi, kuna polnud lepinguid ja hindade kehtestamine toimus ühepoolselt, vaatamata kostjapoolsele debattidele. Kostja soovib ja nõustub vastulauses (tl 41-43) esitatud arvutustega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele 30.04.2012 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hagi esitamine on tema vastu pahatahtlik. Hagi esitamise tingis asjaolu, et kostja, kes müüs hageja poolt hallataval turul oma tooteid, keeldus müügiõiguse eest tasumast. Hageja tegi kostjale ettepaneku oma nõude tasaarveldamiseks kostja poolt esitatud arvetega, millele kostja vastas keeldumisega, sellest tulenevalt esitaski hageja kohtusse hagi. Kohtule esitatud vastusest nähtub, et kostja on omaks võtnud, et jättis tasumata 2011 septembri- ja novembrikuu arved. Seega on kostja omaksvõtnud nii asjaolu, et kasutas müümiseks 2 letti (seega oli kohustus tasuda kahe müügileti eest, seda kinnitab kostja 19.01.2012 vastulauses) ning on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved. Kostja poolt esitatud väited, mis puudutavad turu juhtkonna tööd jms ei ole käesoleval juhul asjakohased – kostjale on turul kauplemine võimaldatud, seega on kostjal kohustus selle eest ka tasuda. Nimetatud asjaolu ei anna kostjale alust keelduda hageja poolt esitatud arvete tasumisest. Asjasse puutumatud on ka väited, et ettemaksu tegemisel loodeti soodsamat rendihinda jms. Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad turul müümist (näiteks SA kiri). Samuti kinnitab asjaolu, et kostja kauples turul, tema enda poolt tõendina esitatud kirjavahetus. Ka tõendina esitatud vastus küsimustikule näitab, kui suures valikus kostja turul kauples. Hageja selgitab veelkord nõuet – kostja kauples Pirita Turul kogu turu avatud oleku aja s.o. maist kuni oktoobrini (incl s.o. 6 kuud) ja kasutas oma toodete müügiks 2 letti. Kostja kohustus tasuma õiguse eest turul müüa 319 eurot kuus. Seega kohustus kostja tasuma hagejale kokku 3 828 eurot. Kostja poolt tasuti hagejale ettemaksuna mai ja juuni kuu eest 1 276 eurot (so 2 leti eest x 2 kuud, nimetatud asjaolu nähtub kostja 19.01.2012 vastulauses ning ka kostja poolt esitatud maksekorralduses nr. 1967) ning jättis maksmata juuli- ja augustikuus 1 leti ning septembri- ja oktoobrikuus 2 leti eest. Seega jäi kostja kokku võlgu 1 914 eurot, millest tasus ära kohtumenetluse ajal so 26.03.2012 hagejale 356,34 eurot, mille võrra on hageja oma nõuet kostja vastu ka vähendanud. Kostjal on väide, et temal on nõue hageja vastu, kuid selles osas ei ole kostja oma nõuet maksma pannud. Hageja ettepanekule nõue tasaarveldada vastas kostja aga keeldumisega, millest tulenevalt on hageja esitanud nõude kogu võlgnetava summa ulatuses. Kostja seisukoht hageja vastusele 24.05.2012 esitas kostja oma seisukoha kohtule. Kostja keeldus maksma 1 müügikoha tasu, kuna turuhaldur ei täitnud hooaja jooksul oma kohustusi, mis on ka tõestatud eelnevas vastuses kohtu määrusele. Kostja nõustus tasaarveldusega, aga mida ei olnud, olid tasaarvelduse

arved, -juuli- ja augustikuu, mida tõestab ka kostja eelnenud vastulauses 27.03.12. See jäigi hageja ja kostja esimeseks ja viimaseks kirjavahetuseks. Kostjale on turul kauplemine võimaldatud, see väide on samuti vale. Neid tingimusi ei täidetud ja just need tõendid on asjaomased. Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad turul müümist (näiteks SA kiri), mis viitab puuduste nägemises MTÜ XXX juhtimises ka kolmandate isikute poolt. Mingit lepingulist kohustust polnud MTÜ XXX ja FIE E P vahel sõlmitud. Hageja ettepanekule nõue tasaarveldada vastas kostja aga keeldumisega on samuti vale, kuna kostja esitas omapoolse tasaarvelduse ja nägemuse omapoolsete kalkulatsioonidega vastulauses 27.03.12.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Puudub vaidlus, et hageja MTÜXXX kasutab kaubandustegevuseks Tallinna linnale kuuluvat Pirita turgu vastavalt Pirita Linnaosa Vanema 12.05.2010 korraldusele nr. 1-2/58 (tl 7) ja 19.03.2011 korraldusele nr. 1-2/45 (tl 9). Kostja FIE EP jättis tasumata arved nr A-13 (tl 15), nr A-46 (tl 16), nr A-53 (tl 17), nr A-54 (tl 18), nr A-61 (tl 19) ja nr A-62 (tl 20). 26.03.2012 tasus kostja hagejale 356,34 eurot, mille tõttu vähendas hageja nõuet kostja vastu 1 557,66 euroni. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas MTÜXXX ja FIE EP vahel oli sõlmitud kehtiv leping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tahteavaldused, mida pooled lepingulise kokkuleppe saavutamiseks teevad, peavad oma sisult olema vastassuunalised. Tahteavalduste kaudu saavutatakse lepingu kõige tähtsam element, milleks on lepingupoolte kokkulepe. Kokkuleppe sisu ei ole seaduses reguleeritud; samuti ei ole määratletud, millistes tingimustes peavad pooled kokkuleppe saavutama, et lugeda leping sõlmituks. Siiski peab kokkulepe sisaldama sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. VÕS § 23 lg 1 punkti 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Antud sätte kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus (otsesed tingimused). Lepingud ei pea olema täiuslikud, st lepingupoolte kokkulepe ei pea sisaldama kõiki kohustusi, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Vastavalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping ka siis sõlmituks, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingupoolte kohustused võivad olla otse kokku lepitud nii kirjalikus lepingus kui suuliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

MTÜXXX kasutab kaubandustegevuseks Tallinna linnale kuuluvat Pirita turgu vastavalt Pirita Linnaosa Vanema 12.05.2010 korraldusele nr. 1-2/58 (tl 7) ja 19.03.2011 korraldusele nr. 1-2/45 (tl 9). Kostja FIE EP jättis tasumata arved nr A-13 (tl 15), nr A-46 (tl 16), nr A-53 (tl 17), nr A-54 (tl 18), nr A-61 (tl 19) ja nr A-62 (tl 20). 26.03.2012 tasus kostja hagejale 356,34 eurot. Kostja poolt esitatud tõendid (tl 46-52, 56-58) kinnitavad asjaolu, et kostja FIE EP perioodil juuli 2011-oktoober 2011 kauples Pirita turul. Lisaks tunnistas FIE EP võlgnevust MTÜXXX ees septembri- ja oktoobrikuu eest summas 638 eurot (tl 14). Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest tulenevalt leiab kohus, et MTÜXXX ja FIE EP vahel oli sõlmitud kehtiv leping. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). MTÜXXX võimaldas FIE-l EP oma kaupu XXX turul müüa ja FIE-l EP oli kohustus müügilettide kasutamise eest maksta tasu. Ühe müügileti üürimise tasu suurus oli 319,5 eurot, mis tulenes Pirita Linnaosa Vanema 19.03.2011 korraldusest nr. 1-2/45 (tl 9). Asjaolu, et leping ei olnud kirjalikult sõlmitud, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt olid pooled saavutanud kokkuleppe. FIE EP on esitanud vastuväite, mille kohaselt FIE EP keeldus maksmast müügikoha eest, kuna turuhaldur oli jätnud oma töö tegemata. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole FIE EP vastuväide maksmisest keeldumise kohta asjakohane, kuna FIE-l EP võimaldati XXX turul kaubelda, mille eest oli FIE-l EP kohustus ka Mittetulundusühingule XXX tasuda. Turuhalduri poolt enda ülesannete väidetav mittetäitmine ei takistanud FIE-l EP XXX turul müügilettide kasutamist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hagi on põhjendatud, rahuldab kohus hagi ning mõistab FIE EP MTÜXXX kasuks välja 1 557,66 eurot. 02.04.2012 täpsustas hageja oma nõuet vähendades hagihinda, kuna 26.03.2012 tasus kostja hagejale 356,34 eurot ning hageja taotles enammakstud riigilõivu tagastamist summas 63,91 eurot. TsMS 150 lg 1 sätestab riigilõivu tagastamise alused. Seadusest ei tulene alust riigilõivu tagastamiseks kui hageja on hagihinda menetluse käigus vähendanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka enammakstud riigilõivuga TsMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus on antud tsiviilasja menetlenud eelnevalt juba kõrgema hagihinnaga ehk olukorras, kus riigilõivu ei olnud ettenähtust rohkem tasutud. Samuti ei esine käesoleval juhul riigilõivuseaduse §-is 15 sätestatud riigilõivu tagastamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTÜXXX taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta kostja FIE EP kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.