2-12-29664/12 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Salva Kindlustuse AS-s on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 29.07.2011.a Läänemaal, Perekülas. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtides sõidukit *, reg. nr *, sõitis otsa * kuuluvale sõidukile *, reg. nr *. Lääne Prefektuuri teatisest nähtub, et kostja põgenes liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt ning tarvitas alkoholi, kui liiklusõnnetuse asjaolud ei olnud välja selgitatud. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki *, reg. nr *, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-ga liikluskindlustuse leping, kehtiv poliis aga puudus. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS hüvitanud kannatanule põhjustatud kahju, tasudes Ummacar Auto OÜ-le sõiduki *, reg. nr *, taastusremondi teostamise eest 689,53 eurot. Vastavalt Salva Kindlustuse AS-i ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustub Salva Kindlustuse AS tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 64 eurot ja mitte rohkem kui 1300 eurot, kui mõnest normaktiivaktist ei tulene teistsugused liikluskindlustuse kahjukäsitluse tasude minimaal- ja maksimaalmäärad. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS tasunud antud kahjujuhtumi käsitlemise eest 103,96 eurot. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumitega on kokku 792,96 eurot. Hageja on esitanud kostjale mitmeid kirjaliku tagasinõudekirju võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole tänaseni asunud võlgnevust likvideerima.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 29.10.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kindlaksmääramist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 19-21/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kindlustushüvitise väljamõistmist summas 689,53 eurot ja kahjukäsitluskulude väljamõistmist summas 103,43 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: sõidukikahju avalduse /tlk 23-24/; politsei vastuse päringule 29.07.2011 toimunud liiklusõnnetuse kohta /tlk 25/; väljavõtte sõiduki reg nr-ga* kehtiva kindlustuskatte otsingust /tlk 26/; * 04.03.2011. a poliisi lõpetamise avalduse /tlk 27/; Ummcar Auto OÜ pakkumise nr 123 /lk 28/; maksekorralduse Ummcar Auto OÜ-le tasutud makse summas 689,53 euro kohta /tlk 29/; Salva Kindlustuse AS ja Salva

Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 080101 lisa 2 /tlk 30/ ja 21.12.2011. a kostjale saadetud tagasinõudekirja 792,96 euro tasumiseks /tlk 31-32/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LKindlS § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Harro Mägi’lt hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 792,96 eurot, millest 689,53 eurot moodustab hageja poolt välja makstud kindlustushüvitis ja 103,43 eurot on kahjukäsitlemise kulud. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena