OÜ M hagi VV’i, MV’i, RV’i, ja M Osaühingu vastu solidaarselt kahju 192 euro hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
192 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige AK(elektronpost XXX) Kostja I VV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe
tn
5,
10145
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Kostja II MV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III RV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja IV
M Osaühing (registrikood XXX; asukoht
XXX) Kostjate poolel iseseisva nõudeta kolmandad isikud V Š (isikukood XXX, elukoht XXX), AH (isikukood XXX, elukoht XXX), KVH (isikukood XXX, elukoht XXX), ML(isikukood XXX, elukoht XXX), XXXKorteriühistu
2-12-23454 (registrikood XXX, asukoht XXX, elektronpost XXX), XXX Korteriühistu seaduslik esindaja HA ja lepinguline esindaja
Hageja seaduslik esindaja AK, kostja I VV, kostja I lepinguline esindaja advokaat Kelli Ristal, kostajate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti, kolmanda isiku XXXKorteriühistu seaduslik esindaja HA ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kärdi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VV’ilt, MV’ilt, RV’ilt ja M Osaühingult solidaarselt 192 eurot OÜ M kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.11.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.OÜ M (hageja) esitas 14.06.2012 maakohtule hagi VV’i (kostja I), MV’i (kostja II), RV’i (kostja III), ja M Osaühingu (kostja IV) vastu solidaarselt kahju 192 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse järgi 11.01.2012 kella 19.00-21.00 vahemikus kukkus Tallinnas XXX maja katuselt lumi/jää XXX maja ette pargitud hagejale kuuluvale autole Citroën C4 reg nr XXX. Kahjustada said esialgsel vaatlusel klaasipuhastajad, katus ja peegel. Sündmuskohta
2-12-23454 fotografeeris Tallinna Munitsipaalpolitsei töötaja. Tänavale ei olnud hoone omanike poolt paigaldatud hoiatavat silti. Hageja tugineb suurema ohu allikaga tekitatud kahju vastutusele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 ja § 1059). XXX omanikud on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse (Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 ja Tallinna linna heakorra eeskiri § 5 lg 1 p 9) ja jätnud kõrvaldamata ehitiselt lume, et see ei tekitaks kukkumisel kahjustusi. Samuti puudusid tänaval hoiatavad sildid, et esineb lume varisemise oht. Kostjate vastutus on solidaarne VÕS § 65 lg 1 tulenevalt. Hageja hinnangul ei ole tähtsust, kuidas sai lumi XXX katusele. Kostjad on ise tunnistanud, et ka varasemalt on olnud probleeme XXXmaja katuselt lume langemisega XXX maja katusele, kuid vaatamata sellele pole kostjad seda probleemi kõrvaldanud. Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et hagi on esitatud valede kostjate vastu. Kostja I ei vaidle vastu, et hagejale kuuluv auto oli pargitud 11.01.2012 Vene tn-le ning auto katusele langes jää/lumi. Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et jää/lumi kukkus autole XXX maja katuselt. XXX elamu korteriomanikud on alati korras hoidnud oma kinnisasjal asuva elamu katuse ja koristanud sellelt lume ja jää. XXX elamuga piirneb XXX hoone, mille katuse serv ulatub üle XXX kinnistu piiri ja jääb XXX elamu katuse kohale. XXX hoone katuse näol on tegemist kõrge nurga all oleva katusega, mistõttu valgub sealt XXX elamu katusele pidevalt jääd ja lund. XXX korteriomanikud on selles osas korduvalt suuliselt hoiatanud XXX Korteriühistu liikmeid. Seega XXX maja katuselt valgub lund ja jääd XXX maja katusele ja sealt edasi tänavale. Hiljemalt 01.11.2012 tuli XXX Korteriühistul elamu katuse osale paigaldada lumetõke, et takistada edaspidist lume/jää valgumist XXX elamu katusele. On tõenäoline, et lumi sai hageja autole kukkuda XXX katuselt, sest lumi koguneb XXX elamu katuse servale ning selle osa peale, mis ulatub XXX elamu katuse kohale. Kostja I leiab, et puudub põhjuslik seos, sest lume langemine sai alguse XXX elamu katuselt. XXX katusel oli õhuke lumekiht ning selle koguse kukkumine ei saanud hagejale kahju tekitada. Kostja I leiab, et tema kohustuse rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 tulenevalt. Kostja I ei saanud lume kukkumist XXX maja katuselt ära hoida. Kostja I ei saa vastutada VÕS § 1059 alusel lume ja jää eest, mis kukub naaberkinnistul asuva elamu katuselt. Samuti puudub kostjal I süü. Kostja I leiab, et kahju on tõendamata. Kostja I nägi, kui hageja seaduslik esindaja auto katuses oleva mõlgi kerge löögiga välja lõi. Järgmisel päeval ei olnud auto katusel mõlki. Peegli ja klaasipuhastajate vigastamine pole tõendatud. Kostjate II ja III vastuväited
3.Kostjad II ja III vaidlevad hagile vastu. Kostjad on täitnud Tallinna linna heakorra eeskirja ja hoidnud XXX elamu katuse seisukorra ohutuna, katuse puhastamiseks on korraldatud lume ja jää tõrje. Sündmuse toimumise ajal ei olnud XXX katusel lund ega jääd, milline oleks saanud maapinnale kukkudes tekitada hagis väidetavat kahju. Väärteoasjas kogutud tõendid hageja nõuet ei tõenda. Kostjad leiavad, et on tõendamata, et lumi ja jää kukkus XXX maja katuselt.
2-12-23454
Hageja ei ole täitnud omapoolset hoolsuskohustust. Hageja oleks saanud ise kahju vältida, veendudes, et parkimine tema valitud asukohta on turvaline. XXX maja ees ei pidanud hoiatavaid silte olema, sest XXX maja katus oli ohutu. Lisaks sellele on tõendamata, et hageja reaalset varalist kahju kandis. Kolmanda isiku XXX Korteriühistu seisukoht
4.Kolmas isik palub jätta hagi rahuldamata, kuna kahju tekkimine on tõendamata. Kolmas isik vaidleb vastu kostjate väidetele. XXX maja katuselt ei saa lumi langeda XXX maja katusele. XXX maja katusel puudub lumetõke ning selle katusekalle on järsem kui XXX ehitisel. Hageja auto ei olnud pargitud XXX ja 27 piirile, vaid u 1 meetrit üle piiri XXX maja poole. XXX majal pole kunagi olnud probleeme katuselt alla kukkuva lumega. Kokkulepe lumetõkke paigaldamiseks ei tulenenud sellest, et katuselt langes lumi kõrvalmaja katusele. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätetest. Kohus on hagi menetlemisel tunnustanud tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (TsMS § 405 lg 1 p 5). Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist ja asjaolusid õiguslikust küljest (tl 69).
7.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 11.01.2012 kella 19.00-21.00 ajal oli hagejale kuuluv sõiduauto pargitud Vene tn-le ning sellel ajavahemikul langes katuselt alla sõiduauto peale lund.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja riskivastutusele. Samas on hageja välja toonud ka asjaolud, mis võivad anda aluse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätete kohaldamisele. Kuna esmalt tugineb hageja riskivastutuse sätetele, siis kohus hindab hageja nõuet sellest lähtuvalt. VÕS § 1059 järgi ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega tekib vastutus sõltumata süüst. Puudub vaidlus, et kostjad on XXX elamu korterite omanikud. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Hageja on välja valinud neli solidaarvõlgnikku ja nõudnud kahju hüvitamist neilt ühiselt.
9.Vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama põhjusliku seose XXX maja katuselt lume allalangemise ja kahju vahel. Kohus loeb tõendatuks, et hagejale tekkis kahju XXX maja katuselt lume allalangemise ja hageja auto peale kukkumise tagajärjel. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtuvälise
2-12-23454 menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei 11.01.2012 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega (tl 4-9). Kohus saab nimetatud dokumente TsMS § 405 lg 1 p 5 tulenevalt tunnustada tõenditena. Fotolt on selgelt näha, et auto on pargitud XXX maja ette ning selle kohal olev katus on lumest puhas, kui parempoolne katusepool on kaetud lumega (tl 7). Seega on tõendatud, et lumi kukkus XXX katuselt. Kostjate väidete osas, et lume allalangemine sai alguse XXX maja katuselt, märgib kohus järgmist. Sündmuse toimumise ajal tehtud foto tõendab, et alla on langenud lund XXX katuselt. Isegi kui eeldada, et lume allalangemine sai alguse XXX maja katuselt, siis ka sellisel juhul ei ole kostjate vastutus välistatud. VÕS § 138 lg 1 järgi kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Käesoleval juhul nõuab hageja kahju hüvitamist XXXneljalt korteriomanikult. Kohtu hinnangul on tõendamata, et autot ei kahjustanud XXX maja katuselt allalangenud lumi. Nimetatud asjaolu ei saa lugeda tõendatuks tunnistaja AM’i ütlustega, kuna isik ei viibinud lume allalangemise ajal sündmuskohas (tl 170).
10.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et auto oli pargitud kohta, kus parkimine oli lubatud. Kohtu hinnangul on tõendamata kostjate väide, et maja ette olid pandud hoiatusena punased lauad. Selles osas lähevad kostja I ja hageja seletused vastuollu. Tunnistaja AM on avaldanud, et: „Minu meelest olid need väljas sellel õhtul.“ (tl 170-171). Samal õhtul tehtud fotodelt ei nähtu, et sellised hoiatavad märgid oleksid XXX maja ette pandud. Seega ei loe kohus seda väidet tõendatuks.
11.Hagejal kahju tekkimine on tõendatud If P&C Insurance AS-i teate, arve ja kaardimakse kviitungiga (tl 10-11, 62-68). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Remondikuludest jäi hageja kanda omavastutus 192 eurot ning hageja on selle kulu ka reaalselt kandnud (tl 68). Asjaolu, et auto sai kahjustada, nähtub fotolt (tl 5). Kostjate vastuväited kahju tekkimise ja kahju suuruse osas on seega alusetud.
12.Kohtu hinnangul on VÕS § 1059 kohaldamise eeldused täidetud ja kostjad pidid vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud (vt Riigikohtu 16.10.2003 lahend nr 3-2-1-111-03). Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida.
13.Kohtu hinnangul oli kostjatel võimalik lumesadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et paigaldada XXX maja katusele lumetõkked. Kohus pole esitatud asjaoludel tuvastanud VÕS § 1059 kohaldamist välistavaid asjaolusid. Kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu tähendab kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest
2-12-23454 üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise (vt Riigikohtu 20.06.2006 lahend nr 3-2-1-64-06, p 16). Üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista ehitise omaniku vastutust VÕS § 1059 alusel. Küll võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vastutava isiku taotlusel. Sellist taotlust ei ole vastutavad isikud esitanud.
14.TsMS § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulud
15.Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.