2-11-60936/12 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks, sest kohus menetles hagi lihtmenetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik. IEAS esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 19.03.2012.a. määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 09.04.2012.a. esitas IEAS hagi OÜ KS vastu võla 1804,55 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 438,51 euro, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning edasi 15% päevas tasumata summalt, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teisel lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2011.a. kliendilepingu nr XXX, kuivõrd OÜ KS tellis traktori Case CX 130 remondi ning soovis ka traktori hüdrofiltrite vahetust. Kostja kohustus tasuma müüdavate varuosade ja kulumaterjalide ning masinate-seadmete hooldamiselremondil tehtava töö eest. Hageja väljastas 06.07.2011.a. kostjale arve tehtud tööde eest summas 1804,55 eurot, mille kostja kohustus tasuma 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest. Esialgset arve tähtaega pikendati kuni 21.08.2011.a. Kostja ei ole arvet hagejale tasunud vaatamata hageja poolt kostjale tehtud korduvatele meeldetuletustele. Hageja esitas dokumentaalsete tõenditena kliendilepingu nr XXX koos lisadega, töökäsu nr 60005896 ja arve nr 676528. Hageja esitas 24.08.2012.a. kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 54,14 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendava riigilõivu summas 329,32 eurot ja hageja õigusabikulud 228,74 eurot ning viivise menetluskuludelt (612,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole hageja esitanud kostjale tellimust ega töökäsku, vaid loonud need ise ning need ei ole kostja poolt allkirjastatud. Kliendileping ainuüksi ei anna õigust aluseta arvete esitamiseks, aluseks saavad olla tööde või kauba üleandmis-vastuvõtmis aktid. Puudub aktsept tööde kohta ehk kinnitus tööde kvaliteetse teostamise kohta. Puuduvad tõendid, et hagi aluseks olev arve toimetati kostjani õigeaegselt. Kostja kinnitab, et on tellinud hagejalt roomikekskavaatori veoreduktori remondi ja tihendi, mille vahetusest oleks piisanud. Hageja jättis tellitud hädavajaliku remonditöö tegemata ja põhjustas sellega kostjale kulutusi. Remont oli tehtud hooletult, kolme nädala pärast peale remonditööd purunes hageja remonditud veoreduktor. Hageja ei tulnud katkist masinat vaatama ja kostja pidi töö tellima mujalt, mis põhjustas kostjale majanduslikku kahju vähemalt 400 eurot. Kostja soovis hageja taganemist arvest. Puudub selge ofert ja aktsept ning töö oli teostatud varjatud puudustega, mis ilmnesid alles peale kolme nädalat. Hageja ei ole nõustunud kostjaga kokku saama ja purunenud reduktorit üle vaatama ega probleemi lahendama. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas dokumentaalse tõenditena S OÜ arved nr 81093 ja 81106. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 1 lg 2 kohaselt kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kuivõrd pooltevahelise lepingu objektiks oli nii töövõtt kui müük, tuleb kohaldada käesoleval juhul nii töövõtulepingu, kui müügilepingu sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väitel on ta kostja poolt tellitud tööd teostanud ja esitanud tehtud tööde eest kostjale arve, mida kostja ei ole tasunud. Hageja on esitanud tõenditena hageja ja kostja vahel 21.06.2011.a. sõlmitud kliendilepingu nr XXX, töökäsu nr 60005896 ja arve nr 676528. Kostja väitel on hageja loonud tellimuse ja töökäsu ise, mis pole kostja poolt allkirjastatud. Kohtule esitatud poolte vahel 21.06.2011.a. sõlmitud kliendilepingust nähtuvalt on sellele kostja poolt alla kirjutanud kostja juhatuse liige PR, kes äriregistrist nähtuvalt on kostja juhatuse liige

alates 07.10.2005.a. Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja on tellimuse ja töökäsu loonud ise ja puuduvad ofert ja aktsept. Kostja on oma vastuses ka ise kinnitanud, et on tellinud hagejalt roomikekskavaatori veoreduktori remondi ja tihendi ning, et veoreduktor on olnud hageja juures remondis. Hageja on esitanud kostjale arve tehtud tööde eest. Kohtule esitatud kliendilepingu p 5.1 nähtuvalt pidi kostja hagejale tasuma tehtud tööde eest 15 kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Hageja on märkinud, et poolte kokkuleppel pikendati arve maksetähtaega kuni 21.08.2011.a. Kostja vastuväidete kohaselt ei anna kliendileping üksi õigust arvete esitamiseks, aluseks saavad olla tööde või kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kohus on seisukohal, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on olemas, mida tõendab hageja poolt tõendina esitatud töökäsk nr 60005896, millel on tehtud tööde loetelu ja kostja allkiri, et masin on kätte saadud ja töö vastu võetud. Samuti on kostja ise oma vastuväidetes märkinud, et veoreduktor oli hageja juures remondis 22.06.2011.a. kuni 18.07.2011.a. Kostja leiab, et hageja jättis hädavajaliku remonditöö tegemata ja põhjustas kostjale sellega kulutusi, mistõttu kostja soovis hageja taganemist arvest. Kostja väitel puuduvad ka tõendid, et arve toimetati kostjani õigeaegselt. Hageja väitel on ta tööd teostanud ja arve esitanud kostjale 06.07.2011.a. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni teenuse kvaliteedi osas. Kohtule esitatud poolte vahel 21.06.2011.a. sõlmitud kliendileping punkt 6.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et klient on vastavalt VÕS § 644, § 219 ja § 220 kauba või teenuse vastuvõtmisel kohustatud kauba ja töö üle vaatama ning viivitamatult teatama puudustest töös; selle nõude mittetäitmisel kaotab klient õiguse tugineda nendele puudustele hiljem. Puudustest töös, mida tavalise vastuvõtuviisi juures ei võinud avastada, on klient kohustatud teatama müüjale viivitamatult pärast nende avastamist. Kliendilepingu 8.1 järgi võib klient esitada müüjale pretensiooni kauba/teenuse koguse või kvaliteedi kohta 8 päeva jooksul alates kauba/teenuse kohta koostatud arve esitamise kuupäevast. Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult ja selles peab sisalduma piisavalt täpne põhjendus. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud alust jätta hageja poolt esitatud arve tasumata selle tõttu, et kostja leidis, et hageja jättis vajaliku remonditöö tegemata ja töö oli teostatud puudustega. Vastavalt lepingu punktidele 6.5 ja 8.1 oli kostjal kohustus vaadata masin koheselt üle ja pretensioonid esitada hagejale 8 päeva jooksul. Töökäsust nr 60005896 nähtuvalt on kostja arve nr 676528 saanud kätte 06.07.2011.a. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale kirjalikke pretensioone esitanud. Kostja on kinnitanud, et jättis arve tasumata, kuna tööd olid teostatud puudustega. Kohus on seisukohal, et arve tasumata jätmise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et kostja on traktori remondi eest veel kellelegi kolmandale isikule tasunud, mille kohta kostja on lisanud oma vastuväidetele tõenditena S OÜ arved. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja oma kohustuse täitnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1804,55 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.