2-12-40797/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja Ülle Matto (edaspidi kostja) sõlmisid 28.04.2005. a laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5752,05 eurot. 13.12.2006. a sõlmisid pooled lisakokkulepe, mille alusel sai kostja laenu juurde summas 1917,34 eurot. 30.08.2007 sõlmisid pooled järgmise lisakokkuleppe, millega sai kostja täiendavalt laenu summas 4154,26 eurot. Kokku sai kostja laenu summas 11 823,65 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma osamakseid ning intressi iga kuu 10. kuupäeval. Kostja alates 10.01.2009 tähtaegselt võlgnevuse osamakseid enam ei tasunud. 17.02.2009 ja 31.03.2009 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võla tasumiseks. 28.09.2009 saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate koos täiendava tasumise tähtajaga 29.10.2009. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles alates 30.10.2009 lepingu erakorraliselt üles. Vastavalt lepingu punktile 10 tagab Lepingust nr * tulenevaid kohustusi I järjekoha hüpoteek korteriomandil reg. osa nr * Taebla vald, *, *, reaalosa *. 20.09.2011 esitas Hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, et müüa lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegiga koormatud korter. Korterit ei ole õnnestunud täitemenetluses veel müüa, kuid hagejal on saanud selgeks, et korteri müügist saadud rahalistest vahenditest hageja kõiki nõudeid kostja vastu rahuldatud ei saa. 10.10.2012. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja. 23.10.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 24.10.2012 on menetlusdokumendid kostjale e-postiaadressil kätte toimetatud. Kostja kinnitas, et on dokumendid üle vaadanud ning saadab ettenähtud tähtajaks ka vastuse. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud ei ole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 10.10.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 7794,90 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 5863,03 eurot, intress 355,13 eurot ja viivised 1576,74 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (5863,03 eurot) alates 09.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 28.04.2005. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 6-12/; poolte vahel 09.12.2005. a sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkulepe nr. 01 /tlk 13/; poolte vahel 23.10.2006. a sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkulepe nr. 02 /tlk 14/; poolte vahel 13.12.2006. a sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkulepe nr. 03 /tlk 15/; poolte vahel 30.08.2007. a sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkulepe nr. 04 /tlk 16/; poolte vahel 03.04.2008. a sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkulepe nr. 05 /tlk 17/; laenulepingu nr * laenumaksete aruande /tlk 18-21/; viivisearvestuse /tlk 22-23/ ja 28.09.2009. a kostjale saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate /tlk 24/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Ülle Matto’lt hageja AS SEB Pank kasuks välja mõista võlgnevus summas 7794,90 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 5863,03 eurot, intress 355,13 eurot ja viivised 1576,74 eurot. Samuti kuulub kostjalt Ülle Matto’lt hageja AS-i SEB Pank kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (5863,03 eurot) alates 10.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 425 eurot /tlk 26, 37/.