Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

II KOSTJA VASTUS

poolt VÕS § 100 mõttes. Kostjateks saavad olla koostöölepingu nr 2845 üldtingimuste punktist 4.11 tulenevalt võlasuhet rikkunud korteriomanikud.

III KOHTUISTUNG

27.12.2011 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja leiab, et OÜ Ahtme Maja oli volitatud esindajaks, kes jagas soojust maja siseselt. Soojusettevõte maja siseselt soojust ei jaota. Kostja esindaja selgitas, et arved esitatakse korteriomanikele ja korteriühistu ei saa olla eelnevalt sõlmitud lepingu pooleks.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Arvestades hagi hinda 1678, 33 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud on, et AS Kohtla-Järve Soojus ja OÜ Ahtme Maja vahel on 23.09.2002 sõlmitud leping nr. 2845 (pealkirjastatud kui koostööleping). Lepingu järgi müüs hageja OÜ-le Ahtme Maja (lepingus hooldaja) soojusenergiat. Lepingu üldtingimuste punkt 1 kohaselt kohustub müüja varustama hooldaja hallatavaid hooneid soojusenergiaga. Hageja on esitanud perioodi eest jaanuar 2010 kuni aprill 2010 (millisest tuleneb hageja nõue, tl. 10-12) arved OÜ-le Ahtme Maja, kes tunnistab, et jaotas arveid, pidas arvestust võlgnevuste kohta ja esitas makseteated korteriomanikele (tl. 59). Pooled ei vaidle selle üle, et 23.09.2002 sõlmitud lepingu nr. 2845 alusel müüs hageja elamute (sh. Sõpruse 14a) tarvis soojusenergiat. Nimetatud lepingu pooleks on märgitud ühelt poolt hageja ja teiselt poolt OÜ Ahtme Maja, kes andis korterelamu haldamise üle KÜ Sõpruse 14a. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja väitel tuleneb tema nõue kostja vastu lepingust nr. 2845. Kostja põhiväiteks on see, et tema ei olnud lepingu nr. 2845 pooleks, sest KÜ Sõpruse 14a moodustati alles 2007 oktoobris. Õige on kostja väide, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega (ka MTÜS § 2 lg 1). Kuna KÜ Sõpruse 14a on registrisse kantud 23.10.2007, ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud. Seega ei ole õige ka hageja väide, et kostja vastutab hageja ees seetõttu, et OÜ Ahtme Maja oli kostja volitatud esindajaks (lepingu sõlmimise ajal kostjat ei eksisteerinud). Poolte vahel on soojuse ostu-müügileping sõlmitud 02.09.2010 (tl. 26-29), st. peale ajavahemikku, mille eest hageja tasu nõuab. Võrguettevõtjal on kaugkütteseaduse (KKütS) §-de 2 p 9, 8 lg 1 ja 11 lg 4 järgi kohustus sõlmida soojusenergia müügileping samade isikutega, kellega on sõlmitud liitumisleping, s.o tarbijapaigaldise omanike või valdajatega. Seega võivad müügilepingu sõlmimist nõuda esmajoones korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu. Eelnimetatu ei tähenda aga seda, et kui võrguettevõtja sõlmib lepingu muu isikuga, saaks viidatud sätte järgi lugeda leping sõlmituks korteriühistuga. Antud asjas sõlmis hageja soojusenergia ostu-müügilepingu OÜ-ga Ahtme Maja, st. muu isikuga, mitte korteriühistuga. Toimiku materjalidest ei nähtu ka see, et kostjale oleks lepingust tulenevad kohustused üle läinud.

Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8), kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub. Tuvastatud asjaoludel ei ole kostja endale lepingu alusel kohustusi võtnud, mistõttu ei saa temale tuleneda sealt ka kohustust tasuda lepingujärgseid makseid. Seega ei ole kostja vaidlusaluse lepingu pooleks ja eeltoodu alusel puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus. Praeguses asjas oli leping sõlmitud korterelamute haldajaga, kellel oli omakorda õigussuhe korteriomanikega. Seega puudub asjas alus kohaldada võla väljamõistmiseks käsundita asjaajamise sätteid. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab menetluskulud hageja. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1 p.3-le hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Pooled on oma menetluskulude nimekirjad kohtule eelnevalt esitanud. Kostja menetluskulud on tema õigusabikulud summas 400 eurot, mis on kostja esindaja sõnul kantud kostja poolt seoses tsiviilasja menetlemisega 1.astme kohtus. Kohus loeb kulud põhjendatuks.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.