Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-55003
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
22.11.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri Alvin Rödl@Partner Advokaadibüroo OÜ VM vastu 176.47 euro nõudes 176.47 eurot 18.10.2012 Hageja: Alvin Rödl@Partner Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11166703, Roosikrantsi 2, 10119, Tallinn, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja: VM (S ), isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindaja vandeadvokaat Hillar Villers ja kostja VM Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt VM hageja Alvin Rödl@Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks 35.25 eurot. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Hagi esitati kohtule 13.01.2012, hagi kohaselt Alvin Rödl@Partner Advokaadibüroo OÜ ja kostja vahel sõlmiti 09.05.2008 kliendileping nr XXX, lepingu punkt 1.1 järgi advokaadibüroo võttis kostjalt täitmiseks õigusteenuse osutamiseks ülesande, esindada ja nõustada kostjat Viru Maakohtus menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-19542. Tunnitasu hind oli 1300 krooni (83.09 eurot). Hageja osutas teenust ja esitas arve nr 1266, 06.01.2009 summas 1687.40 krooni (107.84 eurot) ja arve nr 549 (J) summas 1073.80 krooni (68.63 eurot). Kostja ei ole arveid tasunud ja võlgneb kliendilepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisest tuleneva võlanõude summas 176.47 eurot. Lepingu punkti 2.3 alusel on arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivis 0,1% tasumata summalt päevas. Viivis on arve nr 1266, mille tasumise tähtaeg oli 16.01.09 kuni 11.06.2009 perioodi ehk 146 päeva eest 16.06 eurot. Arve XXX tasumise tähtaeg oli 11.06.2009, viivis on arvestatud perioodi 12.06.2009-01.02.2012 eest (964) päeva summas 173.52 eurot. Kokku on viivis 189.58 eurot, arvestades kohtupraktikat, vähendab hageja viivise nõude põhisummani 176.47 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 176.47 eurot ja viivis 176.47 eurot. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata (tlk 98-104). Advokaadibüroos skandaali vältimiseks sõlmis advokaat kostja vanematega kokkuleppe, mille tulemusena hageja nõuded olid tasaarvestatud. Kuna nõue koosneb kahest osast ehk kahest arvest, siis kostja tunnistab tsiviilasja raames osutatud teenuse eest nõuet arve nr 1266 järgi, kuid see nõue on tasaarvestatud. Arve nr 549(J) alusel esitatud nõuet kostja ei tunnista (68.63 eurot), see on alusetu. Kliendi käsundiks oli lõpetada täitemenetlus, kuid volitatud isik lõpetas käsundi. Volikiri on antud selleks, et H. Villers esindaks kostjat täiteasjas, kuid mitte õigusteenuse osutamiseks. H. Villersi ebakvaliteetse teenuse tulemusena tekkis kostjal kahju seoses täiteasja algatamise ja menetlemisega. Viivise arvestamise metoodika ei ole õige ja arvestuslik periood on ebaõige. 02.07.2009 väidetavalt edastatud e- kirja ei saanud kostja kätte, millelt kostjale arved saadeti. H. Villers kureeris menetlust tsiviilasjas ja tema sõlmis kompromissi korteriühistu esindajaga, milles lepiti kokku maksegraafik. Kuna H. Villes oli menetlusosalise esindaja, siis kõik dokumendid kohtust edastati talle, sh kohtumäärus. Kohtumäärust ei ole aga kliendile üle antud ega kompromissi tingimustega tutvustatud. 04.02.2009 teavitas kostja vanemaid kompromissi tingimustest korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistu algatas täitemenetluse võlgnevuse väljanõudmiseks ja kohtutäitur Natalja Malahhova arestis kostja pangarve. Täitemenetluse läbiviimise tulemusena sai kostja kahju 1253.75 krooni ehk 80.13 eurot, kohtutäituri tasu, 20 eurot sõidukulu ja 25 tundi tööaega. Kostja palk oli 6000 krooni ja ühe tunni eest oli netotasu 29.62 krooni, selles osas on kahju suurus 47.25 eurot. Kahju summa kokku on 148.33 eurot. H. Villers rikkus kliendilepingu punktides 3.1.1., 3.1.2, 3.1.3 märgitud kohustusi.
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid
igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Käsunduslepinguga (VÕS § 619) kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pooled sõlmisid 09.05.2008 kliendileping nr XXX, lepingu punkt 1.1 kohaselt sai advokaadibüroo kostjalt täitmiseks õigusteenuse osutamiseks ülesande, esindada ja nõustada kostjat Viru Maakohtus menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-19542 (tlk 23, 84-85). Hageja pöördus kohtusse esmalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tlk 2), millele kostja esitas vastuväite (tlk 12). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud ei kliendilepingut ega arveid. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vaidlus kuulub lahendamisele käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel (tlk 184). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja koostas arved osundatud teenuse eest, tuginedes lepingu punktile 2.1, mil klient kohustub tasuma õigusabiteenuse osutaja poolt iga ülesande täitmiseks tasu 1300 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt edastati kostjale kaks arvet: arve nr 1266, 06.01.2009 summas 1687.40 eurot (tlk 28) ja arve nr 549(J), 01.06.2009, summas 1073.80 eurot (tlk 299). VÕS § 29 lg 1 lause 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohtu hinnangul on põhjendatud tasu nõue õigusabiteenuse osutamise eest arve nr 1266 alusel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtudes viimati nimetatud sätte lõikest 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjal on kliendilepingu punkti 2.1 kohaselt kohustust tasuda kliendilepingu alusel väljastatud arved ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kostja tunnistab arve nr 1266 alusel hagetavat summat, kuid loeb selle tasaarvestatuks väidetavalt hageja süül algatatud täitemenetluse tõttu. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud ta teadlik kompromissi sisust. Hageja väidetel edastati kohtumäärus kostjaga seotud isikule Veiko Väät advokaadibüroo töötaja poolt, V. Väät elab faktiliselt korteris, mille üürivõla vaidlust kohtus menetleti. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud kostja seisukoht, et ta ei olnud teadlik kompromissilepingus märgitud maksegraafikust, mille mittetäitmine tõi kaasa täitemenetluse. Menetlusse võeti sissenõudja täiteavaldus kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks 13.02.2009
(tlk 243). Kohus, kuulas kohtuistungil ära taotletud tunnistajad, kelle ütlustest ei saa üheselt järeldada, et kompromissi kinnitav määrus ka tähtaegselt kostjani jõudis. Asjas on tõendatud, et KÜ XXX avalduse alusel algatati kostja suhtes veebruaris 2009 täitemenetlus (tlk 105) ja arestiti kostja arveldusarve (tlk 107). Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova otsusest täiteasjas nr XXX(tlk 111, 243) nähtub, et võlgnik peab tasuma täitekulud 109.15 krooni ja kohtutäituri tasu 1144.60 krooni, kokku 1253.75 krooni. Kohtutäitur muutis tasu suurust ja selleks jäi 1026.60 krooni (koos käibemaksuga). Asja materjalidena kohtule esitatud tagastusteatest nähtub, et vaidlusalune kohtumäärus edastati Hillar Villersile (tlk 214, 215, 224) 18.12.2008, dokumendi vastuvõtjaks osutus MK. Esimese makse tähtaeg saabus määruse kohaselt 15.12.2008 ja võlgnevuse mittetasumisel oli võimalus esitada kohtulahend kohtutäiturile võlgniku suhtes kohese sundtäitmise alustamiseks (tlk 221). 18.10.2012 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad tuvastamaks kompromissi sõlmimise asjaolusid ning kohtumääruse, kui kohtulahendi edastamist kostjale hageja poolt. RG oli kohtumenetluses korteriühistu esindaja, kes koostas ka kompromissilepingu teksti ning saatis Hillar Villersile. Samas seda asjaolu, kes allkirjastas selle kostja poolt, tunnistaja ei mäletanud (tlk 308). Tunnistaja ise sai kohtumääruse 2008 aasta detsembris ja edastas selle korteriühistule. Tunnistaja TV ütluste kohaselt jättis Hillar Villers kohtumääruse tema, kui büroo töötaja kätte, edastamiseks V. V ning detsembrikuus käis advokaadibüroos sellel järgi VV (tlk 311). VV kinnitas aga kohtuistungil, et kohtumääruse sai ta kohtutäiturilt (tlk 314), IS andis ütlusi selle kohta, et käis küll kostja esindajana kohtus, kuid kompromisslepingut ei allkirjastanud (tlk 319) ega olnud kohtumäärusest teadlik. Tunnistaja väitel sõitsid nad 17-18, detsember 2008 Poola (tlk 321), mistõttu oli kohtumääruse edastamine büroo poolt neile võimatu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tunnistajate ütlustest järeldada üheselt, et kohtumäärus kostjani jõudis enne täitemenetluse algatamist ehk 2009 aasta veebruarikuud. Hageja väidet, et selle edastas advokaadibüroo töötaja V. V , viimane kohtuistungil oma ütlustega ei kinnitanud ja ükski kirjalik dokument määruse edastamist ei tõenda. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui V.V oleks selle määruse saanud, ei tähenda see, et määrus oleks kliendilepingu poolele edastatud. Hagejale olid teada kompromissi tingimused ja sh tähtajad, ning kliendilepingu p 3.1.3 järgi kohustus käsundisaaja andma teavet oluliste asjaolude kohta. Kohtu hinnangul tulnuks edastada käsundi andjale nö saavutatud tulem ehk kohtumäärus, kuivõrd see sisaldas olulist teavet maksegraafiku kohta. Tsiviilkohtumenetluses on esindajal TsMS § 217 lg 5 alusel selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. TsMS § 321 lg 1 järgi kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Seega oli advokaadibürool käsundisaajana teada asjaolu, et kohtumääruse saab vaid tema, kui esindaja ja tal tuleb teavitada käsundiandjat. Kuivõrd kostja ei vaidlusta käsundi täitmist kohtumenetluses ega sealjuures tasu suurust 107.84 eurot, tuleb see hageja kasuks välja mõista. Nõue 68.63 euro nõudes ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohtu hinnangul ei saa õigusabilepingu sõlmimist kinnitada ainuüksi asjaolu, et Hillar Villers käis 15.05.2009 täitetoimikuga tutvumas, millise teenuse osutamise eest väidetavalt esitati arve 68.63 euro nõudes. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks
lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja väitel volitas ta Hillar Villersit täitetoimikuga tutvuma enda esindajana, kuid ei sõlminud õigusteenuse osutamiseks lepingut. Kohtu hinnangul ei kajasta ka olemasolev kliendileping nr XXX nimetatud teenuse osutamist ega tööde mahtu. Kohus leiab, et lepingu p 1.1 järgi piirdus käsund tsiviilasja menetlemisega. Seega puudub alus nõude 68.63 euro rahuldamiseks, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole selle teenuse osutamiseks kliendilepingut sõlmitud. Kui Hillar Villersil on seoses täitemenetluses tehtud teenusega mingid kulutused, siis need ei kuulu läbivaatamisele advokaadibüroo nõudes kostja vastu. Kohus loeb tõendatuks kostja kulu täitemenetluses, milleks on täitekulu 109.15 krooni ja täituri tasu 1026.60 krooni, kokku 1135.75 krooni ehk 72.59 eurot. Kohus leiab, et hageja tegevusetuse tõttu jõudis kohtumäärus täitedokumendina täitemenetlusse, sest kostjal olnuks selle saabumisel võimalus tasuda tähtaegselt maksegraafikus märgitud makse. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 esimesest lõikest tulenevalt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd hageja nõue on 107.84 eurot ja kostja nõue 72.59 eurot, tuleb tasaarvestamise teel hageja kasuks välja mõista 35.25 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ega tõendatuks teisi kostja väidetavaid kulutusi ( piletid, töötasu arvestus), mille kohta tõendeid esitatud ei ole. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-06 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata ja kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustakse sama otsusega. Kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas hagejale kostja tasaarvestust sisalduvad vastuväited, millele on hageja vastuse esitanud. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-42-09, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Viivise nõue. Hageja nõue kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest viivise summas 176.47 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepinguga võetud kohustuste täitmisega viivitamiselt viivist vastavalt kliendilepingu punktile 2.3 kostjapoolse arve tasumisega viivitamisel tasumata summalt viivist 0,1 % päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvete nõuetekohast kättetoimetamist, mis oleks esimese arve puhul viivise väljamõistmise aluseks, ei kinnita ükski tõend. Kostja asja sisulise arutamise käigus arvete saamist, sh 02.07.2009, posti teel ei kinnitanud. Kuivõrd teise arve puhul ei ole nõue tõendamist leidnud tuleb jätta viivise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.