Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.09.12.2010 esitas KÜ Pae Luikede Järv (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse S Z (edaspidi kostja, apellant) vastu 13 047.66 krooni välja mõistmiseks. Hilisema täpsustuse (t I kd lk 45-47) järgi on nõude suuruseks 12 834.66 krooni, mis vastab 820.28 eurole.
2.Kostja on Tallinnas XX asuva korteriomandi omanik ning hageja elamut haldav korteriühistu. Kostja on hageja liige. Alates 2007. aastast on kostja tasunud hageja esitatud arveid kommunaalteenuste eest ebaregulaarselt ja osaliselt. Alates 2010. aasta veebruarist kostja arveid ei tasunud. Kulude arvestamise aluseks 2010. aastal oli 16.06.2010 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava (eelarve). Kostja võlgneb hagejale perioodil jaanuarist kuni oktoobrini 2010 esitatud arvetest tulenevalt põhivõlana 12 834.66 krooni.
3.Aastal 2010 oli hagejal sõlmitud elektrimüüjaga leping, mille kohaselt esitati hagejale üks ühine arve terve elamu tarbimise kohta. Hageja jagas kulud korteriomanike vahel vastavalt nende poolt esitatud elektrinäitudele ehk vastavalt igakuiselt tarbitud elektrienergiale. Elektrimüüja väljastatud arvete alusel arvestas juhatus ja kinnitas elektritariifiks 2010. aastal 1.47 krooni 1 kWh eest jaanuaris ja veebruaris, 1.48 krooni 1 kWh eest märtsist oktoobrini ja alates oktoobrist 1.54 krooni 1 kWh eest. Elektrimüüja väljastas hagejale 2010. aasta eest elektriarveid kokku summas 261 300 krooni, millest hageja väljastas korteriomanikele arveid kokku 254 066 krooni ulatuses. Vahe 7234 krooni oli tasu üldelektri eest, mille hageja tasus ise liikmetelt kogutud elamu hooldustasu arvelt. Sel põhjusel ei olnud liikmetele esitatud arvetel üldelektri rida. Kogu elamule ühise elektrienergia müügilepingu tõttu oli hagejal oma arvestusmeetod, kuidas tasu elektri eest korteriomanike vahel jaotada, arvestades, et elamu elektriarvesti on kahetariifne, kuid enamuses korterites (muu hulgas kostja omas) on ühetariifsed arvestid. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja arveid tasunud, kuna arvete järgne kulude arvestus ei vasta juhatuse ega üldkoosoleku otsustele, samuti ka mitte tegelikele kuludele ega korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikele 1 ja sisaldab vigu. Kulude jaotamisel ei ole lähtutud iga korteriomaniku omandis oleva korteri suurusest. Arvetel ei ole üldelektri eest tasumise rida ja arvestust. Kostjale arvestatava üldelektri maksumus sõltub kostja korteris tarbitud elektrienergia kogusest, mis on vastuolus KOS § 13 lõikega 1 ja hageja põhikirjaga. Hageja rakendab tarvitatud elektrienergia eest
õigusvastaseid ja põhjendamatuid tariife. Kuivõrd osa maja elektriarvestitest on kahetariifsed ja osa ühetariifsed, jääb kostjale arusaamatuks, kuidas on hageja leidnud arvetel kajastatud koefitsiendi, millega korrutatakse kostja poolt esitatud elektrinäit.
5.Lisaks hakkas juhatuse 15.12.2010 otsus kehtima kümnendal päeval pärast selle avaldamist, kuid hageja on rakendanud elektrienergia eest tasu 1.54 krooni 1 kWh eest juba alates 2010. aasta oktoobrist. Arusaamatuks jääb, millise dokumendi või metoodika alusel on enne 2010. aasta oktoobrit tarbitud elektrienergiale rakendatud koefitsienti 1.48 krooni 1 kWh eest ja millisele hageja otsusele see tugineb. Sellist otsust ei ole hageja liikmetele avaldatud ja see ei saa seetõttu ka kehtida. Esimese astme kohtu otsus
6.10.10.2011 otsusega (põhjendused avaldati 24.10.2011) rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 820.28 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7.Maakohus viitas põhjendustes KOS § 13 lõigetele 1 ja 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõikele 4 ja § 151 lõigetele 1 ning 2, samuti hageja põhikirja punktile 4.6. Asjas tehti kohtu ettepanekul ja kostja nõusolekul ekspertiis, mille teostajateks olid Eesti Korteriühistute Liidu eksperdid. Kuna põhiolemuselt taandus vaidlus tariifide ja arvete õigsuse ning põhjendatuse kontrollimisele, oli ekspertiisi määramine asjakohane. Kostja seisukohaga, nagu rikuks ekspertiisi määramine tõendamiskoormust, pannes selle kostja õlgadele, kohus ei nõustunud.
8.Eksperdiarvamuses on jõutud järeldusele, et arved on kulupõhised, et rikkumisi ei avastatud ja et tariifid, mille alusel koostati arveid elektrienergia kasutamise eest, ei sisalda arvestuslikult üldelektri maksumust. Hageja arvestas üldelektri maksumuseks vastavas arvestuskuus elektrimüüja arvetele ja korteriomanikele elektrienergia näitude alusel koostatud arvete summade vahe. Üldelektri summa on jagatud halduskulude koosseisus korterite vahel proportsionaalselt korterite pinnaga. Arvestus toimub hageja põhikirjale vastavalt.
9.Eksperdi teadmistes ning erapooletuses ei ole kohtul alust kahelda. Eksperdi arvamusega mittenõustumisel oli kostjal võimalik taotleda kordusekspertiisi, kuid kostja kordusekspertiisi ei soovinud. Eeltoodu põhjal jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus on tõendatud ja põhjendatud, mistõttu võlanõue kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
10.S Z palub maakohtu otsuse tühistada, lahendada asi sisuliselt ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
11.Apellandi väitel ei vasta maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lõikele 8. Maakohus ei ole apellandi väiteid käsitlenud ja on jätnud otsuse seetõttu põhjendamata. Samuti ei vastanud maakohus apellandi seisukohtadele, et ekspertiis on ebausaldusväärne ja selle järeldused valed.
12.Vastustaja nõue ei ole täpne ja on vastuolus tegelikult esitatud arvete summaga. Apellant pidanuks maksma üldelektri eest vastavalt korteri suurusele, mitte aga korteris tarbitud elektri alusel. Kuna vastavalt vastustaja poolt KÜ trepikodadesse pandud teadetele (väidetavalt juhatuse otsus) sõltub üldelektri maksumus korteris tarvitatud elektrienergia kogusest, siis järeldab apellant, et tühjalt seisvate korterite omanikud ei tasu tegelikult üldelektri eest midagi. Tühjalt seisvate korterite omanikud peavad aga tasuma maja üldkulude eest võrdeliselt oma korteriomandi reaalosa suurusele.
13.Vastustaja võinuks, lähtudes juhatuse otsuse jõustumisest, rakendada tasu 1.54 krooni 1 kWh eest alates 25.01.2011, mitte aga 2010.aasta oktoobrist. Edasine menetlus
14.30.11.2011 määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja määras, et kaebus tuleb pärast määruse jõustumist kostjale tagastada. 09.05.2012 määrusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse ja saatis tsiviilasja samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Riigikohus märkis, et pooled vaidlevad, millistel põhimõtetel võivad elektrikulud olla korteriomanike vahel jaotatud. Maakohus ei avaldanud sisuliselt mingit seisukohta elektri eest tasumise korra õigsuse kohta, tsiteerides üksnes eksperdi arvamust. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata, kuna sisuliselt ei ole kostja vastuväiteid analüüsitudki. Seisukohta ei ole võetud eelkõige kostja väite kohta, et hagejal ei olnud õigust ise korteriomanikele elektritariife kehtestada, samuti tariifi kehtestamise otsuse jõustumise kohta. Sisuliselt taandas maakohus õigusliku küsimuse eksperdiarvamuse kui tõendi hindamisele. TsMS § 239 lõike 1 järgi ei ole kohtul üldjuhul õigust küsida eksperdiarvamust õigusküsimustes. Kolleegiumil on pealegi kahtlusi Eesti Korteriühistute Liidu arvamuse käsitatavuses eksperdiarvamusena TsMS § 293 lõike 1 mõttes, kuna see sisaldab vähemalt olulises osas õiguslikke hinnanguid kulude jaotamisele hageja hallatavas elamus. Maakohus võinuks määrata näiteks raamatupidamisliku ekspertiisi arvetel esitatud kulude väljaarvutamise kohta.
16.10.05.2012 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastustaja seisukoht
17.KÜ Pae Luikede Järv vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsuse vormistamisel oluliselt menetluseõiguse norme kohtuotsuse põhjendatuse osas. Samas ei toonud viidatud rikkumised lõppjärelduses kaasa ebaõiget kohtuotsust. Ringkonnakohus saab ise lahendi puudused likvideerida, viies otsuse põhjendused kooskõlla TsMS § 442 lõikes 8 sätestatuga. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, see on maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, alused puuduvad.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja kui korteriühistu liige ning et võrdselt teiste korteriomandite omanikega samas elamus laieneb temale ühistu põhikiri (t I kd lk 27-33). Hageja põhikirja punkti 4.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, samuti liikmete üldkoosolekute ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Punkti 4.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.
20.Poolte vahel puudub ka vaidlus, et perioodil jaanuarist kuni oktoobrini (kaasa arvatud) 2010 tarbitud teenuste eest ega põhikirjas ettenähtud muid makse kostja ei tasunud (tasumata arvete loetelu ja summad t I kd lk 46). Sisulisi vastuväiteid esitas kostja vaid elektri tariifide ja üldelektri koguse arvestusele. Muudele arvete ridadele konkreetseid vastuväiteid, milledele hageja oleks saanud vastata ja mille kohta kohus peab seisukoha võtma, kostja ei esitanud. Seega muus osas, välja arvatud elekter, oli kostja vastuväide hagile paljasõnaline ja põhjendamata, mistõttu selles osas kuulub hagi igal juhul rahuldamisele. Ringkonnakohtu istungil möönis apellant, et tema poolt vaidlustatud summa moodustab hagetust 7.48 eurot. Seega on hagi igal juhul põhjendatud 812.80 euro ulatuses.
21.Ülejäänud osas on kolleegium seisukohal, et kostja vastuväited tõendatust maakohtus kogutud tõenditega ei leidnud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
22.Hageja tõendas elektri eest nõutud tasusid kostja poolt igakuiselt esitatud elektrinäitudega (t I kd lk 64-66), elektrimüüja arvetega vaidlusalusel perioodil (samas lk 67-77), juhatuse otsustega (samas lk 55-58) ja üldkoosoleku otsusega (samas lk 49-54). Elektriühiku maksumused, millised võttis ühistu aluseks, arvestades müüjalt saadud kahetariifsed arved ümber ühe-ja kahetariifseteks arveteks, on kinnitatud ühistu juhatuse poolt. Kostja ei ole väitnud, et juhatusel ei olnud pädevust selliseid otsuseid vastu võtta. Vastuses 09.02.2011 asus kostja seisukohale, et temale väljastatud arved on vastuolus juhatuse enda otsustega (t I kd lk 20 p 1.4), apellatsioonkaebuses möönis ta juhatuse õigust kehtestada alates 25.01.2011 koefitsent suuruses 1.54. Ka ei ole ta väitnud, et muul põhjusel oleksid viidatud otsused tühised või et ta oleks neid vaidlustanud kehtetuse alusel. Vaidlusaluse perioodi kohta võeti juhatuse otsused vastu vastavalt 09.03.2010 ja 09.10.2010. Nende otsuste kehtima hakkamisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite seonduvalt juhatuse 15.12.2010 otsuse kehtima hakkamise ajaga (samas lk 20, 86), kuid see sai reguleerida perioodi, mis väljub käesoleva tsiviilasja vaidluse esemest ega ole seetõttu asjakohane.
23.Kostja vaidlustab juhatuse poolt määratud ühikuhinnad sisuliselt, esitades oma arvestused (t I kd lk 85-86, 88-89). Kolleegium möönab, et vaidlusalusel perioodil korteriühistus kehtestatud elektri ümberarvestuse meetod ei olnud võib-olla ideaalne ja ilmselt oleks võinud kasutusel olla ka muu meetod (raskusi arvestamisel on juhatus möönnud 10.02.2010 koosolekul), kuid seda, et sellega oleks kaasnenud ühistu liikmete õiguste oluline rikkumine, tsiviilasja menetluses esitatud asjaolude ja tõendite alusel väita ei saa. Kostja arvestus põhineb sisuliselt müüja poolt rakendatud päeva- ja öötariifide keskmisel. Samas nähtub müüja arvetelt, et erinevate tariifide alusel ei tarbitud elamus elektrit võrdselt. Näiteks jaanuaris tarbitud elektrist moodustas 54% kõrgema ehk päevatariifi alusel tarbitu. Sisuliselt sama proportsioon nähtub kõikidelt elektrimüüja arvetelt. Seega on loogiline, et ühetariifseks ümber arvestades võib nn lõpptariif ületada kostja poolt arvestatut. Kostja ei esitanud tõendit (näiteks raamatupidamislikke eriteadmisi omava isiku arvamust TsMS § 272 lõige 2 mõttes) selle kohta, et nimelt tema arvestusmeetod on ainuõige. TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt põhikirja punktile 6.2.8 on juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine üldkoosoleku pädevuses. Kostjal oli võimalus ja õigus tõstatada üldkoosoleku ees küsimus elektritariifide aritmeetilise arvestuse meetodi muutmise üle.
24.Kohtul puuduvad ka tõendid, millede alusel nõustuda kostja väitega, et vaidlusalusel perioodil arvestas ühistu juhatus korterite elektrite sisse ka üldelektri, kuigi seda pidi arvestatama vastavalt korterite suurustele. Juhatuse 07.04.2010 koosolekul otsustati tasuda üldelektri maksete eest kokkuhoitud vahenditest. Hageja on kinnitanud, et tasutu arvestati korterite hoolduskulude sisse, milliseid aga omanikud tasusid vastavalt ruutmeetritele. Hageja selgitusi kinnitas ka Eesti Korteriteühistute Liidu arvamus (t I kd lk 135-138). Kohus arvestab seda kui dokumentaalset tõendit TsMS § 272 lõike 2 mõttes, kuna Eesti Korteriteühistute Liit korteri-, hoone- jt ühistuid ühendava ühendusena tegeleb vastavalt põhikirjale muu hulgas ühistute arendamisega ning majandamise praktika ühtlustamisega ja koordineerimisega ning annab ühistutele raamatupidamisalast nõu. Seega eelduslikult tegutsevad selles mittetulunduslikus organisatsioonis vastava ala asjatundjad, kelle kasutuses olid konkreetsel juhul hageja raamatupidamisdokumendid (loetelu t I kd lk 138). Dokumentide alusel jõuti järeldusele, et 2010. aastal kattis hageja üldelektri kulud hoolduskulude arvelt, mis omakorda arvestati korteriomanike vahel võrdeliselt omandite suurustele, et juhatuse poolt kehtestatud tariifid ei sisaldanud arvestuslikult üldelektri maksumust ning et tavapärase majandamise põhimõtetele vastukäivaid arvestusi ei avastatud. Kolleegium jätab tähelepanuta arvamuse osad, millised sisaldavad õiguslikke hinnanguid. Asjaolu, et kostja ei nõustu arvamusega ühistu raamatupidamise asjakohasuse kohta, ei anna kohtule alust pidada tõendit ebausaldusväärseks.
25.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.