Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-52-12 Tartu, 9. mai 2012. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Korteriühistu Pae Luikede Järv hagi Svetlana Zaitšenko vastu 820 euro 28 sendi (12 834 krooni 66 sendi) väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-61541 Svetlana Zaitšenko määruskaebus Hageja Korteriühistu Pae Luikede Järv (registrikood 80177729) Kostja Svetlana Zaitšenko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 16. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-61541 ja saata asi samale ringkonnakohtule Svetlana Zaitšenko apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA KOOLITUSKESKUS (konto nr 221046316265) 14. detsembril 2011 Svetlana Zaitšenko määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Korteriühistu Pae Luikede Järv (hageja) esitas 9. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi Svetlana Zaitšenko (kostja) vastu, paludes temalt välja mõista 13 047 krooni 66 senti. Hilisema täpsustuse järgi oli haginõue 12 834 krooni 66 senti. Hagiavalduse järgi on kostja Tallinnas Xxx xx-xx asuva korteriomandi omanik ning hageja kui elamut haldava korteriühistu liige. Alates 2007. a-st on kostja tasunud hageja esitatud arveid kommunaalteenuste eest ebaregulaarselt ja osaliselt. Alates 2010. a veebruarist ei ole kostja arveid üldse tasunud. Kulude arvestamise aluseks on 2010. a kohta 16. juunil 2010 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava (eelarve). Kostja võlgneb hagejale 2010. a-l esitatud arvetest tulenevalt põhivõlana 12 834 krooni 66 senti, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eesti Energia Aktsiaseltsiga (elektrimüüja) on sõlmitud leping, mille järgi esitatakse hagejale üks ühine arve ning hageja jagab kulud korteriomanike vahel nende tarbitud elektrienergia alusel. Elektrimüüja väljastatud arvete alusel on hageja juhatus arvestanud ja kinnitanud elektritariifiks 1,47 krooni kWh eest 2010. a jaanuaris ja veebruaris, 1,48 krooni kWh eest märtsist oktoobrini 2010 ja alates oktoobrist 1,54 krooni kWh eest. Elektrimüüja väljastas hagejale 2010. a eest elektriarveid kokku 261 300 krooni eest, millest hageja väljastas korteriomanikele arveid kokku 254 066 krooni ulatuses. Vahe 7234 krooni oli tasu üldelektri eest, mille hageja tasus hooldustasu arvel. Kuna oktoobrini tasus üldelektri eest hageja, ei ole arvetel ka üldelektri eest tasumise rida.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel ei ole ta arveid tasunud, kuna arvete järgne kulude arvestus ei vasta hageja juhatuse ega üldkoosoleku otsustele ega tegelikele kuludele, samuti korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1 ja sisaldab vigu. Kulude jaotamisel ei ole lähtutud iga korteriomaniku omandis oleva korteri suurusest. Arvetel ei ole üldelektri eest tasumise rida ja arvestust. Kostjale arvestatava üldelektri maksumus sõltub kostja korteris tarbitud elektrienergia kogusest, mis on vastuolus KOS § 13 lg-ga 1 ja hageja põhikirjaga. Osa maja elektriarvestitest on kahetariifsed ja osa ühetariifsed. Lisaks hakkab juhatuse otsus kehtima kümnendal päeval pärast selle avaldamist ehk alates 25. jaanuarist 2011, kuid hageja on rakendanud elektrienergia eest võetavat tasu 1,54 krooni kWh-lt juba alates 2010. a oktoobrist. Arusaamatu on, millise dokumendi või metoodika alusel on enne 2010. a oktoobrit tarbitud elektrienergiale rakendatud koefitsienti 1,48 krooni kWh eest ja millisele hageja otsusele see tugineb. Sellist otsust ei ole hageja liikmetele avaldatud ja see ei saa ka seetõttu kehtida.
3.Harju Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2011. a otsusega (põhjendused avaldati 24. oktoobril 2011) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 820 eurot 28 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus viitas KOS § 13 lg-tele 1 ja 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4, § 151 lg-tele 1 ja 2 ning hageja põhikirja p-le 4.6. Asjas tehti kohtu ettepanekul ja kostja nõusolekul ekspertiis. Kuna põhiolemuselt taandus vaidlus tariifide ja arvete õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisele, oli ekspertiisi määramine asjakohane. Eksperdiarvamuses on jõutud järeldusele, et arved on kulupõhised, rikkumisi ei avastatud ja et tariifid, mille alusel koostati arveid elektrienergia kasutamise eest, ei sisalda arvestuslikult üldelektri maksumust. Hageja arvestas üldelektri maksumuseks vastavas arvestuskuus elektrimüüja arvete ja korteriomanikele elektrienergia näitude alusel koostatud arvete summade vahe. Üldelektri summa on jagatud halduskulude koosseisus korterite vahel proportsionaalselt korterite pinnaga. Arvestus toimub vastavuses hageja põhikirjale. Eksperdi teadmistes ning erapooletuses ei ole kohtul alust kahelda. Eksperdi arvamusega mittenõustumisel oli kostjal võimalik taotleda kordusekspertiisi. Hagiavaldus on tõendatud ja põhjendatud, mistõttu tuleb nõue rahuldada.
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel ei ole maakohus tema väiteid käsitlenud ja on jätnud otsuse seetõttu põhjendamata. Kostja pidanuks maksma üldelektri eest korteri suuruse, mitte korteris tarbitud elektri alusel. Hageja võinuks, lähtudes juhatuse otsuse jõustumisest, rakendada tasu 1,54 krooni kWh eest alates
25.jaanuarist 2011, mitte aga 2010. a oktoobrist. Hageja nõue ei ole ka täpne. Maakohus ei vastanud kostja seisukohtadele, et ekspertiis on ebausaldusväärne ja selle järeldused valed. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30. novembri 2011. a määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja määras, et kaebus tuleb pärast määruse jõustumist kostjale tagastada. Määruse järgi on tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tähenduses. Maakohus ei ole andnud edasikaebamise luba TsMS § 637 lg 21
tähenduses. Ei ole ka aluseid, väitmaks, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse menetlemiseks õiguslikku alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja väitel juhtis ta apellatsioonkaebuses tähelepanu sellele, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole analüüsinud kostja vastuväiteid. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, et hageja on 2010. a arvel rakendanud põhjendamatult koefitsiente, mida ta võis juhatuse otsuse järgi rakendada alles alates 2011. a jaanuarist. Hageja on kostjale esitanud õigusliku aluseta põhjendamatult suuri arveid. Ringkonnakohus ei ole põhistanud, et on veendunud, et apellatsioonkaebusel ei ole edulootust. Sisuliselt jättis maakohus vastamata kostja seisukohtadele ekspertiisi kohta, põhjendades seda vaid väitega, et ei ole alust kahelda ekspertide kompetentsuses. Ringkonnakohtu hinnang sellele, et maakohus ei ole valesti hinnanud tõendeid, olukorras, kus kostja juhib tähelepanu, et hageja nõue erineb arvetel näidatud summadest, viitab sellele, et ringkonnakohus ei ole ilmselt maakohtu otsusega ja tsiviilasja materjalidega sisuliselt tutvunud. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 637 lg-t 21.
7.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Hageja nõuab kostjalt 820 euro 28 sendi (12 834 krooni 66 sendi) väljamõistmist, mis on ka asja hind TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Maakohus ei ole andnud TsMS § 442 lg 10 mõttes luba oma otsuse edasikaebamiseks, st välistanud ringkonnakohtu õigust keelduda apellatsioonkaebust menetlemast TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes (vt ka nt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 38). Vaatamata sellele on ringkonnakohus kolleegiumi arvates alusetult TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes keeldunud kostja apellatsioonkaebust menetlemast, kuna ei ole ilmne, et maakohus oleks õigesti kohaldanud materiaalõigust, ega ka see, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme või hindas õigesti tõendeid, nagu ka see, et see ei võinud mõjutada asja lahendust. Sisuliselt on ringkonnakohus TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes lubamatult keeldunud asja lahendamast ainuüksi selle väikese hinna tõttu.
10.Kostja põhiline seisukoht maakohtus ja apellatsioonkaebuses oli, et hageja nõuab temalt elektri eest rohkem raha, kui tal on selleks õigus. Seejuures väidab kostja, et hageja juhatuse kehtestatud elektritariifidest lähtudes on hageja nõudnud vähemalt osaliselt korterite elektritarbimisest lähtudes
(arvestite näitude alusel) ka üldelektri eest tasumist, kuigi üldelektri eest tasumist võib nõuda üksnes korterite suuruse alusel. Vaidluse põhiliseks põhjuseks on esitatud asjaolude järgi see, et hageja hallatavas majas tasutakse elektrienergia eest elektrimüüjale hageja sõlmitud lepingu (ja ühe arvesti näitude) alusel, kes omakorda jagab elektrikulud korteriomanike vahel. Pooled vaidlevad, millistel põhimõtetel võivad elektrikulud olla korteriomanike vahel jaotatud.
11.Maakohus ei avaldanud sisuliselt mingit seisukohta elektri eest tasumise korra õigsuse kohta, tsiteerides üksnes ekspertiisis esitatud arvamusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata, kuna sisuliselt ei ole kostja vastuväiteid analüüsitudki. Seisukohta ei ole võetud eelkõige kostja väite kohta, et hagejal ei olnud õigust ise korteriomanikele elektritariife kehtestada, samuti tariifi kehtestamise otsuse jõustumise aja kohta. Sisuliselt taandas maakohus õigusliku küsimuse korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja hageja põhikirja koostoimes tõlgendamise kohta alusetult eksperdiarvamuse kui tõendi hindamisele. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 ei ole kohtul üldjuhul õigust küsida eksperdiarvamust õigusküsimustes, vaid õiguse kohaldamine on TsMS § 438 lg 1 järgi kohtu enda ülesanne. Kolleegiumil on pealegi kahtlusi Eesti Korteriühistute Liidu arvamuse käsitatavuses eksperdiarvamusena TsMS § 293 lg 1 mõttes, kuna see sisaldab vähemalt olulises osas õiguslikke hinnanguid kulude jaotamisele hageja hallatavas elamus. Kui maakohus soovinuks teha ekspertiisiga kindlaks, kuidas on hageja jaganud üldelektri kulud korteriomanike vahel, võinuks määrata nt raamatupidamisliku ekspertiisi arvetel esitatud kulude väljaarvutamise kohta. Sel põhjusel keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebust menetlemast, kuna maakohtu otsus on ilmselgelt vähemalt puudulikult põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja kostja apellatsioonkaebus saata uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Kolleegium märgib, et nii KOS § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja põhikirja p-st 4.6 ei nähtu kulude teistsugust määramist (I kd, tl 28-29) nagu ka eriregulatsiooni majas tarbitud elektrienergia eest tasumiseks. Erireeglite puudumisel saab seega kogu maja elektritarbimist lugeda korteriomanike ühiseks kuluks. Kuigi selle jagamine korterite vahel, lähtudes nende elektritarbimisest (arvestinäitude alusel), peaks olema samuti ette nähtud hageja kui korteriühistu põhikirjas, möönab kolleegium, et selline iseenesest mõistlik kulujaotus võib olla välja kujunenud ka hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana. Küll aga ei nähtu toimikust alust hageja juhatusele ise kehtestada korteriomanikele elektritariife, mis erinevad elektrimüüja omadest. Hageja saab korteriühistuna üksnes jagada tekkinud kulusid. Maja üldarvesti ja korterite arvestite näitude vahe ehk üldelektri eest arvete esitamisel tuleb korteriühistul lähtuda hageja põhikirja p-s 4.6 sätestatud põhimõttest, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite
kogupinnas.
13.Kolleegium märgib, et kostja võimalik õigus keelduda tasumast üldelektri eest rohkem, kui temalt võiks vastavalt korteri suurusele nõuda, ei anna kostjale alust keelduda tasumast tema korteris tarbitud elektrienergia eest ega ammugi mitte arvete tasumisest muus ulatuses.
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
15.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastataks Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA
KOOLITUSKESKUS.
Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.