Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

eurot, millest 110 eurot moodustab tasutud riigilõiv ja 320 eurot õigusabikulu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on oma 30.10.2012 vastuses hagi tunnistanud. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 alusel ja kooskõlas TsMS § 168 lg 6 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses märkis hageja, et on pöördunud enne hagiavalduse esitamist kostja poole ja palunud täitemenetlus lõpetada põhjusel, et nõue on täidetud. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Vastuses hagiavaldusele kostja nimetatud hageja väidet ei vaidlustanud, mistõttu puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulu 480 eurot ning hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse riigilõivu 110 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 137 vähendab hageja õigusabikulu nõuet 320 eurole ja palub kostjalt kokku välja mõista menetluskulu 110 + 320 = 430 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine summas 210 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et advokaadist menetlusosaline ei või võtta advokaadist esindajat, kuna isik ise on piisavate õigusteadmistega isik. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et iga õigusteadmistega isik omab piisavat kvalifikatsiooni enda esindamiseks kõikides vaidlustes. Samuti ei ole kohtu hinnangul lepingulise esindaja olemasolu ja seonduvate kulude hüvitamise eelduseks vastavate õigusteadmiste puudumine. Kui menetlusosaline soovib menetluses lepingulist esindajat kasutada, siis on tal see õigus olenemata menetlusosalise enda elukutsest või kvalifikatsioonist. Samuti on menetlusosalisel õigus vastaval juhul nõuda enda poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Riigikohus on oma 27.02.2012 määruses nr 3-2-1-143-11 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid hagiavalduse koostamise kompromissläbirääkimiste pidamise ja menetluskulude nimekirja esitamise eest. Kuivõrd tegemist ei olnud keeruka õigusliku vaidlusega, hagihind oli 36,94 eurot ning menetluses toimus vaid kirjalik menetlus, ei pea kohus põhjendatuks välja mõista lepingulise esindaja kulusid Vabariigi Valitsuse määrusest nr 137 tulenevas maksimummääras. Samas leiab kohus, et kuna tegemist ei ole tavalise võlgnevuse väljamõistmise nõudega, vaid olemuslikult veidi keerukama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja nõude väärtusest suuremas summas. Kohtu hinnangul on

hüvitamisele kuuluv põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu käesolevas tsiviilasjas 100 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 110 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.