Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-12-7790 Hagiavalduse kohaselt 20. juunil 2011.a. sõlmisid OÜ Koduliising (edaspidi „hageja") ja R L (edaspidi „kostja") laenulepingu nr.0041106206, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 359 eurot, Klick Eesti AS-st sülearvuti HP Presario ostmiseks. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intresse iga kuu 16. kuupäeval summas 66,27 eurot. Kostja seda täies ulatuses ei teinud. Tasumata on veel viimane osamakse ja eelviimasest osamaksest 12,35 eurot põhiosa. Kostjat on ka korduvalt teavitanud jooksvatest võlgnevustest. Viimased meeldetuletused on saadetud 18.10.2011, 18.11.2011 ja 03.02.2012. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.7. ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 04.05.2012.a. on viivis kokku 6,64 eurot. Kokku on hageja nõue 04.05.2012.a. seisuga on 85,26 eurot, millest laenu põhiosa võlg on (76,40 eurot) intressivõlgnevus 2,22 eurot ja viivis 6,64 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p.l ja 6; 113 1g 1 ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista R Llt laenu põhiosa võlgnevus 76,40 eurot, intressivõlgnevus 2,22 eurot ja viivis 6,64 eurot - kokku 85,26 eurot, OÜ Koduliising kasuks; menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivud summas 63,91 eurot. 3.Menetluse kestel täpsustas hageja oma nõuet /t.l. 49-50/. Hageja soovib täpsustada oma hagiavalduses toodud nõudeid ilma nõuet suurendamata ja esitab täpsustuseks järgnevad asjaolud: Kostja on alates lepingu sõlmimisest kuni 10. jaanuarini 2012.a. hagejale tasunud kokku 408.eurot ehk 0,38 eurot rohkem kui on arvestuslikult põhivõlg ja intress kokku (ehk 407,62 eurot), kuid tasumised on toimunud mitte maksegraafikus sätestatud tähtaegadeks vaid hilinenult. Seetõttu on hagejal tekkinud kostja vastu täiendavad kõrvalnõuded viivise ja menetlustrahvide osas. Seni on kostja poolt tasutud maksed jagunenud vastavalt nõuete tekkimise ajalisele järjekorrale, ehk kostja poolt tehtud maksetega on kaetud erinevad nõuded vastavalt nende tekkimise järjekorrale. Samaoodi on kostja tasunud ka menetlustrahvid vastavalt nende tekkimise ajalisele järjekorrale. Menetlustrahvide nõudeõigus tuleneb poolte poolt allkirjastatud laenulepingu p-st 1.3.4, mille kohaselt kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32.-eurot. Saatsime kostjale kokku 5 kirjalikku teadet: 22.08.2011, menetlustrahvi suurus 15.-eurot; 19.09.2011, menetlustrahvi suurus 32.-eurot; 18.10.2011, menetlustrahvi suurus 32.-eurot; 18.11.2011, menetlustrahvi suurus 32.-eurot; 03.02.2012, menetlustrahvi suurus 10.-eurot. KOKKU: 121.-eurot.

2-12-7790 Kostja on nimetatud trahvidest ära tasunud 79.-eurot ehk tasumata on 42.-eurot. Tasutud on järgnevalt: 22.08.2011.a. tekkinud trahv summas 15.-eurot - 05.12.2011.a.; 19.09.2011.a. tekkinud trahv summas 32.-eurot - 05.12.2011.a.; 18.10.2011.a. tekkinud trahv summas 32.-eurot - 10.01.2012.a. Hageja otsustab lugeda tasutud trahvide summa 79.-eurot põhiosa, intressivõla ja osaliselt viivise katteks ehk lugeda kaetuks 78,62 eurot (hagis märgitud põhiosa + intressivõlgnevus), ülejäänud 0,38 eurot lugeda viivise katteks. Seega kui arvestada, et põhiosa ja intress on täies ulatuses tasutud, on tasumata täies ulatuses lepingulise menetlustrahvi võlgnevus kogusummas 121.-eurot ja osaliselt viivis summas 15,65 eurot (viivise arvestus on toodud lisas nr.1). Seega kokku kostja võlgnevus hageja ees on 136,65 eurot, millest menetlustrahvi võlgnevus on 121.-eurot ja viivis 15,65 eurot. Kuivõrd hageja oma nõuet suurendada ei soovi, siis hageja loobub osaliselt summas 51,39 eurot menetlustrahvi nõudest. KOKKU on hageja nõue peale nõuete ja asjaolude täpsustamist 85,26 eurot, millest menetlustrahvi võlgnevus on 69,61 eurot ja viivis 15,65 eurot. Lisaks sellele, palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

MAAKOHTU SEISUKOHT

2-12-7790 Vaidlus puudub selles, et kostja on alates lepingu sõlmimisest kuni 10. jaanuarini 2012.a. hagejale tasunud kokku 408 eurot ehk 0,38 eurot rohkem, kui ta pidanuks vastavalt laenu tagastamise graafikule hagejale koos laenu põhiosa ja intressiga tasuma (so 407,62 eurot). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja rikkus lepingut ega järginud laenu tagastamisel graafikus kokkulepitud tähtaegu, vaid maksis laenu tagasi 20.11.2011 summas 136 €; 5.12.2011 summas 136 € ja 10.01.2012.a. summas 136 €. Seetõttu on hagejal tekkinud kostja vastu täiendavad kõrvalnõuded viivise ja menetluskulude (trahvide) osas. Hageja on kostja poolt tasutud maksed jaotanud vastavalt nõuete tekkimise ajalisele järjekorrale, ehk kostja poolt tehtud maksetega on kaetud erinevad nõuded vastavalt nende tekkimise järjekorrale. Samaoodi on kostja tasunud hageja väitel ka menetlustrahvid vastavalt nende tekkimise ajalisele järjekorrale. Kostja ei nõustu hagejale menetlustrahve tasuma, pidades neid liiga suureks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. Laenulepingu üldtingimuste (millele on kostja alla kirjutanud) p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.7. ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Poolte vahelise laenulepingu üldtingimuste punkt 1.3.4 sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale seoses lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega kokku 5 kirjalikku teadet: 22.08.2011 - menetluskulu suurus 15 eurot; 19.09.2011menetluskulu suurus 32 eurot; 18.10.2011 - menetluskulu suurus 32 eurot; 18.11.2011 menetluskulu suurus 32eurot ja 03.02.2012 menetluskulu suurus 10 eurot. Kokku on kostja menetluskulu suurus 121 eurot. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eelneva sätte alusel on hageja kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud, et kostja on eelnimetatud menetluskuludest (trahvidest) ära tasunud 79 eurot ehk tasumata on 42 eurot. Tasutud on järgnevalt: 22.08.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 15 eurot 05.12.2011.a.; 19.09.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 32 eurot - 05.12.2011.a.; 18.10.2011.a. tekkinud menetluskulu (trahv) summas 32 eurot - 10.01.2012.a.

2-12-7790 Hageja otsustas õigustatult VÕS § 88 lg 8 alusel lugeda tasutud trahvide summa 79 eurot põhiosa, intressivõla ja osaliselt viivise katteks ehk lugeda kaetuks 78,62 eurot (hagis märgitud põhiosa + intressivõlgnevus) ning ülejäänud 0,38 eurot lugeda viivise katteks. Seega kui arvestada, et põhiosa ja intress on täies ulatuses tasutud, on tasumata täies ulatuses lepingulise menetluskulu (trahvi) võlgnevus kogusummas 121 eurot ja osaliselt viivis summas 15,65 eurot vastavalt hageja viivise arvestusele. Seega on kokku kostja võlgnevus hageja ees 136,65 eurot, millest menetluskulu (trahvi) võlgnevus on 121 eurot ja viivis 15,65 eurot. Kuivõrd hageja oma esialgset nõuet suurendada ei soovinud, siis hageja loobus osaliselt summas 51,39 eurot menetluskulu (trahvi) nõudest. Seega on hageja nõue peale nõuete ja asjaolude täpsustamist 85,26 eurot, millest menetlustrahvi võlgnevus on 69,61 eurot ja viivis 15,65 eurot. Kohus asub eelneva alusel sisukohale, et seega on hageja kõiki oma nõudeid piisavalt tõendanud ning hagi tuleb kohtu hinnangul rahuldada.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.