OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagi E Ve vastu võla 436, 92 euro ja viivise 212, 95 euro ning lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24. juuli 2012. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E Ve apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kuressaare Elamute Hooldus (registrikood 10373222, asukoht Pikk 30, Kuressaare), lepinguline esindaja adv. Eve Grass Kostja E V (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ralf V
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24. juuli 2012. a. otsus OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagis E Ve vastu võla ja viivise väljamõistmiseks osaliselt, viivisenõuet puudutavas osas.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista E V OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 49, 25 eurot ja alates 20. novembrist 2012. a. kuni põhinõude kohase täitmiseni viivis põhinõudelt 436, 92 eurot VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.2. Välja mõista E V OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks põhivõlg 436, 92 eurot ning otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 49, 25 eurot.
3.3. Välja mõista E V OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks viivis põhinõudelt 436, 92 eurot VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras alates 20. novembrist 2012. a. kuni põhinõude kohase täitmiseni.
3.4. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
5.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Otsuse peale võib edasi kaevata, esitades apellatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud
2(6)
4.septembril 2011. a. esitas OÜ Kuressaare Elamute Hooldus (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E V (kostja) võla saamiseks. Kuna kostja esitas avaldusele vastuväite, jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses.
22.novembril 2011. a. esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlg 436, 92 eurot, viivis 212, 95 eurot ning alates 24. novembrist 2011. a. lisanduv viivis 0, 3% päevas. Kostja on Kuressaares Niidu 9 – 4 asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu Niidu 9 liige. KÜ Niidu 9 ja hageja sõlmisid 1. septembril 2007. a. majavalduse hoolduslepingu nr. 167, millega korteriühistu andis hagejale hooldusele majavalduse asukohaga Kuressaare linnas Niidu 9. Alates 2008. a. detsembrist on kostja tasunud majandamiskulude eest hagejale ebaregulaarselt. Kuigi tsiviilasjas 2-10-59907 mõistis kohus 23. mai 2011. a. lahendiga kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse ajavahemiku eest 2008. a. detsembrist kuni 2010. a. oktoobrini, keeldub kostja jätkuvalt majandamiskulude tasumisest täies ulatuses. Perioodi eest 2010. a. novembrist kuni 2011. a. oktoobrini võlgneb kostja hagejale kokku 436, 92 eurot. Võla täpne arvestus on esitatud hagiavaldusele lisatud õiendis. Hagejal on õigus nõuda viivist
1.septembri 2007. a. lepingu nr. 167 punkti 4. 2 alusel 0, 3% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. KÜ Niidu 9 üldkoosoleku 18. veebruari 2010. a. otsusega kohustati hagejat jätkama menetlust võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt. Hageja palus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 76, 69 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 47, 93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 28, 76 eurot, samuti õigusabikulu summas 270 eurot. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, on advokaadibüroo arvel näidatud summa arvestatud käibemaksuta. Kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kogusummas 346, 69 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue ei ole põhjendatud, mingit võlga kostjal hageja ees ei ole. Hagejal on probleeme raamatupidamisega ja korteriühistu haldamisega. Kostja ei vaidlustanud seda, et vaidlusaluses ulatuses on arved esitatud ning tunnistas, et esitatud arvete alusel on osaliselt tasumata, kuid leidis, et ta ei olegi kohustatud võlgnevust tasuma, sest kui ei ole teenust osutatud, ei pea selle eest maksma. Kust tuli see 11%, millega elektriküttega korterid maksustatakse ja mis olevat 23. jaanuari 2008. a. üldkoosoleku protokolli väljavõttes, ei ole teada. Väide, et avalike ruumide küttekulu on selles arvestatud, ei pea paika. Arvelehtedel on koefitsiendid ja tariifid ühesugused keskküttega ja elektriküttega korterite jaoks, sellest selgub, et avalike ruumide eest peavad maksma ainult elektriküttega korterid. Selliseid arveid ei ole kohustust maksta. Tõendatud ei ole ka, et 11% otsus on vastu võetud üldkoosolekul. Veel on hagejal maja trepikojas tehtud remondi praak parandamata, selle peab hageja tegema oma kuludega, aga hageja soovib kostjalt arvelehtede järgi saada raha remondifondi. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 24. juuli 2012. a. otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja võla summas 436, 92 eurot, viivise summas 212, 95 eurot ning alates 24. novembrist 2011. a. viivise 0, 3% tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 346, 69 eurot. Maakohus menetles vaidlust kirjalikult lihtmenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1 ja § 82 lõikest 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal on korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude
3(6)
eest. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 1. septembri 2007. a. lepingu nr. 167 punktis 4. 2 leppisid pooled kokku viivises 0, 3% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 212, 95 eurot. Kostja ei ole viivisearvestuse vastu vaielnud. Ebaõige on kostja arvamus, et elektriküttega korterid ei ole kohustatud tasuma elamu üldkasutatavate ruumide eest 11% korteri arvestuslikust küttekulust. Majavalduse hoolduslepingu nr. 167 punkti 4. 1. kohaselt kohustub korteriomanik tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu kohaselt lisanduvad hooldustasule kulupõhised maksed ka elamu üldkasutatavate ruumide kommunaalteenuste eest. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg. 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Niidu 9 põhikirja (tl. 30 – 37) punktist 4. 13 nähtub, et majandamiskulu, s. h. küttekulu arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ Niidu 9 30. juuli 1996. a. koosoleku protokollist nähtuvalt on korteriühistu liikmed arutanud m. h. ka elektrikütte küsimusi ja anti luba eralduda keskküttesüsteemist, kui see ei riku maja üldist küttesüsteemi. Samuti on elektriküttele üleminejad olnud nõus osalema ka kogu maja soojustamisel, samuti kohustusid nad maksma üldisest küttesummast määratud protsenti koridoride kütte eest (tl. 96). Üldkoosolekul 23. jaanuaril 2008. a. (tl. 97) vastu võetud otsuse kohaselt arvestatakse alates 1. jaanuarist 2008. a. maja üldkasutatavate ruumide küttekulu katteks elektriküttel olevatelt korteritelt 11% korteri arvestuslikust küttekulust, mis kostja korteri puhul on 8, 8 m2. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Eespool nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole, see on kehtiv ning korteriühistu liikmetele, s. h. ka kostjale kohustuslik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks soojusenergia eest tasu maksmist teisiti korraldanud, kui seda otsustasid korteriühistu liikmed 23. jaanuari 2008. a. üldkoosolekul. Samas ei ole kostja esitanud ka tõendeid, et selline tasumise määr oleks ebaõige või et kostja sellises ulatuses soojusenergiat faktiliselt ei tarbinud. Seega on hageja õigustatult arvestanud kostjale tasumiseks üldkasutatavate ruumide kütmise eest küttekulude katteks 11% kostja korteri arvestuslikust küttekulust. Tulenevalt KÜ Niidu 9 ja hageja vahel sõlmitud majavalduse hoolduslepingust ning KÜS § 151 lõikest 1 on kostja kohustatud tasuma m. h. elamu üldelektri eest. Majavalduse hoolduslepingu punkti 4. 1 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma igakuiselt
20.kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Kostja on korteriühistu liikmena hageja ja KÜ Niidu 9 vahel sõlmitud lepingu ning KÜS § 151 lg. 1 alusel kohustatud tasuma ka makseid elamu remondifondi. Hageja kinnitusel ei ole KÜ Niidu 9 ega ka ükski teine korteriühistu liige tema poole pöördunud pretensiooniga, et majavalduse remont- ja hooldustööd on teostatud ebakvaliteetselt. Isegi juhul, kui teostatud tööd oleksid
4(6)
ebakvaliteetsed, ei vabastaks see kostjat remondifondi maksete tasumisest. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hagi nii võla kui viivise nõudes. Kostja apellatsioonkaebus Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Maakohtus on rikutud inimõigusi, kostjal ei ole võimaldatud toimikuga tutvuda. Tõendeid on analüüsitud valesti. Tegu on pettusega, mulje jääb, et kohtunik on tahtnud kinni mätsida oma struktuuri saamatust. Arusaamatu on, miks kohus venitas asjaga pool aastat ja maksustas seda 0, 3%-ga. Kuritegevus hageja poolt jätkub fiktiivsete arvete näol. Otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 osaliselt tühistada viivisenõuet puudutavas osas, mõistes kostjalt hageja kasuks maakohtu poolt välja mõistetud viivise asemel välja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 49, 25 eurot ja edasi, alates 20. novembrist 2012. a. viivise põhinõudelt 436, 92 eurot VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud tuleb ümber jaotada. Ülejäänud osas otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebus alust ei anna. Põhinõuet puudutavas osas on maakohtu otsus õige ja piisavalt põhjendatud, kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks neid üle korrata. Viivise suurust puudutavas osas ei ole maakohtu otsus õige. Nii on kostjalt viivis hageja kasuks välja mõistetud hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud lepingust tulenevas määras 0, 3% päevas. Selle lepingu pooleks kostja ei ole, seega ei ole kostjale hageja ja korteriühistu vahelised kokkulepped ka siduvad. Apellatsioonikohtu istungil palus hageja mõista kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Kolleegium leiab, et viivist on hagejal õigus kostjalt nõuda VÕS § 113 lg. 1 lause 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Osundatud lõike lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg. 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 kohane intressimäär oli ajavahemikul 2010. a. novembrist kuni 30. juunini 2011. a. 1%,
1.juulist kuni 31. detsembrini 2011. a. 1, 25% ja alates 1. juulist 2012. a. kuni käesoleva ajani on see jälle 1%. VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud viivisemäär on seega ajavahemiku kohta novembrist 2010. a. kuni 30. juunini 2011. a. 8% aastas, ajavahemiku kohta 1. juulist kuni
31.detsembrini 2011. a. 8, 25% aastas ja alates 1. juulist 2012. a. kuni käesoleva ajani 8% aastas. Hageja poolt esitatud viivisearvestuses (tl. 45) aluseks võetud asjaolusid, nagu arvetest tasumata summad ja nende tasumisega viivitatud päevade arv hagiavalduse esitamise seisuga, ei ole kostja vaidlustanud, seega saab viivisearvestuses nendest lähtuda. TsMS §-s 367 sätestatut arvestades tuleb ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis mõista kostjalt välja kindla rahasummana, sissenõutavaks muutumata viivis aga protsendina põhinõudest. Eespoolkirjeldatud asjaolusid arvestades on kostja kuni hagiavalduse esitamiseni
22.novembril 2011. a. viivitanud arvete tasumisega järgnevalt: 2010. a. novembri arveosa 29, 39 eurot tasumisega 335 päeva ja detsembri arveosa 35 eurot tasumisega 304 päeva; 2011. a. jaanuari arveosa 34, 17 eurot tasumisega 273 päeva, veebruari arveosa 36, 66 eurot tasumisega 245 päeva, märtsi arveosa 31, 95 eurot tasumisega 214 päeva; aprilli arveosa
5(6)
26, 68 eurot tasumisega 184 päeva, mai arveosa 48, 30 eurot tasumisega 153 päeva, juuni arveosa 42, 26 eurot tasumisega 123 päeva, juuli arveosa 42, 68 eurot tasumisega 92 päeva, augusti arveosa 42, 60 eurot tasumisega 61 päeva, septembri arveosa 42, 73 eurot tasumisega 31 päeva, septembri tasumata arveosa 42, 73 eurot tasumisega 31 päeva. Hagi esitamise ajaks oli tasumata ka 2011. a. oktoobri arveosa 24, 50 eurot, millelt hageja ei olnud viivist arvestanud. Hagi esitamise ajast alates on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajani möödunud veel 362 päeva ning et kostja ei ole eespoolosundatud põhivõlast midagi tasunud, on kõigi eespoolloetletud summade tasumisega lisaks eespoolmärgitud päevade arvule viivitatud veel 362 päeva. Arvetelt, mille tasumisega on hageja olnud viivituses ajavahemikul 1. juulist kuni
31.detsembrini 2011. a., tuleb selle ajavahemiku eest arvestada viivist määras 8, 25% aastas, ülejäänud ajavahemike eest tuleb viivist arvestada määras 8% aastas. Selliselt arvestatuna kujuneb 2010. a. novembri eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest viivise suuruseks ringkonnakohtu otsuse tegemise aja (19. november 2012. a.) seisuga 4, 51 eurot (võlgnevus 29, 39 eurot, tasumisega viivitatud 697 päeva, sellest 184 päeva eest viivis määras 8, 25% aastas summas 1, 21 eurot ja ülejäänud 513 päeva eest määras 8% aastas summas 3, 30 eurot, kokku 4, 51 eurot). Samu arvestuspõhimõtteid kasutades kujuneb järgmiste arvete tasumisega viivitamise eest viivis järgnevalt: 2010. a. detsembri eest 5, 14 eurot; 2011. a. jaanuari eest 4, 80 eurot, veebruari eest 4, 92 eurot, märtsi eest 4, 08 eurot, aprilli eest 3, 23 eurot, mai eest 5, 51 eurot, juuni eest 4, 55 eurot ja juuli eest 4, 31 eurot. Määras 8, 25% aastas tuleb 2011. a. augusti arvelt arvestada viivist 153 päeva eest, septembri arvelt 122 päeva eest ja oktoobri arvelt 92 päeva eest, ülejäänud nende arvete tasumisega viivitatud ajavahemikelt tuleb viivist arvestada määras 8% aastas. Nii on 2011. a. augusti arve tasumisega viivitamise eest viivise suuruseks 2, 52 eurot, septembri arvelt 3, 72 eurot ja oktoobri arvelt 1, 96 eurot. Kokku moodustab ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 49, 25 eurot. Hageja nõue mõista kostjalt sissenõutavaks muutumata viivis välja protsendina põhivõlast vastab TsMS §-s 367 sätestatule. Eespooltoodud põhjendusel ei ole hagejal alust nõuda kostjalt viivist 0, 3% suuruses määras põhinõudest päevas, küll aga VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellatsioonikohtu istungil pakkus hageja kostjale kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale põhivõla ja hageja ei nõua temalt viivist. Kostja selle kompromissiga ei nõustunud. Kohus selgitas kostjale TsMS § 163 sisu, sealhulgas seda, et võib olenemata viivisenõude rahuldamise ulatusest jätta menetluskulud kostja kanda, kui ta hageja kompromissettepanekuga ei nõustu. Kostja ei soovinud sellele vaatamata hageja ettepanekut vastu võtta. Et ringkonnakohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui hageja vastaspoolele kompromissina pakkus, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
Margo Klaar
Ele Liiv
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.