2-11-58220/15 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 28.11.2011 esitas A T hagi Harju Maakohtusse OÜ Clean Control Tallinn vastu kahju hüvitise 1 217,34 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt viis hageja 28.09.2011 kostja juurde keemilisse puhastusse kardina, andes ülevaate kardina materjalist, ning palus teha sellele kuivpuhastuse. Hageja sai puhastatud kardina kätte 30.09.2011 ja jäi tööga rahule, mistõttu hageja viis veel kaks samasugust kardinat kostja juurde, paludes neile teha kuivpuhastuse. Kardinate kättesaamisel selgus, et kardinad on rikutud, kuna need on muutunud tunduvalt lühemaks ja kardinate alläär oli ebaühtlane. Tehes märgpuhastuse kangale, millise puhul on see keelatud, pidi kostja teadma, et sellise töö tulemus ei saa olla lepingutingimustele vastav ning sellise töö tagajärjena saavad puhastusse toodud kardinad kahjustada. Kardinate maksumus oli 1 217,34 eurot. Kostja keeldus tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja väited kostja poolt keemilise puhastuse käigus kardinate rikkumise kohta on tõendamata. 30.09.2011 andis hageja kostjale keemiliseks puhastamiseks kaks tugevalt määrdunud kardinat, millest ühel oli allpool suur tindiplekk. Kardinate puhastamise käigus tindipleki täielik eemaldamine ei olnud võimalik. Vaatamata sellele ei taotlenud hageja ekspertiisi tegemist, mille näeb ette kostja tüüptingimuste punkt 12. Hageja fotod ei tõenda lepingulise kohustuse rikkumist kostja poolt, kuna fotodelt nähtub ainult kardinate alumise ääre ebaühtlus, mis on tõenäoliselt tekkinud kardinate ebaühtlasest kinnitamisest nende ülesriputamisel. Tekitatud kahju võimalik suurus ei ole tõendatud, kuna hagimaterjalidele ei ole lisatud kardinate ostutšekki ning Erdike Tekstiil OÜ kirjad ei tõenda kardinate maksumust. Hageja kardinad olid vanad, eelnevalt rikutud ning seega ei ole nende rahaline väärtus kooskõlas uute kardinate hinnaga. Kuigi kardinate rikkumine on eksperdi poolt tõendatud, on teadmata, kelle poolt kardinad rikuti. Kostja küll puhastas kardinaid, kuid need võisid olla hageja poolt järgnevalt pestud. Samuti leidis kostja, et viga tulenes materjali puudustest ja kliendi juhistest. Hageja andis keemilisse puhastusse defektsed asjad. Pooled võivad kokku leppida, et riski võtab tellija ja pretensioone ei esita. Harju Maakohus rahuldas 05.10.2012 otsusega hagi. Hageja esitatud fotodelt nähtus, milline näeb välja kuivpuhastuse läbinud siidkardin ja millised on kardinad, mille rikkumist hageja kostjale ette heidab. Erdike Tekstiil OÜ pakkumise kohaselt on analoogiliste siidist kardinate hinnaks 1 217,34 eurot. Erdike Tekstiil OÜ hinnangu järgi ei ole keemilisest puhastusest saabunud kardinaid taastada võimalik. Kardinate tekstiili struktuur on muutunud sellisel määral, et materjal on deformeerunud. Kohtumenetluse käigus tehtud ekspertiisi aktiga tuvastati, et vaidlusalustele kardinatele ei olnud tehtud kuivpuhastust, vaid neid oli pestud. Ekspert tuvastas, et kardinate põhikangaks oli toorsiid, mille puhul oli tootja markeeringu järgi lubatud keemiline puhastus. Kanga pesemine oli keelatud. Kohus leidis, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostjale toodud kardinaid puhastati nõuetele mittevastavalt ehk neile tehti keemilise kuivpuhastuse asemel märgpesu. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud,

et kardinate deformatsioon on püsiv ja kahjustusi kõrvaldada ei ole võimalik. Hagejale tekitatud kahju suurus on tõendatud eelpoolviidatud Erdike Tekstiil OÜ kinnitustega. Kohus leidis, et kostja, kes soovib tüüptingimusele tugineda, ei ole tõendanud VÕS §-s 37 sätestatud eelduste olemasolu ehk seda, et tüüptingimused said olla lepingu osaks. Asjas kogutud tõenditest ei nähtunud, et kostja viitas lepingu sõlmimisel tüüptingimustele ja hagejal oli võimalik tüüptingimustest teada saada. Isegi juhul, kui kostja viidatud tüüptingimused oleksid lepingu osaks, oleks nende p 4 tühine, sest see välistab tarbijast kliendi jaoks seadusega sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse. Tüüptingimustes on kostja välistanud enda vastutuse toote algseisundi säilimise eest ja on välistanud sellise rikkumise puhuks tarbija poolt õiguskaitsevahendite kohaldamise. Selline tüüptingimus on ilmselgelt tarbija õigusi ebamõistlikult kitsendav ja VÕS § 42 lg 3 p 1 ja 2 alusel tühine. 30.10.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse OÜ Clean Control Tallinn apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.10.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-58220. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ja milliste tõendite alusel on ta jõudnud seisukohale, et vaidlusalused kardinad on rikkunud just kostja. Asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kostja on keemilise puhastuse töö teinud mittevastavalt lepingutingimustele, s.t pesnud kardinaid veega. Ekspertiisiaktis leiab märkimist, et kardinaid on pestud. Et kardinad on pestud keemilises puhastuses, seda ekspertiisi käigus ei ole tuvastatud. Kuna kardinad olid ca 4 aastad vanad (hageja ütluse kohaselt) ja nendel puudus markeering (hooldusjuhend), siis on täiesti võimalik, et hageja oli kardinaid eelnevalt pesnud kodustes tingimustes, teadmata, et neid pesta ei ole soovitav. Hageja paljasõnaline väide kardinate veega pesemise kohta kostja poolt ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Täiesti väär ja põhjendamata on kohtu konstateering, et kostjale toodud kardinaid puhastati nõuetele mittevastavalt ehk neile tehti keemilise kuivpuhastuse asemel märgpesu. Kohus ei viita ühelegi tõendile, mis seda kinnitaks. Kohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, märkides, et töö nõuetele mittevastavuse olemasolu on eeldatav juba hetkel, mil töö tarbijale ehk hagejale üle anti ja vastupidist tuleb tõendada töövõtjal ehk kostjal. Kohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 642 lg 2 on rakendatav alles siis, kui töö nõuetele mittevastavuse olemasolu on kindlaks tehtud (tõendatud). Seega on kohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja, kes soovib tüüptingimustele tugineda, ei ole tõendanud seda, et tüüptingimused said olla lepingu osaks. Ka ei ole õige ja seadusest tulenev kohtu seisukoht, et tüüptingimuste säte on tühine, kuna kahjustab ebamõistlikult tarbija huve. Kostja keemilise puhastuse eeskirja sätted on vastavuses VÕS § 641 lg-ga 3 ja tulenevad keemilise puhastuse protsessi iseärasustest, need kaitsevad ka tarbijat, informeerides teda esemete võimalikust kahjustumisest keemilise puhastuse käigus. Eeskirjades märgitud hoiatavate tingimuste puudumine teeks sisuliselt keemilise puhastuse teenuse osutamise võimatuks, andes tarbijale võimaluse kahjunõuete esitamiseks, mis tulenevad puhastatavate esemete materjali iseärasustest, hooldusjuhendi puudumisest, esemete eelnenud kahjustumisest jne. Kohus mõistis kostjalt välja uute soetatavate kardinate maksumuse. Kohus ei arvestAd asjaoluga, et kardinad olid hageja väite kohaselt ca 4 aastat vanad, eelnevalt ekspluatatsiooni käigus rikutud ja ei olnud kardinatena kasutatavad juba enne keemilisse puhastusse viimist. Lisaks sellele on kardinad vastustaja (hageja) käes ja apellandile ei ole teada, mis otstarbel ta

neid kasutab. Seega ei ole kardinad hävinud ega kaotsi läinud ning õige ei ole kohaldada kahju hüvitamise õigusliku alusena VÕS § 132 lg-t 1. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1217,34 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei ole andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnatud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus on õigesti määratud tõendamiskoormise ja tuvastatud nõude rahuldamiseks olulised asjaolud. Maakohus on selgitatud menetluse käigus kostjale tõendamiskoormist, juhtides tähelepanu mh ka sellele, et vastuväidet, mille kohaselt on tekitatud kahju väiksem, tuleb tõendada kostjal (lk 73 pöördel). Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.