Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-56180
Tsiviilasi
Osaühingu TP Plekitööd hagi Osaühingu Nordcity Center vastu 6156 euro tagastamiseks ning lisanduva intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6686,35 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu TP Plekitööd apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. oktoober 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Osaühing TP Plekitööd (rk: 10927749), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas ja seaduslik esindaja Toomas Pool Vastustaja (kostja) – Osaühing Nordcity Center (rk: 10889931), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühing
esindajad
Menetluskulude jaotus
TP Plekitööd kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
teha topeltpainded. Topeltpainetel läheb lehe paksuseks vahest isegi 2 mm. Selle pingiga ei saa ka lehte kokku painutada, kuna pole mõeldud selle jaoks.“ 26.05.2011 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, millele esitatud vastustes kostja leiab, et hagejal puudus lepingust taganemiseks alus ning leping on kehtiv. Kostja on rikkunud VÕS § 217 lg 2 p 1, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et müüdava painutuspingiga saab hageja töödelda värvitud plekki. Seega ei ole hagejale üle antud asjal kokkulepitud omadusi ja kostja vastutab VÕS § 218 lg 1 alusel lepingu rikkumise eest. Hageja tegi kostjale ettepaneku asja asendamiseks asjaga, millel oleks müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud omadused, ent kostja sellega ei nõustunud, rikkudes oluliselt müügilepingut.
painutuspink ei vasta pakkumises toodud tingimustele, st et sellega ei saa kuni 1 mm terasplekki painutada, ei ole hageja väitnud. Hageja heidab kostjale ette, et painutuspink ei vasta hageja nõudmistele, sest enne lepingu eseme eest tasumist kostja esindaja kinnitas seadme sobivust värvitud pleki töötlemiseks, kuid tegelikult painutuspink värvitud pleki painutamiseks ei sobi. Hageja ei ole teatanud kostjale kirjalikult, millistele nõudmistele painutuspink peaks vastama. Hagiavalduse ning hageja tunnistajate Peeter Poomi ja Reino Mustoneni ütluste kohaselt kasutab hageja oma töös 0,45-0,5 mm paksusega värvitud plekki. Tarnitud pingiga ei ole võimalik värvitud plekki painutada, kuna see kraabib plekki. Kohus leidis, et kostja esindaja hageja tootmishoones käimine ning hageja poolt kasutatavate plekkidega tutvumine ei ole piisavaks aluseks lugeda, et pooled leppisid kokku lepingu eseme konkreetsetes omadustes. Isegi, kui eeldada, et nad vastavates omadustes kokku leppisid, arvestades, et hageja nõustus kostja 08.02.2011 kirjaliku pakkumisega ilma omapoolset lepingu eseme omadust välja toomata, tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõustunud kostja pakkumises toodud tingimustele vastava painutuspingi omandamisega. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes tegeleb plekk-katuste paigaldamise ja plekktoodete painutamisega. Seega kehtib eeldus, et hageja on suuteline eristama terasplekki värvitud plekist. Vaidlust ei ole selle üle, et painutuspink Scantools HM MB 3000L ja selle dokumentatsioon vastab kostja poolt toodud müügitingimustele. VÕS § 21 lg 1 alusel pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Kuivõrd hinnapakkumine hagejale esitati kirjalikult, siis VÕS § 21 lg 1 alusel oli hagejal võimalik enne pakkumisega nõustumist vastata pakkumisele samuti kirjalikult, milles muu hulgas tuua esile, et ta nõustub pakkumisega tingimusel, kui pink painutab ka värvitud plekki. Kuna seda ei ole tehtud ja pink on hageja poolt vastu võetud, siis puudub alus väita, et kostja rikkus müügilepingut. Seega vastab müüdud asi müügilepingus sätestatud tingimustele ja kostja ei ole müügilepingut rikkunud. 03.05.2011 hooldustööde lehe järgi teostas tehase esindaja painutuspingi hooldust, mis ei tähenda, et pink ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Painutuspink vastab hinnapakkumises toodud tingimustele ja on kasutatav 1 mm paksuse teraspleki painutamiseks. Olukorras, kus hagejale oli hinnapakkumise sisu arusaadav, puudub alus asuda seisukohale, et painutuspink ei vasta müügilepingu tingimustele.
TsÜS § 133 lg 1 alusel tuleb Martin Paasile edastatud informatsioon lugeda kostjale teadaolevaks informatsiooniks. Hinnapakkumises, mille kostja nimel esitas hagejale samuti M. Paas, on märgitud: „Tänan, et võtsite mind lahkesti vastu. Vastavalt meie vestlusele esitame alljärgnevalt pakkumise UNGARI päritolu firma TAPCO manuaalsele painutuspingile ShopMax 3m.“ Vastav märge annab indikatsiooni sellest, et kostja esindaja käis a) hageja juures kohal ning b) hinnapakkumine on tehtud hageja poolt kostja esindajale esitatud informatsiooni ning nõudmiste kohaselt. Tunnistajad R. Mustonen ja P. Poom on kinnitanud, et kostjale selgitati, millist materjali hageja töös kasutab. Seega pidi hinnapakkumine olema koostatud hageja poolt kostja esindajaga kohtumisel avaldatu põhjal. Märkimisväärne on ka asjaolu, et hageja juhatuse liige Toomas Poom helistas pärast hinnapakkumise saamist veelkordselt (enne tasumist) kostja esindajale ning palus kinnitada, et seade kandib ka värvilist plekki. Vastav kinnitus anti. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Õigusalases kirjanduses on märgitud: „Oferdis sisalduvad tulevase lepingu tingimused ei pea olema väga täpselt ja ammendavalt kirjeldatud, sest seadus sisaldab mitmeid võimalusi tingimuste täpsustamiseks ja lünkade täitmiseks. Tavaliselt loetakse piisavaks, kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda. Kuid sõltuvalt lepingu sõlmimise asjaoludest võib läbirääkimiste käigus olla kokku lepitud ka muudes tingimustes, mida peab lepingu sõlmimise ettepanek sisaldama, et omada oferdi õiguslikku tähendust, Kui nt läbirääkimiste ajal lepiti kokku teatud tingimustes kui lepingu olulistes tingimustes, milles peab kokkuleppe saavutama, ja üks pooltest teeb lepingu sõlmimise ettepaneku, mis ei sisalda neid tingimusi, ei loeta ettepanekut oferdiks.” (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2006, lk 68). Kostja hinnapakkumine oli ofert lepingu sõlmimiseks ning seega eeldas hageja põhjendatult, et enne pakkumuse tegemist toimunud läbirääkimistel kokku lepitud tingimus (pingi funktsioon painutada värvilist plekki) kajastub ka pakkumuses. Olles veelkordselt seda kostjaga täpsustanud, andis hageja nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Hageja on tõendanud, et ta andis kostjale teada peamisest tingimusest, millele painutuspink pidi vastama, ning et kostja esindaja kinnitas pakkumist tehes, et pink peamisele tingimusele ka vastab. Eeltoodu valguses jääb selgusetuks, millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et kokkulepe asja tingimuste osas puudus. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 21 lg-t 1. Nõustumuse andis (eelnevalt täpsustades seda kostja esindajaga) hageja kostja oferdile sõlmida müügileping, mille esemeks oli painutuspink, mis kandib värvitud plekki. Hinnapakkumises ei sisaldu informatsiooni selle kohta, et pink ei kandi värvilist plekki. Olles näidanud kostja esindajale materjali, millest hageja tooteid valmistab, olles tutvunud hinnapakkumisega, millises ei olnud värvitud pleki töötlemise osas märgitud erandeid, ning olles täpsustanud kostja esindajaga üle, et hinnapakkumises märgitud seade värvilist plekki painutab, ei tekkinud ega saanudki tekkida hagejal arusaama, et pink ei vasta hageja seatud tingimustele ning pooled ei ole olulistes tingimustes kokkulepet saavutanud; 2) andis kostja eeltoodust tulenevalt hagejale üle lepingutingimustele mittevastava eseme, rikkudes oma müügilepingust tulenevat kohustust, mistõttu hageja oli õigustatud lepingust taganema ja nõudma lepingu alusel saadu tagastamist.
Vastuväidete kohaselt: 1) mingeid muid kokkuleppeid peale 08.02.2011 pakkumises fikseeritu poolte vahel ei eksisteerinud. Ainetu on enne lepingu sõlmimist toimunud aruteludest väidetavate tsitaatide välja kiskumine ja nende liitmine poolte kokkuleppe hulka, mis pealegi on jäänud tõendamata. Kui mõni omadus oleks olnud kokkuleppe osa, siis pidanuks see sisalduma 08.02.2011 pakkumises või oleks hageja pidanud pakkumusele vastama, et aktsepteerib pakkumust üksnes juhul, kui eksisteerib näiteks värvitud pleki painutamise võimalus. Sellist reservatsiooni pakkumuse aktsepteerimisel ei ole hageja teinud. Tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et pooled oleks kokkusaamisel midagi konkreetset kokku leppinud, mis oleks muutunud hiljem lepingu tingimuseks. Kostja esindaja tutvustas hageja ettevõttes mitmete metallipinkide tööpõhimõtteid. Nagu nähtub ka hagiavalduse lisaks 1 olevast M. Paasi e-kirjast, ei saanud kostja esindaja kohapeal tutvustada vaidlusaluse lepingueseme funktsioone, kuna viimase kataloogi ei olnud esindajal kaasas (samas tunnistajad väitsid, et värvilise pleki painutamise võimalustest räägiti just kaasas olnud kataloogis sisalduva seadme omaduste juures). Kostja esindaja lubas teha pakkumise, mis sisaldab pakutava toote infot, hinda ja tarneaega. 08.02.2011 esitatud pakkumises olidki lepingu eseme tingimused selgelt ja ammendavalt esile toodud. Kostja ei saanud aru, et värvilise pleki painutamine oleks eeltingimuseks, ilma milleta tehingut ei toimu. Kostja lähtus hinnapakkumise koostamisel ja sobiva masina valikul hageja soovitud masina funktsioonidest. Eluliselt usutav poleks teistsugune olukord, st et ostja on sõnaselgelt rõhutanud, millise funktsiooniga masinat ta soovib, ning müüja müüb masina, millel just see funktsioon puudub. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa eeldada, et kostja eesmärgiks oleks olnud müüa lepingutingimustele mittevastav ese. Kostja lähtus oma parimast arusaamisest ning edastas hagejale hinnapakkumise masinale, mis hageja antud informatsiooni kohaselt sobiks parimal viisil vajalike tööde teostamiseks. Esitatud hinnapakkumise aktsepteeris hageja kiiresti ja reservatsioonideta, toomata kordagi esile, et seade peaks painutama ka värvitud plekki. Väidetav asjaolu, et hageja esindaja on vastava küsimuse esitanud koos muude küsimustega enne lepingu sõlmimist, ei saanud mõistlikult olla kostjale vaieldamatult äratuntavaks asjaoluks selles osas, et ilma vastava omaduseta toodet hageja üldse ei soovi. Jääb mõistetamatuks, et kui hageja tõepoolest eeldas hinnapakkumises sisalduvat teatud masina funktsiooni ja kui hinnapakkumises konkreetne funktsioon puudus, siis miks hageja hinnapakkumise aktsepteeris. Enamgi veel: hageja allkirjastas lepingu eseme saabumisel igasuguste märkusteta akti ja võttis lepingu eseme vastu. Seega on asjaolud, et kostjale on teada antud peamisest tingimusest (värvitud pleki painutamise funktsioon) ja kostja esindaja on kinnitanud, et lepingu ese tingimusele ka vastab, jäänud tõendamata ning kõik tõendid kinnitavad vastupidist. Apellandi paljasõnalised väited ei anna alust kohtu järelduse muutmiseks. Puudub vaidlus, et hinnapakkumine oli ofert lepingu sõlmimiseks, seega ei ole vaidlust ka asjaolus, et ofert ei sisaldanud teatud tingimusi. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes tegeleb plekk-katuste paigaldamise ja plekitoodete painutamisega. Üldiselt teadaolevaks asjaoluks tuleks lugeda, et seadme spetsifikatsioon sisaldab andmeid, mida seade teeb, aga mitte andmeid, mida seadmega pole võimalik teha. Juhul, kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et seade kandib värvilist plekki, siis oleks kostja teinud hinnapakkumise teisele masinale, mille spetsifikatsioonis oleks ka vastav märge sisaldunud; 2) on kostja müünud hagejale eseme, mis vastab lepingutingimustele. Seega on hageja taganemisavaldus tühine ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd leping on kehtiv, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.
võimalust kasutanud. Apellandi väide, et pärast pakkumuse saamist pöördus ta telefoni teel kostja poole ja kostja kinnitas talle, et pakkumuses kajastatud tööpink kandib ka värvilist plekki, on tõendamata. Tunnistajate P. Poomi ja R. Mustoneni ütlused telefonikõne toimumist ei kinnita, nagu apellandi esindaja ringkonnakohtu istungil ekslikult märkis. Kostja esindaja M. Paasi e-kirjast (t.l 11-12) ei saa järeldada ka seda, et kostja tegeles ainult värvitud plekki töötlemisega. Hagiavalduses on hageja samuti märkinud, et ta tegeles nii värvitud teraspleki kui teraspleki töötlemisega. Eelmärgitu kinnitab kostja seisukohta, et vajamineva tööpingi spetsiifiline kasutusviis ei saanud talle pakkumisele eelnenud kohtumisel selgeks ning seetõttu lubas ta teha pakkumuse, kuhu märgib pakutava toote info, hinna ja tarneaja. Hagiavalduses on hageja eristanud mõisteid „värvitud terasplekk“ ja „terasplekk“. Pakkumusest (t.l 55) nähtuvalt sobib pakutab tööpink teraspleki töötlemiseks. Ka nimetatud asjaolu kinnitab, et hageja oleks pidanud pakkumusest aru saama, milleks pakutav tööpink sobib. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja sõlmis tööpingi oma majandus- ja kutsetegevuse raames, siis on põhjendamatu hageja väide, et kostja oleks pidanud lisaks pakkumuses kirjeldatule teda veel eraldi teavitama sellest, et tööpink ei sobi värvitud pleki töötlemiseks. Vastavalt VÕS § 21 lg-le 1 pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Maakohus on õigesti märkinud, et hagejal oli võimalus pakkumusele vastata ning märkida sellesse tööpingi oluline tingimus (võimalus töödelda värvitud plekki). VÕS § 21 lg 1 kohaselt oleks hageja sellekohast vastust saanud käsitleda pakkumuse tagasilükkamisena. Kuivõrd müüdud tööpink vastas lepingutingimustele, siis ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalne eeldus, s.o oluline lepingurikkumine, ning seetõttu jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.