OÜ TP Plekitööd hagi OÜ Nordcity Center vastu 6 156 eurot müügisumma tagastamise ning lisanduva intressi ja viivise nõudes Hagi hind 6 156 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
08. mai 2012 / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja: OÜ TP Plekitööd (registrikood 10927749, asukoht Vahtra pst 91, 44306 Rakvere), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (e-post: [email protected]): Kostja: OÜ Nordcity Center (registrikood 10889931, asukoht Kkadaka tee 52D, 12915 Tallinn), seaduslik esindaja Timo Pärn (e-post; [email protected]) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (epost: [email protected]).
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ TP Plekitööd kanda.
2-11-56180 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.17. novembril 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja esindaja võttis 2011. aasta alguses ühendust hagejaga ja pakkus hagejale oma tooteid. Et valida välja hagejale sobiv seade, mis kandiks nii aknaplekki, valtsplekki kui katuse harjaplekki, käis kostja esindaja hagejale kuuluvas tootmishoones. Ülevaatamise käigus tutvus kostja esindaja nii seadmetega, hageja poolt toodetavate toodetega kui ka toodete valmistamiseks kasutatava materjaliga. Hageja seaduslik esindaja andis kostja esindajale teada, millised on need konkreetsed nõuded võimalikule kostjalt soetatavale seadmele ning selgitas, et pink peab kantima ja kokku pressima 0.5 mm paksust värvitud terasplekki ning kantima kuni 1 mm terasplekki. Asjaolu, et kostja oli teadlik hageja poolsetest nõuetest ostetavale seadmele, on kinnitanud kostja esindaja M P 07.06.2011.a. e-kirjaga
2.08. veebruaril 2011 edastas kostja hagejale painutuspingi HM MB 3000L hinnapakkumise. 2011 veebruaris sõlmisid pooled suulise müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja kantimispingi (painutuspingi) HM MB 3000L ning rullkäärid. Lepingu eseme eest tasus hageja kostja poolt 10.02.2011 väljastatud saateleht-arve nr 2110054 alusel 6.156 eurot.
3.Kostja poolt esimesel korral hagejale üleantud tööpink oli purunenud, mistõttu venis lepingu eseme üleandmine hagejale. Töökorras lepingu eseme üleandmine toimus 28.03.2011 ning selle kohta koostasid pooled üleandmise-vastuvõtmise akti nr 03/11-011. Peale lepingu eseme paigaldamist selgus, et lepingu ese ei sobi selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas st, et painutuspingiga ei olnud võimalik värvitud plekki kantida. Hageja teavitas sellest kostjat, kes saatis kohale oma esindaja. Esindaja pinki töökorda seada ei suutnud. Seejärel tellis kostja painutuspingi töökorda seadmiseks spetsialisti valmistajatehasest. 03.05.2011 toimusid pingi hooldustööd, mille kohta koostati ka hooldustööde leht. Hoolduslehes ütleb tehase esindaja, et „Pink on mõeldud 1 mm pleki painutamiseks ja 0.8 mm lõikamiseks. Värvilist plekki ei saa painutada, kuna mõlemad tööpinnad on metallist ja rikuvad pinna ära. Kliendil on enamus tööd värvitud lehega ja tuleb teha topeltpainded. Topeltpainetel läheb lehe paksuseks vahest isegi 2 mm. Selle pingiga ei saa ka lehte kokku painutada, kuna pole mõeldud selle jaoks.“
4.26.05.2011 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, millele esitatud vastustes kostja leiab, et hagejal puudus lepingust taganemiseks alus ning pooltevaheline leping on endiselt kehtiv. Hageja leidis, et kostja on rikkunud VÕS § 217 lg 2, kuna oli poolte vahel kokkulepe, et kostja poolt hagejale müüdava painutuspingiga saab hageja töödelda värvitud plekki. Seega ei olnud hageja poolt kostjale üle antud asjal kokkulepitud omandusi. VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud puudused olid olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal 2 (9)
2-11-56180 hagejale. Lepingu rikkumist vabandavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
5.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 alusel oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat lepingutingimustele mittevastavusest ning mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud.
6.VÕS § 223 lg 1 järgi müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Antud juhul oli asja asendamine võimalik asjaga, millel oleks müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud omadused ning vastava ettepaneku hageja kostjale ka tegi, ent kostja sellega ei nõustunud.
7.Hageja palus vastavalt VÕS § 100, § 103 lg 1, § 189 lg 1, § 208 lg 1, 217 lg 1, lg 2, § 220 lg 1, § 223 lg 1, lg 3 kohustada kostjat tasuma 6.156.00 eurot Viru Maakohtu tagatiskontole 3 päeva jooksul alates tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest ning kantud summa üle kanda hageja arveldusarvele pärast seda, kui üks pooltest on esitanud kohtule akti kantimispingi ning rullkääride kostjale üleandmise kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.20. detsembril 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja müüs hagejale painutuspingi Scantool HM MB 3000L hinnaga 6 156 eurot. Hageja arvates ei vasta painutuspink lepingu esemena lepingu tingimustele, kuivõrd ei sobivat otstarbeks, milleks hageja soovib seda kasutada. Kostja sellega ei nõustu, sest on müünud täpselt lepingu tingimustele vastava eseme. Lepingueseme tingimused olid sätestatud kostja 08.02.2011 pakkumuses. Hageja aktsepteeris kostja pakkumise äärmiselt ruttu ja juba 10.02.2011 hommikul edastas kostja töötaja hagejale arve seadme osas, mille hageja oli nõus 100% tasuma ettemaksuna. Märgitud asjaolud osundavad selgelt sellele, et hageja oli oma ostuotsuses kindel ja talle sobisid kostja tingimused.
9.Kui lepinguese saabus, allkirjastas hageja pretensioonideta akti ja võttis lepingu eseme vastu. Hageja ei ole esile toonud, et lepingu esemeks olev painutuspink ei vastaks mõnele pakkumises märgitud spetsifikatsioonile. Samas vastav pakkumine sätestab täpse pooltevahelise kokkuleppe seadme omaduste osas - mitte mingeid muid kokkuleppeid poolte vahel fikseeritud ei ole. Kuigi oma hagis tugineb hageja VÕS § 217 lg 2 p 1, siis kogu hageja sisuline positsioon viitab sellele, et hageja süüdistab kostjat teadavalt talle ebasobiva painutuspingu müümises.
10.Peamine väide, millele hageja tugineb on see, et kostja olevat müügieelsete läbirääkimiste käigus hageja poolt näidatud näidistena plekk-materjali (nii värvitud kui värvimata plekk), mida väidetavalt sooviti hageja poolt töötlema hakata. Märgitud väide on olulises osas ebatäpne ning ainetu. Poolte kohtumisel näidati kostjale materjale, millega 3 (9)
2-11-56180 hetkel töötati ja töid, mida hetkel tehti. Kostja töötajale avaldati hageja poolt, et „neil on plaanis üks objekt, kus on vaja painutada 1 mm tsingitud plekki ja praeguste painutuspinkidega seda teha ei saa.“ Ühtegi näidist, töödeldava materjali sertifikaati ega joonist samas ei esitatud. Enne seadme müüki esitati kostja poolt hagejale eesti keelne pakkumus, kus olid ära näidatud seadme tehnilised näitajad, kirjeldus, töövõimalused jne. Seadme kirjelduse juures müügipakkumistes, mis üks majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik teeb teisele majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule, ei märgita üldjuhul seda, milleks see ei sobi, vaid ostja peab eelkõige ise tegema täpselt kindlaks oma vajadused. Veelgi enam: ostja peab need ka müüjale selgelt esile tooma - so müüja peab saama aru ostja soovist ja selle järgi valima vajaliku seadme, mitte oma pakkumises tooma esile, milleks müüdav seade ei pruugi sobida.. 08.02.2011 pakkumuse järgselt ning enne seadme tarnimist ei ole hageja kordagi esile toonud ega rõhutanud (veel vähem müüjat kirjalikult teavitanud), et värvitud pleki töötlemine on tingimus, ilma milleta vastavat seadet ei soovita üldse omandada. Kui hagejal oleks olnud konkreetne huvi värvitud pleki painutamise vastu, siis oleks seda tulnud ka konkreetselt väljendada ja esitada kirjalikult ka vastavad andmed (pleki sertifikaat ja joonised).
11.Enne lepingu sõlmimist näidati kostjale hetkel hageja poolt töödeldavaid materjale ja töid, mitte seda, mida soovitakse töötlema hakata. Isegi kui hageja oleks kostja töötajale näidatud materjali, mida ta soovib töötlema hakata, siis vaid pelgalt materjali vaatamise/näitamise tulemusena ei ole võimalik kindlaks teha, millega on tegemist. Kui hagejal oleks olnud konkreetne huvi just värvitud pleki töötlemise osas, siis oleks olnud loogiline, et oleks kostjale esitatud täpselt töödeldava materjali andmed. Seda hageja ei teinud. Seega ei olnud kostjale teada: kas ja millist värvitud plekki plaanib hageja töödelda; kas vastav plekk on üldse selliseks töötlemiseks ette nähtud; kas vastav plekk on üldse kaetud nõuetekohase ja töötlemist taluva värviga. 12.. Lepingu eseme kohta on ammendav info avaldatud 08.08.2011 pakkumuses, mida on hageja aktsepteerinud reservatsioonideta toomata, et vastav seade peaks painutama ka värvitud plekki. Asjaolu, et hageja esindaja on vastava küsimuse esitanud koos muude küsimustega enne lepingu sõlmimist, ei saa mõistlikult olla hagejale vaieldamatult äratuntavaks asjaoluks selles osas, et ilma vastava omaduseta toodet hageja üldse ei soovi. Asja vastuvõtmisega on hageja aktsepteerinud, et talle on tarnitud kohane lepingu ese.
13.Kuigi hageja ei nimeta oma hagi alusena lepingu eseme mittevastavust lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tulenevalt, on hageja samas üritanud kogu oma positsiooni püstitada tuginedes viitele, mille kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele kuna painutuspink ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks hageja seda vajab ja mida kostja lepingu sõlmimise ajal väidetavalt teadis. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldatakse üksnes kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta.
14.Hoolduslehes märgitu, mille kohaselt hageja soovib teha topelt paineid ja sellisel juhul läheb lehe paksuseks 2 mm kirjeldab ilmselgelt hageja soovide mittevastavust kõnealuse lepingueseme omadustele. Samas nagu hagi lk 1 märgitud, avaldaski hageja kostjale, et soovib kantida kuni 1 mm paksust terasplekki. 1 mm teraspleki töötlemiseks oli samas lepingu ese igati sobiv. Sellest tulenevalt on täiesti ainetu hageja viide VÕS § 223 lg 1, sest. 4 (9)
2-11-56180 müüdud seadmel ei olnud mingeid puudusi, mis oleksid vajanud parandamist või asendamist ning seetõttu ei olnud kostjal ka kohustust asja parandada või asendada mõistliku aja jooksul. Asjaolu, et kostja esindajad külastasid hageja tegevuskohta 03. mail 2011 oli tingitud hageja palvest ning kostja soovist VÕS § 6 lg 1 lähtuvalt oma klienti igal viisil aidata saades täpsemat informatsiooni hagejale sobivate lahenduste välja pakkumiseks, võimaldades sellega kliendile head teenust. Samas ei ole kostja võimuses panna lepinguese toimima viisil, milleks see ei ole tootja poolt ette nähtud.
15.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesoleval juhul ei ole ühtegi lepingu rikkumist kostja poolt toime pandud. Kostja üldse ei ole lepingut rikkunud. Asjaolu, et väidetav pink ei sobi ostjale, ei ole müüja riisiko. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne isik, kes kannab ise vastust oma äritegevuse käigus tehtud otsuste eest. Kostja leidis, et hageja taganemisavaldus ja selle täiendus on seadusevastased, põhjendamata, motiveerimata ning alusetud. Taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele ja taganemisavaldus on tühine ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Taganemine vastab TsÜS § 67 lg 1 järgsetele tehingu tunnustele. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
HAGEJA SEISUKOHT
16.12. jaanuaril 2012 esitatud seisukoha järgi kostja esindajale rõhutati korduvalt, et tööpink, peab kantima värvitud terasplekki, mille paksuseks on 0,45 – 1 mm. Kostja esindaja kinnitas, et tema poolt pakutav kantimispink Scantool HM MB 3000L kandib värvitud plekki. Kostja esindaja kohalekutsumine hageja töökotta oli mõeldud selleks, et kostja saaks kogu vajaliku info pakkumise tegemiseks. Võttes arvesse, et kostja on isik, kes tegeles hagejale pakkumist tehes oma majandustegevuses, pidi aru saama, milliseks konkreetseks otstarbeks hageja pinki vajab ning kui kostjale jäid hageja nõudmised enne pakkumise tegemist ebaselgeks, oleks tulnud kostjal täiendavalt hageja poole pöörduda. Kuna hagejale tarniti kantimispink, millel ei olnud kokkulepitud omadusi, on ilmne, et kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
17.Kostja esindaja saatis hagejale hinnapakkumise, millisel näidatud seade pidi vastama hageja nõudmistele. Hageja esindaja täpsustas telefoni teel veelkordselt, kas hinnapakkumises hagejale pakutud kantimispink ikka lõikab ja kandib kuni 1 mm värvitud plekki, millele kostja esindaja vastas jaatavalt. Seega oli kostjal korduvalt võimalus täpsustada nõudeid lepingu esemele. Kostja oleks pidanud selgitama, et tema poolt pakutud pink ei sobi värvitud pleki töötlemiseks, kuna hinnapakkumiselt vastavat infot ei nähtu. Kostja oleks pidanud seda tegema isegi juhul, kui hageja ei oleks vastavat infot küsinud. Kostja ei järginud kostja lepingut täites VÕS § 217 lg 2 p-s 1 toodud tingimusi ning on sellega lepingut rikkunud.
MENETLUSE KÄIK
18.Kohus arutas asja 19. märtsil 2012 toimunud kohtuistungil ja kuulas ka hageja tunnistajad üle. Kostja taotlusel lükati istung edasi selleks, et anda kostjale võimalus taotluse esitamiseks oma võimalike tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja esindaja nõustus asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega tingimusel, kui kostja tunnistajate ülekuulamist ei taotle. 5 (9)
2-11-56180
19.02. aprillil 2012 esitatud taotluses teatas kostja esindaja, et jääb varem esitatud taotluse juurde jätkata kirjalikus menetluses. 10. aprillil 2012 teatas hageja esindaja, et hageja on nõus asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
20.Viru Maakohtu 11.04.2012 kohtumäärusega tühistati asja arutamiseks määratud kohtuistung, määrati TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses ja anti pooltele tähtaeg dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 30.04.2012.
21.30. aprillil 2012 saabus kohtusse kostja esindaja kohtukõne kirjalikud teesid.
22.30. aprillil 2012 esitas hageja esindaja oma täiendavad seisukohad, millised on sisuliselt samad, mis on hageja seisukohas kostja vastusele. Hageja palus VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel lisaks hagiavalduses toodule välja mõista kostjalt ajavahemiku 10.02.2011 – 26.05.2011 eest intressi määraga 1.25% aastas summas 22.14 eurot, ajavahemiku 27.05.2011- 30.04.2012 eest arvestatud viivist 457.49 eurot ja edasi TsMS § 367 alusel viivist põhinõudelt seadusejärgses määras kuni nõude täieliku tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud hagiavalduste ja kostja vastustega hagile, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.08. veebruaril 2011 tegi kostja hagejale hinnapakkumise painutuspingi Scantools HM MB 3000L kohta (t. lk. 54-60). Maksetingimusena pakkus kostja hagejale tasuda 90% peale lepingu sõlmimist ja 10% enne seadme paigaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 tulenevalt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
25.10. veebruaril 2011 esitas kostja hagejale saateleht-arve nr 2110054 painutuspingi Scantools HM MB 3000L ja rullkääride eest kokku koos käibemaksuga summas 6 156 eurot tasumiseks (t. lk. 60). Hagejal ei ole vaidlust kostja poolt hagejale hinnapakkumise tegemise ja hageja poolt pakkumise vastuvõtmise üle. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud maksekorralduse nr bc449 järgi hageja tasus esitatud saateleht-arve nr 2110054 eest kostjale 10.02.2011 kogusumma 6 156 eurot hinnapakkumise saamise päeval (t. lk. 19). VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 9 lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kostja poolt esitatud arve tasumisega väljendas hageja nõustumust kostja 08.02.2012 pakkumises toodud seadme omandamiseks. 6 (9)
2-11-56180
26.Hageja väidab, et kostja on rikkunud müügilepingut, kuna kostja oli teadlik, et temalt soetatav painutuspink peab kantima ja kokku pressima 0.5 mm paksust värvitud terasplekki ja 1 mm terasplekki. Tegelikult aga painutuspink ei võimalda kantida värvitud plekki, kuna kantimisel rikub värvitud pinna ära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas hagejale müüdud asi vastab müügilepingus sätestatud tingimustele; 2) kas kostja on täitnud müügilepingu nõuetekohaselt; 3) kas kostja vastutab hageja eest.
27.VÕS § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseadus ei sätesta müügilepingu kohustuslikku kirjalikku vormi ja VÕS § 11 lg 1 tulenevalt oli pooltel õigus sõlmida müügileping ka suuliselt. Samas kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta pooli tõendamiskoormisest. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas asjas ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja rikkus müügilepingut ning et kostja tarnitud seade ei vasta lepingupoolte vahel kokkulepitule.
28.Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 03/11-011 järgi painutuspink ja rullkäärid anti hagejale üle 28.03.2011 (t. lk. 27). VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna müügi ese on hagejale üle antud, siis käesolevas asja on tõendamiskoormis hagejal, kes peab ka tõendama, et temale müüdud painutuspink ei vasta lepingutingimustele.
29.Hagejale tehtud pakkumise järgi painutuspink Scantools HM MB 3000L on lihtsalt kasutatavad vastupidavad tahvelpainutusmasinad, sobivad kuni 1 mm teraspleki painutamiseks, ava laiusega 3 020 mm, ava kõrgusega 35 mm ja painutusnurgaga 135 mm (t. lk. 55). Et hagejale müüdud painutuspink ei vasta kostja pakkumises toodud tingimustele, st. et sellega ei saa kuni 1 mm terasplekki painutada, ei ole hageja väitnud. Hageja heidab kostjale ette, et tema poolt tarnitud painutuspink ei vasta hageja nõudmistele, sest enne lepingu eseme eest tasumist kostja esindaja kinnitas seadme sobivust värvitud pleki töötlemiseks, kuid tegelikult painutuspink värvitud pleki painutamiseks ei sobi. 30 Hageja ei ole kirjalikult teatanud kostjale, millistele nõudmistele kostja poolt tarnitav painutuspink peaks vastama. Hagiavalduse ja kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistajate P P ja R M ütluste kohaselt kasutab hageja oma töös 0.45- 0.5 mm paksusega värvitud plekki. Hageja poolt tarnitud painutuspingiga ei ole võimalik värvitud plekki painutada, kuna see kraabib plekki (t. lk. 103-105, 107, 108). Kohus leiab, et kostja esindaja hageja tootmishoones käimine ja hageja poolt kasutatavate plekkidega tutvumine ei ole piisavaks 7 (9)
2-11-56180 aluseks lugeda, et pooled leppisid kokku lepingu ese konkreetsetes omadustes. Isegi, kui eeldada, et nad vastavates omadustes kokku leppisid, arvestades, et hageja nõustus kostja 08.02.2011 kirjaliku pakkumisega, ilma omapoolset vastavat lepingu ese omadust väljatoomata, tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõustunud kostja pakkumises toodud tingimustele vastava painutuspingi omandamiseks. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes tegeleb plekikatuste paigaldamise ja plekitoode painutamisega. Seega kehtib hageja kohta eeldus, et ta on suuteline esitama teraspleki värvitud plekist. 31 VÕS § 217 lg 1 alusel ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Vaidlust ei ole selle üle, et painutuspink Scantools HM MB 3000L ja selle dokumentatsioon vastab kostja poolt toodud müügitingimustele. VÕS § 21 lg 1 alusel pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Kuivõrd hinnapakkumine hagejale esitati kirjalikult, siis VÕS § 21 lg 1 alusel oli hagejal võimalik enne pakkumisega nõustumist vastata pakkumisele samuti kirjalikult, milles muu hulgas tuua esile seda, et nõustub pakkumisega tingimusel, kui pakutud pink painutab ka värvitud plekki. Kuna seda ei ole tehtud ja tarnitud pink on hageja poolt vastu võetud, siis puudub alus väita, et kostja müügilepingut rikkus. Seega vastus käesoleva otsuse punktis 26 toodud küsimustele 1 ja 2 on jaatav, s.t müüdud asi vastab müügilepingus sätestatud tingimustele ja kostja ei ole müügilepingut rikkunud.
32.VÕS § 222 lg 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 03.05.2011 koostatud hooldustööde lehe järgi teostas tehase esindaja painutuspingi hooldust, mis ei tähenda et pink ei vasta lepingutingimustele.. VÕS § 217 lg 2 punkti 2 alusel asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vaidlusalune painutuspink vastab hinnapakkumises toodud tingimustele ja on kasutatav 1 mm paksust teraspleki painutamiseks. Olukorras, kui hagejale hinnapakkumise sisu oli arusaadav, siis puudub alus asuda seisukohale, et painutuspink ei vasta müügilepingu tingimustele. Seega kostja ei vastuta hageja ees ja hagejal ei saa tekkida lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 8 (9)
2-11-56180
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2012
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühing TP Plekitööd kanda.
Riigikohtu 20.02.2013
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühing TP Plekitööd kanda. Kohtuotsus jõustus 20. veebruaril 2013. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.