Hageja: Aktiva Finants OÜ (RK 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected])
võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar; Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: E. E. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: M. M. (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21 Rakvere, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E. E.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 17 senti ja viivis 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 17 senti – kokku 464 (nelisada kuuskümmend neli) eurot 34 senti.
3.Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 90% OÜ Aktiva Finants menetluskuludest kannab kostja E. E.. 10% E. E.i menetluskuludest kannab hageja OÜ Aktiva Finants.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja OÜ Aktiva Finants esitas 09.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. E.ilt 567, 18 euro saamiseks. Kohus tegi 30.12.2011 võlgnikule makseettepaneku. E.E. esitas OÜ Aktiva Finants nõudele vastuväite. 21.02.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis OÜ Aktiva Finants nõude E. E.i vastu üle Viru Maakohtule asja jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ Aktiva Finants hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja 14.04.2007 ja 17.04.2007 liitumislepingud, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Eesti loovutas 03.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 259, 65 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingutest ning lepingute lisaks olevatest mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustest kohustus kostja arvete tähtaegselt tasumata jätmise juhul tasuma viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja võlg hageja ees on kokku 519, 25 eurot, millest 259, 65 eurot on põhinõue ning 259, 60 eurot viivis. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast so 29.05.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 259, 65 eurot ja viivis 259, 60 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 207, 27 eurot, millest 47, 49 eurot on riigilõiv ja 159, 78 eurot õigusabikulud.
3.Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Hageja selgitab, et nõudesumma moodustub kostjale ajavahemikus 15.02.2008 -15.05.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Viidatud sätete alusel leiab hageja, et arvetest tuleneva aegumise kulgemine algas 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna hageja pöördus 09.12.2011 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millele kostja esitas samuti aegumise vastuväite, ei ole hageja nõue aegunud.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja viitab vastuses TsÜS § 146 lg 1 ja leiab, et kuna antud juhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega ja kuna hageja on nõude esitanud rohkem kui 3 aasta möödudes, on hageja nõue aegunud. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja viiviste arvestust alates 29.05.2008, hagi on kohtule aga esitatud veebruaris 2012, mistõttu on nõue aegunud. Hagimaterjalidele on lisatud üksnes arve nr 0813192037 (viimane kostjale esitatud arve, maksetähtajaga 29.03.2008, mis muutus sissenõutavaks alates 30.03.2008). Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 sätestatust on mööda lastud kolmeaastane tähtaeg ja nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, rahuldab kohus hagi osaliselt.
6.Elisa Eesti AS ja kostja E. E. sõlmisid 14.04.2007 liitumislepingu nr 1607375 ja 17.04.2007 liitumislepingu nr 1607687 (tl 23 -24). Elisa Eesti AS loovutas 03.10.2011 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõuded (loovutamise teade tl 22 ). Hageja on hagiavalduse lisana esitanud ühe Elisa Eesti AS esitatud ja kostja poolt tasumata arve nr 0813192037 15.03.2008, maksetähtajaga 29.03.2008 (tl 37).
7.Kostja on hageja nõudele esitanud aegumise vastuväite ja palub hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja tugineb oma vastuväites TsÜS § 146 lg 1. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kostja märgib, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 30.03.2008, hagi on kohtule esitatud veebruaris 2012, seega on nõue aegunud.
8.Hageja leiab, et antud juhul tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumise kulgemine algas seega 01.01.2009 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna hageja pöördus 09.12.2011 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millele kostja esitas samuti aegumise vastuväite, ei ole hageja nõue aegunud.
Kohus ei nõustu kostja väidetega nõude aegumise osas.
Kohus juhib poolte tähelepanu Elisa Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 10. 6, mille kohaselt on liitumislepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat (tl 50). Üldtingimused on Elisa liitumislepingu lahutamatuks osaks ja kohustuslikud täitmiseks alates poolte vahel liitumislepingu sõlmimisest (üldtingimuste p 1.1, 1.2; tl-39-50, tl 35-36). TsÜS § 145 lg 2 järgi võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.
Üldtingimustest tulenevalt leppisid seega liitumislepingu sõlminud pooled ehk Elisa Eesti AS ja E. E. kokku, et liitumislepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevas asjas kohaldada TsÜS § 146 lg 1 sätestatut.
10.Õige on iseenesest hageja seisukoht, et nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisega ja seetõttu algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada ehk antud juhul 01.01.2009 kell 00.00 (TsÜS § 147 lg 3 2. lause). Riigikohus on märkinud, et nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11) Kostja E. E. pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja esitas kostjale arveid. Viimase arve tasumise tähtpäev oli 29.03.2008. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008. a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud (viidatud Riigikohtu lahend), seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2009 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 145 arvestades 31. detsembril 2019 kell 24.00.
11.Lisaks eeltoodule lisab kohus, et hageja esitas 09.12.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 09.12.2011. Hagi aegumistähtaja peatumist 09.12.2011 kinnitab ka TsMS § 484 lg 2 p 5, mille kohaselt tuleb makseettepanekus selgitada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi kui hagi esitamise korral. 12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale liitumislepingu sõlmimisega kohustuse hagejale viimase osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete tasumata jätmine on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 ja 6 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 259, 65 eurot ja viivis 259, 60 eurot. Hageja on enda väitel arvestanud viiviseid alates kostjale viimase arve tähtajast so 29.05.2008. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagimaterjalidele on lisatud arven nr 0813192037, maksetähtajaga 29.03.2008. Nimetatud arve järgi kuulub tasumisele 3 632, 66 krooni (ehk 232, 17 eurot). Arvet, millest nähtuks kostja võlgnevus 259, 65 eurot ja tasumise tähtaeg 29.05.2008 kohtule esitatud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2) Kuna hageja ei ole tõendanud võlgnevust 259, 65 eurot, mõistab kohus välja võlgnevuse hagiavalduse lisatud arve alusel ehk 232, 17 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele ja arvestusega: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,15%. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni. Eeltoodut aluseks võttes, mõistab kohus kostjalt välja viivise põhinõude suuruses 232, 17 eurot. Menetluskulude jaotus
13.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised kulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud selliselt, et 90% hageja menetluskuludest kannab kostja ning 10% kostja menetluskuludest kannab hageja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.