Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-18932
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Margea Invest OÜ (pankrotis) ja SIA Rioksa vastu nõude tunnustamiseks OÜ TR Majad (pankrotis) pankrotimenetluses ja nõuet tagava pandiõiguse tunnustamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margea Invest OÜ (pankrotis) ja SIA Rioksa määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad: Kostja I: Margea Invest OÜ (pankrotis, rk: 10974654), pankrotihaldur Tarmo Villman Kostja II: SIA Rioksa (Läti registrikood: 40003659987), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja (hageja) – AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Janek Alvela
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. septembri 2012 määrus AS SEB Pank menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ning Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa AS SEB Pank kasuks väljamõistmise osas osaliselt.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata AS SEB Pank menetluskulude suuruseks 1890,40 eurot (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot ja 40 senti) ning mõista välja Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 1786,42 eurot (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus eurot ja 42 senti) ning mõista välja SIA-lt Rioksa AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks kassatsiooniastmes 103,98 eurot (ükssada kolm eurot ja 98 senti).
3.Määruskaebused rahuldada.
4.Lugeda Viru Maakohtu 26. septembri 2012 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada AS SEB Pank avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata AS SEB Pank menetluskuludeks 1890,40 eurot (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot ja 40 senti).
2.Välja mõista Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 1786,42 eurot (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus eurot ja 42 senti).
3.Välja mõista SIA-lt Rioksa AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks kassatsiooniastmes 103,98 eurot (ükssada kolm eurot ja 98 senti).
4.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada SIA-d Rioksa tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hageja AS SEB Pank esitas 18.05.2011 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-18932. Riigikohus jättis 20.04.2011 otsusega maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 95% solidaarselt Margea Invest OÜ ja SIA Rioksa kanda ja 5% AS SEB Pank kanda ning kassatsiooniastme menetluskuludest 95% SIA Rioksa kanda ja 5% AS SEB Pank kanda. Hageja taotles maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist solidaarselt Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa summas 18 781,39 eurot ning kassatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmist SIA-lt Rioksa summas 1351,42 eurot. Hageja palus kohustada kostjaid tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Taotluse kohaselt on hageja menetluskulud tsiviilasjas kokku 20 132,81 eurot (315 010,04 krooni), sh riigilõivud 392,10 eurot. Vastavalt käibemaksuseaduse §-le 32 on hagejal võimalik kantud õigusabikuludelt arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata üksnes osaliselt ehk 1% ulatuses käibemaksusummalt, mistõttu taotleb hageja ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu osalist hüvitamist.
2.Kostja I Margea Invest OÜ (pankrotis) ja kostja II SIA Rioksa leidsid, et hageja menetluskulud kogusummas 20 132,81 eurot on alusetud ja põhjendamata ning palusid kohtul mõista menetluskulud kostjatelt välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja õigusabikulusid ei saa lugeda täies mahus põhjendatuteks, kuna tegemist ei olnud niivõrd keerulise ja arvukate asjaoludega vaidlusega ning kõik hageja toimingud ei olnud põhjendatud tsiviilasja menetluses. Lisaks kajastuvad arvete lisadel samalaadsed toimingud korduvalt, näiteks arve nr 291200 lisal on märgitud mitmekordselt nõude tunnustamise hagi koostamine, arve nr 20100150 lisalt nähtub, et hageja esindajal kulus seisukoha koostamiseks Rioksa SIA 04.01.2010 vastusele ligikaudu 13,5 tundi kogusummas 24 975 krooni ja täpselt samasisulist kirjeldust on sama arve spetsifikatsioonis kasutatud neljal korral. Viru Maakohtu 22.11.2010 määrusega kuulutati välja Margea Invest OÜ pankrot. Menetluskulud on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, mistõttu peaks hageja menetluskulude osas esitama nõudeavalduse pankrotihaldurile. Tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2 kuulub nõue menetluskulude väljamõistmiseks Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) lõpetamisele.
3.AS SEB Pank esitas selgituse kostjate vastuväidetele, väites, et hageja esindaja ei ole samu toiminguid kajastanud topelt, vaid esindaja on ühte menetlusdokumenti koostanud mitmel päeval. Tegemist oli õiguslikult keeruka ja paljude asjaoludega vaidlusega ning hageja kantud menetluskulud olid täismahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja on esitanud nõudeavalduse menetluskulude osas tunnustamiseks ka kostja I pankrotimenetluses. Kui kohus määrab menetluskulud kindlaks, siis on pankrotimenetluses esitatud nõue kohtuotsusega tunnustatud nõue, mida teised võlausaldajad enam vaidlustada ei saa.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 26. septembri 2012 määrusega AS SEB Pank avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja menetluskuludeks kokku 12 515,71 eurot ning mõistis välja AS SEB Pank kasuks Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa solidaarselt menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 11 683,90 eurot ja SIA-lt Rioksa menetluskulude katteks kassatsiooniastmes 831,81 eurot. Kohus kohustas TsMS § 177 lg 2 alusel määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni SIA-d Rioksa tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt on 95% maa- ja ringkonnakohtus hageja kantud menetluskuludest 17 842,32 eurot ning 95% kassatsiooniastmes hageja kantud menetluskuludest 1283,85 eurot. Hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõivud ja õigusabikulud. Hageja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulusid tõendavad dokumendid. Poolte vahel ei ole vaidlust riigilõivude hüvitamise kohustuse osas. Kostjad vaidlevad hageja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb lähtuda VV 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 2, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Kohtunikuabi asus seisukohale, et 200 000 krooni oleks piirmääraks juhul, kui menetluskulud oleksid jäetud täies ulatuses kostjate kanda. Antud
tsiviilasjas rahuldati hagi Riigikohtu 20.04.2011 otsusega osaliselt ning menetluskulud maaja ringkonnakohtus jäeti 95% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning kassatsiooniastme menetluskulud 95% ulatuses kostja II kanda. Eeltoodu põhjal ei ole lepingulise esindaja kulusid põhjendatud hüvitada hagejale suuremas summas kui 95% ülempiirist (200 000 kroonist), s.o 190 000 krooni ehk 12 143,21 eurot. Hageja nõuab kostjatelt kokku 18 753,68 euro [95% hageja õigusabikuludest maa- ja ringkonnakohtus ehk 17 469,83 eurot (18 389,29 x 95%) + 95% kassatsiooniastme õigusabikuludest ehk 1283,85 eurot (1351,42 x 95%)] väljamõistmist lepingulisele esindajale tehtud kulutuste katteks, seega ületavad hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused lubatud piirmäära. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud erinevates kohtuastmetes 13 sisulist menetlusdokumenti. Lisaks on hageja esindaja esitanud väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis eelistungil 15.03.2010 Viru Maakohtus. Kohtunikuabi leidis, et arvestades asja keerukust (asja menetleti kahe aasta jooksul korduvalt erinevates kohtuastmetes) ning menetluses hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid (arvestada tuleb ka asjaoluga, et seoses hagi hinna määramise ja sellest tuleneva riigilõivu tasumise kohustusega oli hagejal vaja pidada läbirääkimisi investoritega), ei jää hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud alla 12 143,21 euro ning kuna hageja lepingulise esindaja kulusid ei saa välja mõista suuremas ulatuses kui 12 143,21 eurot, ei pidanud kohtunikuabi vajalikuks hageja õigusabiarvetele üksikasjalikku hinnangut anda. Hageja õigusabikulud summas 18 753,68 eurot (95% õigusabi kogukulust) jagunevad läbitud kohtuastmetes järgmiselt: hageja kandis maa- ja ringkonnakohtus 93,15% [(17 469,83 : 18 753,68) x 100] õigusabikuludest ning kassatsiooniastmes 6,85% [(1283,85 : 18 753,68) x 100]. Lähtudes eeltoodust ja VV määrusest nr 137 jagas kohtunikuabi hageja õigusabikulud alljärgnevalt: 11 311,40 eurot (12 143,21 x 93,15%) maa- ja ringkonnakohtus ning 831,81 eurot (12 143,21 x 6,85%) kassatsiooniastmes. Tasutud riigilõivudest maa- ja ringkonnakohtus 392,10 eurot kuulub hüvitamisele samuti 95% ehk 372,50 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud tsiviilasjas on kokku (11 311,40 + 831,81 + 372,50) 12 515,71 eurot. Seega kohustas kohus kostjaid solidaarselt hüvitama hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus summas 11 683,90 eurot (11 311,40 eurot õigusabikulud + 372,50 riigilõivud) ning SIA-d Rioksa hüvitama hageja menetluskulud summas 831,81 eurot (õigusabikulud kassatsiooniastmes). Kohtunikuabi ei nõustunud kostja I vastuväitega, et PankrS § 43 lg 2 alusel ei kuulu hageja menetluskulude nõue läbivaatamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei ole käsitletav nõudena hagimenetluses PankrS § 43 lg 2 mõistes. Samas ei ole hageja saanud esitada oma menetluskulude nõuet pankrotimenetluse käigus PankS § 44 lg 1 mõistes, kuna rahaliselt määratakse menetluskulud kindlaks alles hagimenetlusele järgnevas järelmenetluses käesoleva lahendiga. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 6 ja §-st 42 ei ole aga põhjendatud hageja viivisenõue kostja I suhtes.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Margea Invest OÜ (pankrotis) ja SIA Rioksa esitasid määruskaebused, milles taotlevad Viru Maakohtu 26. septembri 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega mõista Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa hageja kasuks välja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuste põhjenduste kohaselt:
1) ei ole maakohtu määrus kooskõlas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetega. Määruses ei ole käsitletud olulises osas menetlusosaliste seisukohti, kohus on piirdunud üksnes kostjate argumentide refereerimisega, kuid ei ole neid pikemalt analüüsinud. Määruses ei ole objektiivselt jälgitav kohtu selgitus, kuidas on kohus oma seisukohani jõudnud; 2) ei olnud hageja esindaja teostatud töö suures osas vajalik ja tsiviilasja seisukohast põhjendatud. Esitatud arvete spetsifikatsioonid on vastuolulised ning spetsifikatsioonides on kajastatud sarnaseid menetlustoiminguid korduvalt. Samuti on hageja esindajal kulunud märkimisväärselt palju aega erinevate menetlusdokumentide koostamisele. Tegemist ei olnud niivõrd keeruka menetlusega, mille puhul oleks esindaja ajakulu põhjendatud; 3) ei ole võimalik tuvastada asjaolu, et hageja on menetluskulud kandnud. Hageja ei ole avaldusele lisanud esindaja töötasu tasumist tõendavaid kuludokumente, mistõttu võivad arved olla fiktiivsed ja hageja poolt mittetasutud. Kohus rikkus TsMS § 174 lg 5 nõudeid, kuna kohus oleks pidanud olukorras, kus hageja menetluskulude suurus ja põhjendatus, aga ka nende tasumise asjaolu oli ebaselge, andma hagejale tähtaja menetluskulude täpsustamiseks ning vajadusel kohustama hagejat esitama ka menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kohus on aktsepteerinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja selle lisades sisalduvat infot ning ei ole kostjate vastuväiteid arvestanud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.AS SEB Pank vaidleb määruskaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli tegemist õiguslikult keeruka ja paljude asjaoludega vaidlusega, mida näitab muuhulgas ka maakohtu otsus (otsus 15 lehel, sh kohtu põhjendused 10 lehel), samuti asjaolu, et Riigikohus andis asjas menetlusloa. Hädavajalik oli ka tsiviilasja hinna määramise vaidlustamine. Arvestades kostjate vastuväidetes esile toodud menetlusdokumentide (hagiavaldus ja vastuseisukoht) mahtu, nende aluseks olevate tõendite hulka ning vastavalt menetlusdokumendi koostamisele, alusdokumentatsiooni läbitöötamisele ja õiguslike positsioonide kujundamisele kuluvat aega, on põhjendatud sama menetlusdokumendi koostamine mitmel päeval osade kaupa ning hageja kantud menetluskulud on täies mahus vajalikud ja põhjendatud; 2) käsitles kohus põhjalikult hageja tehtud menetlustoiminguid, hindas asja keerukust ning määras menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus; 3) ei esitanud kostjad maakohtus väidet, et hageja pole tõendanud, et on menetluskulud kandnud, seega ei olnud kohtul tulenevalt TsMS § 174 lg-st 5 vaja hagejat kohustada dokumente esitama. Kostjad vaidlustasid menetluskulude suuruse vaid tuginedes väitele, et tegemist ei olnud keerulise ning arvukate asjaoludega vaidlusega, mistõttu kohus pidi hindama vaid asja keerukust ja asjaolude rohkust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 26.09.2012 määruse AS SEB Pank menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ning Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa AS SEB Pank kasuks väljamõistmise osas osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab AS SEB Pank menetluskulude suuruseks 1890,40 eurot ning mõistab välja Margea Invest OÜ-lt (pankrotis) ja SIA-lt Rioksa solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks maa- ja
ringkonnakohtus 1786,42 eurot ning SIA-lt Rioksa AS SEB Pank kasuks menetluskulude katteks kassatsiooniastmes 103,98 eurot.
8.Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud korduvalt (3-2-1-161-11, 3-2-1-102-11, 3-2-1-18-11), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
9.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Maakohus on õigusabikulude väljamõistmise piirmäära osas õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub VV 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks piirmäärad“. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta (3-2-1-87-09, 3-2-1-142-09), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said nii hageja kui ka kostjad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud VV 04.09.2008 määrusega nr 137. Maakohus on aga ebaõigesti leidnud, et antud tsiviilasjas on tegemist mittevaralise nõudega, ning on sellest tulenevalt ebaõigesti lähtunud VV 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2, mis sätestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära mittevaralise nõudega tsiviilasjas. AS SEB Pank esitas hagi Margea Invest OÜ ja SIA Rioksa vastu nõude tunnustamiseks OÜ TR Majad (pankrotis) pankrotimenetluses, millise nõude puhul on tegemist varalise nõudega. Viru Maakohus määras 04.05.2009 määrusega hagihinnaks 222 714 778 krooni, s.o tunnustatava nõude suuruse hagiavalduse kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus käesolevas tsiviilasjas 28.10.2009 tehtud määruses seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks on kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Tartu Ringkonnakohus tühistas 23.11.2009 määrusega Viru Maakohtu 04.05.2009 määruse osas, millega maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja riigilõivu 1 499 750 krooni tasumiseks, ning saatis tsiviilasja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et pankrotihalduri 21.05.2009 kirjast nähtuvalt puudub selge perspektiiv kinnitamaks, et pankrotimenetluses on võimalik koguda enam vara kui on vajalik pankrotimenetluse kulude katmiseks. Eelnev kinnitab hageja seisukohta, et hagi rahuldamise korral on ta eeldatavalt õigustatud saama 25 000 krooni ja nimetatud summalt on hageja riigilõivu tasunud. Viru Maakohus võttis 30.11.2009 määrusega AS SEB Pank hagi menetlusse. Seega alates Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 määruse tegemisest on tsiviilasja hinnaks määratud vastavalt hageja taotlusele 25 000 krooni. Nimetatud tsiviilasja hind (25 000 krooni)
on märgitud ka Viru Maakohtu 29.04.2010 otsuses, Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsuses ja Riigikohtu 20.04.2011 otsuses, millega tsiviilasi lõplikult lahendati. Eeltoodust tulenevalt kuulub asjas õigusabikulude kindlaksmääramisel kohaldamisele VV 04.09.2008 määruse nr 137 § 1, mille kohaselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga kuni 50 000 krooni on 25 000 krooni, s.o 1597,79 eurot.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga VV 04.09.2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäärade tõlgendamise osas ja leiab, et 1597,79 eurot oleks tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks juhul, kui menetluskulud oleksid jäetud täies ulatuses kostjate kanda. Kuna AS SEB Pank hagi rahuldati osaliselt ning Riigikohtu 20.04.2011 otsusega jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 95% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning kassatsiooniastme menetluskulud 95% ulatuses kostja II kanda, tuleb hüvitada lepingulise esindaja kulud hagejale 95% ulatuses ülempiirist (1597,79 eurost), s.o 1517,90 eurot.
11.Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust (asja menetleti kahe aasta jooksul korduvalt kolmes kohtuastmes) ning menetluses hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, ei jää hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud alla 1517,90 eurot ning kuna ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulusid ei saa välja mõista suuremas ulatuses kui 1517,90 eurot, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hageja õigusabiarvetele üksikasjalikku hinnangut anda.
12.Maakohus leidis, et hageja õigusabikulud jagunevad läbitud kohtuastmetes järgmiselt: hageja kandis maa- ja ringkonnakohtus 93,15% ning kassatsiooniastmes 6,85% õigusabikuludest. Ringkonnakohus peab põhjendatuks lähtuda maakohtu määruses toodud jaotusest, arvestades ka, et õigusabikulude jaotust kohtuastmete vahel ei ole määruskaebustes vaidlustatud. Seega jagunevad hageja õigusabikulud kohtuastmete vahel alljärgnevalt: 1413,92 eurot (1517,90 x 93,15%) maa- ja ringkonnakohtus ning 103,98 eurot (1517,90 x 6,85%) kassatsiooniastmes.
13.Määruskaebustes ei ole vaidlustatud, et tasutud riigilõivudest maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 392,10 eurot kuulub hüvitamisele samuti 95% ehk 372,50 eurot, ning ringkonnakohus nõustub sellega.
14.Ülaltoodu alusel moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud tsiviilasjas (1413,92 + 103,98 + 372,50) 1890,40 eurot ning ringkonnakohus kohustab kostjaid solidaarselt hüvitama hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus summas 1786,42 eurot (1413,92 eurot õigusabikulud + 372,50 riigilõivud) ning kostjat SIA Rioksa hüvitama hageja menetluskulud summas 103,98 eurot (õigusabikulud kassatsiooniastmes).
15.Hageja taotles kostjatelt ka TsMS § 177 lg 2 alusel viivise väljamõistmist, millise taotluse maakohus rahuldas kostja SIA Rioksa osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja selles osas ei ole menetlusosalised maakohtu määrust ka vaidlustanud.
16.Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus veel, et TsMS § 174 alusel toimuv menetluskulude kindlaksmääramise menetlus ei ole tavapärane hagimenetlus ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei toimu tõendamine tsiviilkohtumenetluse tõendamise reeglite alusel. Kohus võib TsMS § 174 lg 5 alusel anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid TsMS § 174 lg 5 viimane lause rõhutab, et kohtu nõudmiseta ei pea dokumente esitama. Antud asjas on kohus TsMS § 174 lg 5 alusel kohustanud hagejat esitama dokumentaalsed tõendid, millelt nähtuvad õigusabi osutamiseks teostatud konkreetsed toimingud, konkreetse toimingu tegemiseks kulunud ajahulk ja tasu tariif. Hageja esitas lisaks menetluskulude nimekirjale arved ja nende lisad, kust nähtuvad kohtu nõutud andmed. Kohus
on analüüsinud asja materjale ning õigustatult leidnud, et esitatud andmed on kulude kindlaksmääramiseks piisavad.
17.Määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.