Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

01.10.2008. a on 98.22% võlakirja lunastamishinnaks 11 125 093.15 eurot ehk 174 069 882.85 krooni. Arvutuskäik on järgmine: (EUR 10 000 000 + EUR 10 000 000 * 10% * 210/365 p + EUR 10 000 000 * 10% * 275/366 p) * 98.22%. Vastavalt lepingu p-le 11.5 oli võlgnik kohustatud maksma tähtaegselt tasumata jäänud summalt viivist 0.1 % päevas arvates maksetähtpäevast kuni tegeliku maksepäevani, juhul kui võlgnik ei täitnud õigeaegselt kohustust võlakirjad lunastada. Võlgnikul oli kohustus tasuda võlakirjade lunastamishind 21.04.2008. a. Kuni võlgniku suhtes tehtud pankrotiotsuseni 28.11.2008. a pidi võlgnik tasuma viivist 221 päeva eest. Ühe päeva viivise suuruseks on 11 125.10 eurot ehk 174 069.90 krooni (174 069 882.85 * 0,1%). Kokku on viivise suuruseks seisuga 28.11.2008. a 2 458 645.60 eurot ehk 38 469 444.10 krooni. Seega on võlgnik kohustatud hagejale kui OÜ TR Majad (pankrotis) 98.22% võlakirja omanikule tasuma 174 069 882.85 krooni võlakirjade nimiväärtuse ja kogunenud intressi eest ning 38 469 444.10 krooni viiviseid. Kokku on hagejal Võlgniku vastu nõue võlakirjade lunastamishinna tasumiseks summas 212 539 326.95 krooni. Teine hageja nõue tuleneb finantstagatise lepingust nr 2007023003. Hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud finantstagatise leping (edaspidi pandileping), mille kohaselt võlgnik seadis hageja kasuks pandi temale kuuluvale OÜ Margea Invest osale nimiväärtusega 6 750 000 krooni. Võlgnik pantijana rikkus pandilepingu p-st 8.1.9 tulenevaid kohustusi, kuna ei teavitanud hagejat kui pandipidajat viimase huve kahjustavatest sündmustest - pandi eseme OÜ Margea Invest osakapitali vähendamisest ning seejärel suurendamisest, mille tagajärjel sai OÜ Margea Invest 75% osanikuks OÜ Lemirova. Osanikeringi laiendamine sai võimalikuks ainult tänu võlgniku, kes oli OÜ Margea Invest ainuosanik, otsustele. Rikkumise tõttu tekkis võlgnikul leppetrahvi tasumise kohustus vastavalt pandilepingu p-le 8.2. Leppetrahvi nõudmise nõue muutus sissenõutavaks kohustuse rikkumise hetkel, s.o 19.09.2008. a. Hageja teatas võlgnikule 08.12.2008. a kirjaga leppetrahvi nõudmisest summas 650 329.90 eurot (10 175 451.60 krooni). Võlgnik ei ole hagejale leppetrahvi tasunud. Seega on hagejal võlgniku vastu leppetrahvi tasumise nõue summas 10 175 451.60 krooni. Hagejal on võlgniku vastu nõue kokku summas 222 714 778 krooni. Nõue on tagatud finantstagatistega vastavalt poolte vahel sõlmitud finantstagatise lepingule, millega võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks seati pant OÜ Margea Invest osale ja AS Kommest Auto aktsiatele. Hageja palus tunnustada AS SEB Pank nõuet OÜ TR Majad (pankrotis) vastu summas 222 714 778 krooni ning nõuet tagavat pandiõigust.

hageja võimalikke nõudeõigusi, mis tulenevad lepingust ning võlakirju ostnud isikute õigusi, mis tulenevad võlakirjadest. AS SEB Pank ei ole ostnud ega muul viisil omandanud võlakirju, väidetav võlakirjade ülekandmine n.ö investorite kontodelt hageja kontole ei ole selge, sellisest ei nähtu investorite tahe anda üle võlakirjade omandiõigus. Kui hageja otsustab hüvitada võlakirjaomanikele tekitatud kahju, alles siis saaks rääkida, et hagejal on nõue OÜ TR Majad (pankrotis) vastu. On vajalik määratleda, kas hageja, esitades nõuet kostja vastu, esindas investoreid või oli omandanud investoritelt nõudeõiguse. Seega võimaliku ja väidetava nõude omanikuks ning õigeks võlausaldajaks on TR Majad OÜ (pankrotis) investorid, kes aga ei ole nõuet esitanud. Samuti kostja palus kohustada hagejat esitama Finantsinspektsiooni uurimistulemused, millise põhjal võttis hageja endale ajakirjanduse andmetel kohustuse hüvitada võlakirjainvestoritele 177 000 000 krooni ja kohustada hagejat esitama kõik OÜ TR Majad (pankrotis) võlakirjainvestorite koosolekute protokollid. Hageja väidetav nõue ei ole tagatud pandiga. Finantstagatise lepingu p-st 4.2 tuleneb üksnes see, et lepingu alusel seatava pandiga on tagatud kõik nõuded võlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida võlakirjadest. Lepingust ei ole võimalik järeldada, kelle nõudeid tegelikkuses tagatakse.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus ei näinud suhtekolmnurgas – pank, investorid, võlgnik – ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust väita tehingu vastuolus olemist heade kommetega TsÜS § 86 mõttes. Vastastikuste kohustuste väärtus peab tühisuse kohaldumiseks olema tasakaalust väljas ebamõistlikult ja laenusuhte puhul ei ole vastastikuseks kohustuseks mitte laenusumma (võlakirjade tagasilunastamine) tagasimaksmine, vaid ühelt poolt laenu kasutada andmine ja teiselt poolt laenuintressi maksmine. Asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et antud õigussuhtes on laenuintress (10%) olnud ebamõistlik, ei ole kumbki pool esile toonud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et ainuüksi liigkõrge intress ei anna alust pidada laenulepingut heade kommete vastaseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-00 leidnud, et lepingute tühisuse tuvastamisel põhjusel, et see on heade kommete vastane liigkasuvõtmise tõttu, tuleb kaaluda asjaolusid, nagu ühe poole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu. Nimetatu on 01.05.2009. a jõustunud TsÜS §-st 86 tulenevalt juriidilise isiku osas pigem välistatud või vähemalt ülimalt erandlik, kuivõrd juriidilisel isikul on alati võimalik oma kogenematuid ja mõjutatavaid juhtorgani liikmeid välja vahetada asjatundlike vastu ja seeläbi vältida tehingute tegemist, mille puhul hiljem tekiks küsimus nende tühisusest. Kostja viide võimalikule hagejapoolsele hea pangandustava rikkumisele on jäänud paljasõnaliseks. Kohus leidis, et isegi kui Finantsinspektsioon tuvastaks mingi pangapoolse rikkumise, ei mõjutaks see hageja kui võlausaldaja poolt omandatud nõude esitamise õigust võlgniku pankrotimenetluses, kuivõrd võimalik panga tegevuse minetus ei vabasta võlgnikku võlakirjade emiteerimisest tulenevast võlakirjade tagasilunastamise kohustustest kokkulepitud tingimustel. Lepingust tulenevalt on hageja saanud 98.22% võlakirjade omanikuks ja on nõude esitanud mitte emissiooni korraldajana, vaid võlakirjade omanikuna. Eesti Väärtpaberite Keskregistri väljavõtte kohaselt oli pankrotimenetlusse nõudeavalduse esitamise ja ka hagi esitamise ajal hageja väärtpaberikontol 98.22% OÜ TR Majad (pankrotis) võlakirja. Nõue lunastamishinna tasumiseks oli igal isikul, kelle väärtpaberikontol oli võlakirju. Investorite kui laenuandjate nõue säilis ka pärast laenutähtaja möödumist, samuti oli neil õigus oma nõuet loovutada. Võlakirjade üleandmisega hageja väärtpaberikontole kasutasid esialgsed investorid võlakirjade tingimuste p-s 5.6 sätestatud võimalust loovutada oma võlakirjadest tulenevad nõuded hagejale. Antud poolte vaheline suhe on käsitletav laenusuhtena VÕS § 396 mõttes. VÕS § 396 lg 3 kohaselt kohaldatakse VÕS 22. peatükis sätestatut ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid. Laenu üleandmine tähendab sellisel juhul väärtpaberi kui vara omandiõiguse laenusaajale ülekandmist. Käesolevas juhul ei ole vaidlust selles, et laenaja ei ole laenu tagasi maksnud mitte esialgsele võlausaldajale ega ka nõude loovutuse kaudu laenuandjaks muutunud hagejale ehk uuele võlausaldajale. OÜ Margea Invest vastuväide, et ka tunnustamist taotletav summa on ebaõige, on jäänud paljasõnaliseks ja ei kuulu arvestamisele ning hindamisele. Kohus asus seisukohale, et võlakirjade emissiooni korraldamise leping on kehtiv. Pandipidaja AS SEB Pank ja pantija OÜ TR Majad (pankrotis) vahel 05.06.2007. a sõlmitud finantstagatise lepingu nr 2007023003 kohaselt on pandiga tagatavaks nõudeks samade poolte vahel 28.05.2007. a võlakirjaemissiooni korraldamise lepingust tulenevalt tagatislepinguga seatava pandiga tagatud kõik nõuded võlgniku OÜ TR Majad (pankrotis) vastu, mis tekivad või võivad tekkida võlakirjadest. Tagatislepingu p 8.2. kohaselt on pandipidajal õigus nõuda leppetrahvi, kui pantija rikub ükskõik millist tagatislepingust tulenevat pantija kohustust või lepingus antud kinnitust. Pantija kohustused sätestab tagatislepingu osa 8. Pandi esemeks on OÜ Margea Invest osa nimiväärtusega 6 750 000 krooni.

Osakapitali vähendamine ja järgneva otsuse alusel OÜ Margea Invest osaluse määra muutmine olulise vähendamise suunas on toimingud ja see on mõjutanud pandieseme väärtust. Pandieseme väärtus omakorda on kindlasti asjaolu, mis mõjutab pandipidaja huve kahjustamise suunas. Pärast OÜ Margea Invest osakapitali suurendamist on 75% osade omanikuks saanud OÜ Lemirova. Seega vähenes oluliselt OÜ Margea Investi osa ehk näiteks võimalus lihthäälte enamusega mõjutada äriühingu eduka toimimise jaoks vajalikke otsustusi, siis seeläbi vähenes ka finantstagatise lepingus pandi esemeks oleva vara väärtus. Lähtudes antud vaidluse kontekstist ja finantstagatise lepingust, tuleb tõdeda, et osakapitaliga toimunud muutused võivad vähemalt teoreetiliselt mõjutada pandipidaja huve ja seega tulnuks selliste otsuste tegemisest pandipidajat teavitada. Kohus leidis, et antud juhul on ka ÄS § 1992 alusel toimunud osakapitali vähendamise kande õiguspärasus kaheldav. Osakapitali vähendamist 18.09.2008 otsuses on põhjendatud vajadusega katta kahjumit summas 4 456 623 krooni. Osakapitali vähenemise regulatsioon kahjumi katteks on ÄS §-s 1992. Osakapitali on võimalik kahjumi katmiseks vähendada, kui kahjum on nähtav majandusaasta aruandest ja osakapitali vähendamisel tuleb lähtuda olemasolevast majandusaasta aruandest, mis on esitatud registripidajale. OÜ Margea Invest esitanud majandusaasta aruande viimati 2006. aastal ja selles aruandes ei kajastu sellist kahjumit, nagu näitab OÜ Margea Investi ainuosanik oma osakapitali vähendamise kohta vastuvõetud otsuses. 2006. aasta aruandes on kahjumi suuruseks märgitud 984 892 krooni, koos eelmiste perioodide kahjumiga 1 047 579 krooni, mis on aga kordades väiksem kapitali vähendamise otsuses näidatust. Kohus leidis, et OÜ Margea Invest ainuosaniku poolt osakapitali vähendamise otsuses esitatud andmeid hinnates tulnuks jätta kandeavalduse alusel kanne tegemata (või vähemalt pidanuks andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja), kuivõrd osanik oleks pidanud kapitali vähendamisest teavitama võlausaldajaid ja EVK-d ÄS § 199 ja § 200 ettenähtud korras. Antud juhul on aga osanik oma otsus(t)e kaudu saavutanud selle, et osakapitali vähendamise ja sellele lühikese aja järel järgnenud suurendamise kaudu on saavutatud olukord, kus finantstagatise lepingu esemeks oleva osa väärtus on oluliselt teisenenud ja seda võib pidada sündmuseks, mis kahjustab pandipidaja huve, kuivõrd OÜ-le TR Majad (pankrotis) kuuluv OÜ Margea Invest osa, mille nimiväärtus finantstagatise lepingu sõlmimisel oli 6 750 000 krooni, on käesolevaks hetkeks osakapitali vähendamise ja suurendamise ning osaluse muutmise tulemusena nimiväärtuses 40 000 krooni. Seetõttu leidis kohus, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, Hageja väitel on tema poolt esitatud nõue esitatud tunnustamiseks I järgus ja seda tulenevalt hagejal olevast pandiõigusest. Pandiõigus ise tuleneb võlakirjade emissiooni korraldamise lepingu täitmiseks sõlmitud finantstagatise lepingust nr 2007023003. Hageja võlakirjade emissiooni korraldamise lepingust tulenev nõue on tagatud ka lepinguga nr 2007024712, mille kohaselt on pandi esemega AS Kommest Auto aktsiatega, nimiväärtusega 23 294 500 krooni, tagatud kõik võlakirjadest tekkivad või tekkida võivad nõuded võlgniku ehk OÜ TR Majad (pankrotis) vastu. Kostja vastuväide, et finantstagatise lepingute sõnastusest pole võimalik järeldada, millises summas nõudeid tagatakse, kas tegemist on üldse rahaliste nõuetega ning ei ole võimalik järeldada, kelle nõudeid tagatakse, ei ole asjakohane. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kehtiv nõue ja oli seda ka finantstagatise lepingute sõlmimise ajal, seega kostja tõstatatud küsimus pandiõiguse olemasolust langes ära. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kuna pandiõigus on juba kantud väärtpaberite keskregistrisse, siis selle õiguse olemasolu ei vajakski enam ei kaitsmist ega kohtupoolset tunnustamist.

AÕS kohaselt ei ole pandilepingu, sh AÕS § 3141 sätestatud finantstagatise lepingu, kehtivuse eelduseks pandiga tagatud nõude summa määratlemine. Kui ka lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (antud juhul ei ole), siis on tagatud nõuded kogu pandi väärtuse ulatuses, mis on kooskõlas AÕS § 276 lg-ga 1. Tagatislepinguga on tagatud kõik võlakirjadest tulenevad nõuded, ükskõik kellele need kuuluvad. Kuna võlakirjad on vabalt võõrandatavad, siis ei olegi võimalik sellises pandilepingus kõigi nõuete omanikke täpselt määratleda ning see ei ole ka oluline. Tagatisleping on sõlmitud võlgniku ja AS SEB Pank vahel ja tagatis seatud viimase kasuks, kuid sellega on tagatud nõuded, mis võisid algselt kuuluda ka kolmandatele isikutele. Pärast seda, kui võlgnik jättis nõuded nõuetekohaselt täitmata, loovutati kõik need nõuded hagejale ja AS SEB Pank sai asuda seda realiseerima tema kasuks panditud vara arvel. Finantstagatis on õiguste pandi eriliik ja seda reguleerib AÕS § 3141. Tagatislepingu p-dest 6.2 ja 6.3 lähtuvalt on antud finantstagatise puhul tegemist ülekandmisega tagatise andmise eesmärgil, s.t pandi esemeks oleva õiguse ülekandmisega tagatise andmise eesmärgil ehk sisuliselt tagatisloovutamisega. Seega tuleb lisaks AÕS §-le 3141 antud juhul pigem kohaldada võlaõiguslikku tagatisloovutamist reguleerivaid VÕS § 164 sätteid. Tagatisloovutamine ei ole oma olemuselt aktsessoorne. PankrS § 103 lg-st 4 tuleneb, et pankrotimenetluses loetakse kehtivaks ja kaitsmiseta tunnustatuks igasugune EVK-sse kantud pandiõigus. Pankrotivõlgnik ega pankrotihaldur ei ole tänaseni vastu vaielnud AS SEB Pank nõuet tagavale pandiõigusele. Pankrotihaldur ei esitanud pandiõigusele vastuväiteid ka nõuete kaitsmisel. Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur ei ole pandi olemasolu ja kehtivust kahtluse alla seadnud, tuleb jätta tähelepanuta ka SIA Rioksa vastavad põhjendamatud väited. Seega hageja pandiõigus kuulub tunnustamisele. Hageja väidab, et SIA Rioksa ei olnud pädev esitama vastuväidet hageja nõudele, kuna ta ei esitanud oma nõude alust ja seda tõendavaid dokumente haldurile vähemalt 3 tööpäeva enne üldkoosolekut. Õige on kostja SIA Rioksa seisukoht, et kostja nõude esitamise aeg ei lõppenud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Hageja möönab võimalust, et kostja SIA Rioksa on õigustatud esitama hageja nõudele vastuväite, kuid pigem on hageja siiski seisukohal, et eeltoodud nõudeavalduse mitteõigeaegsest esitamisest tulenevalt ei saa kostja olla isikuks, kes saaks teiste võlausaldajate nõudeid vaidlustada. Kohus leidis, et vaidlus, kas SIA Rioksal oli või ei olnud nõuet ja kas ta selle nõuetekohaselt esitas või mitte, on teise kohtuvaidluse esemeks ja ei mõjuta käesoleva asja lahendamist, kuivõrd käesoleva nõude tunnustamise vaidlus on võimalik lahendada sõltumata SIA Rioksa vastuväidete õiguspärasuse küsimusest. Seega kohus ei andnud hinnangut, kas SIA-l Rioksa oli õigus esitada vastuväidet hageja nõude tunnustamisele

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

puudujääke. Üheks puudujäägiks on ka väidetav võlakirjaemissiooni korraldaja, aga samuti samasse ettevõtte gruppi kuulunud nõustaja, kelle vastu mingil põhjusel võlgnik ise ei ole kahjuhüvitise nõuet esitanud, huvide konflikt. Kostjad arvasid, et Finantsinspektsiooni uurimistulemustest võib nähtuda, et lepingu sõlmimisel tegutses AS SEB Pank huvide konfliktis muuhulgas seeläbi, et emissiooni korraldamine võimaldas hagejal endal olemasolevad võlgniku OÜ TR Majad (pankrotis) kontserni kuuluvate ettevõtete laenud refinantseerida ehk teisisõnu sai AS SEB Pank oma laenud võlakirjainvestorite, aga samuti võlgniku TR Majad (pankrotis) tegevuste mõjutades tagasi; 2) ei nõustu kostjad kohtu järeldusega, et kuivõrd hageja avalduse alusel on algatatud võlgniku OÜ TR Majad (pankrotis) pankrotimenetlus ning see on rahuldatud, siis saab juba ainuüksi väita, et kohus on lugenud hageja nõuet olemasolevaks ja piisavalt selgeks. Kostjate arvates pankroti väljakuulutamise lahendi vaidlustamata jätmine ei too pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale kaasa automaatselt tunnustatud nõuet; 3) ei ole AS SEB Pank tõendanud võlausaldajana nõude olemasolu. AS SEB Pank ei ole omandanud väidetavaid investorite nõudeid, puudub investorite teade nõude loovutamise kohta VÕS § 171 tähenduses, seega ei ole AS SEB Pank võlausaldajaks OÜ TR Majad (pankrotis) pankrotimenetluses, vaid on tegelikult esitanud nõude investorite eest ja nimel. Väidetava nõude omanikuks on investorid, kes aga ei ole nõuet esitanud. Kostjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et võlausaldaja ei pea kahtluse korral tõendama nõude loovutamise asjaolusid. Kostjad leiavad, et AS SEB Pank väidetavad nõuded leppetrahvile on alusetud, kuivõrd vaidlusalusest finantstagatise lepingust nr 2007023003 ei tulene, et selles oleks sõnaselgelt keelatud OÜ Margea Invest osaluse muutmine, millist asjaolu kinnitab ka võrdlus finantstagatise lepinguga, mis puudutab AS-i Kommest Auto aktsiad, kus nimetatu on üheselt kirjas. Vastavalt võlakirjaemissiooni korraldamise lepingule emitent on kohustatud lunastamispäeval lunastama kostja vahendusel investoritelt võlakirjad. Seega on AS-l SEB Pank lepingust tulenevalt olemas nõue, et juhul kui võlakirjad lunastatakse, lunastatakse need AS SEB Pank vahendusel. Samas puudub AS-l SEB Pank emissiooni korraldajana õigus nõuda emiteeritud võlakirjadest tulenevate õiguste täitmist, s.h nõuda võlakirjade lunastamist. Oluline on eristada AS SEB Pank võimalikke nõudeõigusi, mis tulenevad lepingust, ning võlakirju ostnud isikute õigusi, mis tulenevad võlakirjadest. AS SEB Pank ei ole ostnud ega muul viisil omandanud võlakirju, väidetav võlakirjade ülekandmine n.ö investorite kontodelt AS SEB Pank kontole ei ole selge, sellisest tehnilisest kandest ei nähtu investorite tahe anda üle võlakirjade omandiõigus; 4) ei ole AS SEB Pank väidetav nõue tagatud pandiga. Finantstagatise lepingu p-st 4.2 tuleneb üksnes see, et lepingu alusel seatava pandiga on tagatud kõik nõuded võlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida võlakirjadest. Lepingu sellisest sõnastusest ei ole võimalik järeldada, mis summas neid nõuded tagatakse, kas tegemist on üldse rahaliste nõuetega ning ei ole võimalik järeldada, kelle nõudeid tegelikkuses tagatakse. Ühelt poolt võiks justkui järeldada, et isik, kelle nõudeid tagatakse on pandipidaja, kuid teiselt poolt ei ole võimalik finantstagatise lepingutest sellist järeldust teha.

maakohus nende arvates rikkus ja millisel moel. Kostjad ei ole millegagi põhjendanud, kuidas väidetav menetlusõiguse normide rikkumine võis maakohtu otsust mõjutada. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse Finantsinspektsiooni uurimustulemuste väljanõudmiseks. Finantsinspektsiooni uurimistulemustel ei ole asjas mingit tähtsust, kuivõrd nendega ei soovinud kostja tõendada ühtegi vaidluse all olevat ja asja lahendamiseks olulist asjaolu. Finantsinspektsiooni uurimisel ning selle tulemustel ei saa olla mitte mingisugust mõju võlakirjaemissiooni kehtivusele ega võlgniku kohustustele oma võlausaldajate ees. Seetõttu oli ka põhjendatud tõendi väljanõudmisest keeldumine; 2) on hageja menetluse käigus oma nõuet ja selle suurust ka piisavalt tõendanud ning maakohus on neid tõendeid ning kostjate vastuväiteid sisuliselt hinnates tunnustanud hageja nõude olemasolu. Seega on alusetu kostjate väide, nagu oleks maakohus hageja nõude automaatselt tunnustatuks lugenud. Hageja nõude tunnustamise vaidluse kohtusse jõudmise ajaks on nõude olemasolu ja aluste kontroll juba mitmel erineval viisil toimunud. Olukorras, kus võlgnik ega pankrotihaldur nõuet ei vaidlusta ning seda teeb mõni teine võlausaldaja, kelle enda võlausaldaja staatus on kaheldav, on üsna ilmne, et nõude vaidlustamise eesmärk on lihtsalt teisele võlausaldajale ebamugavusi tekitada; 3) on hageja nõude olemasolu tõendanud. Kostjad ei ole kaebuses väitnud, et maakohus oleks kostjate väidete hindamisel rikkunud mingeid õigusnorme või ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid. Kostjad ei ole selgitanud ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses, kuidas oleks Finantsinspektsiooni uurimistulemused aidanud kaasa selle tuvastamisele, kas AS SEB Pank on omandanud võlakirjadest tulenevad nõuded ja on õigustatud need nõudeid pankrotimenetluses esitama. Hageja jaoks on ka arusaamatu, kuidas on Finantsinspektsiooni uurimine seotud hageja ja algsete võlakirjainvestorite omavahelise suhtlusega. Hageja selgitab, et tema nõue tuleneb pankrotivõlgniku emiteeritud võlakirjadest ning AS SEB Pank on selle nõude esitanud 98.22% võlakirja omanikuna (investorina), mitte emissiooni korraldajana või makseagendina. Seda, et AS SEB Pank on 98.22% võlgniku emiteeritud võlakirja omanik ning seega õigustatud nõudma võlgnikult võlakirjade lunastamishinna tasumist, on hageja tõendanud väljavõttega oma väärtpaberikontol toimunud tehingutest ning konto jäägist. OÜ TR Majad (pankrotis) emiteeritud võlakirjad eksisteerivad mittemateriaalsel kujul ja on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Võlakirjade omandiõiguse ülekandmine toimub kande tegemisega EVK-s. Vastavalt võlakirjade tingimuste p-le 6.6 on OÜ TR Majad (pankrotis) võlakirjad vabalt võõrandatavad ja koormatavad. See tähendab, et isik, kelle väärtpaberikontol võlakirjad parajasti asuvad, on nende omanik. Võlakirjaga on seotud ka võlakirja omaniku õigus nõuda võlakirjast tuleneva nõude täitmist vastavalt võlakirja tingimustele. Kostja viide VÕS §-le 171 on asjakohatu. Selline säte ei reguleeri nõude loovutamisest teatamist. Leppetrahvinõue on esitatud finantstagatise lepingu nr 2007023003 p 8.2 alusel sama lepingu p-s 8.1.9 sätestatud kohustuste rikkumise eest. Leppetrahvinõude aluseks ei ole mitte asjaolu, et rikuti keeldu muuta OÜ Margea Invest osalust, vaid asjaolu, et sellistest pandipidaja huve ilmselgelt kahjustavatest tehingutest pandipidajat mitme kuu jooksul ei teavitatud ega võetud meetmeid pandipidaja huvide kaitseks, kuigi seda tulnuks teha viivitamatult. Pankrotivõlgnik ega ka pankrotihaldur ei ole leppetrahvinõudele vastu vaielnud ja see tähendab, et võlgnik ise tunnistab kohustuse rikkumist ja hageja õigust nõuda selle eest leppetrahvi; 4) on hageja nõue tagatud pandiga. Hageja kasuks seatud finantstagatised on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse ning vastavalt PankrS § 103 lg-le 4 loetakse väärtpaberite keskregistrisse kantud pandiõigus nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Seega ei vajanudki AS SEB Pank nõuet tagav pandiõigus tegelikult kaitsmist ega eraldi menetluses tunnustamist.

SIA Rioksa vastuväidet hageja nõudele ei saa tegelikult arvestada ning SIA Rioksa ei peaks üldse olema antud menetluses kostja, kuna tegemist ei ole võlausaldajaga

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

muud pandipidaja huve kahjustavad sündmused. Nimetatud kohustuse rikkumine tõi kaasa leppetrahvi nõude lepingu p 8.2 järgi. Apellandi seisukoht, et hageja nõudis leppetrahvi OÜ Margea Invest osaluse muutmise eest, on ekslik. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et võlgnik rikkus lepingu p-s 8.1.9 sätestatud teavitamiskohustust, s.t ta ei teavitanud hagejat mitme kuu jooksul pandipidaja huve ilmselgelt kahjustavatest tehingutest (pankrotivõlgniku kui ainuosaniku otsusega osakapitali vähendamine ja seejärel suurendamine, mille tagajärjel kaotas pankrotivõlgnik kontrolli pandieseme üle), ning ei võtnud midagi ette pandipidaja huvide kaitseks, kuigi seda tuli teha koheselt. Nendel põhjendsutel on ka maakohus hageja leppetrahvinõuet tunnustanud. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et pankrotivõlgnik (ja pankrotihaldur) ei ole leppetrahvinõudele vastu vaielnud, mis kinnitab võlgniku poolt lepingu p-s 8.1.9 sätestatud kohustuse rikkumise tunnistamist.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.