Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-51770
Tsiviilasi
Külli Pedari hagi Natalja O’Konnel-Bronina, Natalja O’Konnel-Bronina, Anton Krõkovi ja Maksim Krõkovi vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
263.86 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuni 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja O’Konnel-Bronina ja Natalja O’Konnel-Bronina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. oktoober 2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad):
numbriga ja lugeda otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 sõnastatuks järgmiselt:
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt apellantide kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
sõlmimiseks on vajalik mõlema osapoole nõusolek ja tahe üürilepingu sõlmimiseks – käesoleval juhul esineb küll kostjatepoolne tahe olla üürilepinguga seotud, kuid hageja ei ole kogu korteri omanikuks oleku ajal avaldanud soovi kostjatega üürilepingu sõlmimiseks. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes leiavad kostjad, et hageja on nendega üürilepingu sõlminud. Hageja ei ole palunud kostjatel hageja arvelduskontole mingeid rahalisi vahendeid kanda, mistõttu ei saa nimetatud asjaolu pidada asjakohaseks üürisuhte olemasolu tuvastamisel. Kui hagejal oleks olnud soov kostjaga üürilepingut sõlmida, ei oleks 30 euro suurune igakuine üürisumma olnud hageja jaoks mingil juhul aktsepteeritav, sest omandatud korteri üürihind oleks tavaturu tingimustes olnud oluliselt kõrgem. Üürisuhtele on iseloomulik kindla üürisumma kokkulepe – kostja aga on teinud hagejale ülekandeid väga kaootilistes summades, määrates ise summa suuruse. See näitab, et poolte vahel puudub igasugune kokkulepe korteri üürimise osas ning kostja käitub hagejale raha üle kandes omaalgatuslikult. Asjaolu, et hageja liitus korteri endise omaniku T. Lepalo kohtuvaidlusega kostjate vastu nende valduses oleva korteri väljamõistmiseks, näitab samuti hageja soovi vabaneda korteris elavatest üürnikest ehk kostjatest. Hageja ei oleks menetlusega ühinenud, kui tal oleks olnud soov jätta kostjad omandatud korterisse elama. Kuna üürilepingut ei olnud poolte vahel sõlmitud, ei pidanud hageja seda ka vastavas vormis üles ütlema.
tasunud ajavahemikul 18. märtsist 2010 kuni 28. novembrini 2011 hageja arvelduskontole 19 eurot kuni 30 eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga, et üürisuhtele on iseloomulik kindla üürisumma kokkulepe ning antud juhul ei ole nimetatud kokkuleppe olemasolu poolte vahel tõendatud. Kostja poolt ülekannete tegemine hageja kontole saab olla üheks tõendiks üürisuhte tõendamisel, kuid raha maksmine hageja kontole ei saa olla iseseisvalt piisavaks tõendiks selle kohta, et poolte vahel oli üürisuhe. Kuna kostja on kasutanud eluruumi ja tarbinud teenuseid, siis oli kostjal ka kohustus teenuste eest tasuda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostjat ja tema perekonnaliikmeid üürnikuna kunagi aktsepteerinud. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et hageja liitus korteri endise omaniku T. Lepalo kohtuvaidlusega kostjate vastu nende valdusest eluruumi väljamõistmiseks, hageja tahet mitte olla üürilepinguliselt kostjatega seotud. Pärast üürisuhte lõpetamist 2004 jäi eluruum kostjate valdusse ilma õigusliku aluseta. Tõendatud ei ole, et kostjatel on õigus kasutada vaidlusalust eluruumi kehtiva määramata tähtajaga sõlmitud üürilepingu või muul õiguslikul alusel.
3) ei saa vastustaja vaikimist ja tegevusetust apellantidele ning teistele kostjatele vaidlusaluse eluruumi kasutada lubamiseks käsitleda tahteavaldusena üürilepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 4 mõttes. Sellist võimalust ei tulene ei seadusest, isikute kokkuleppest ega ka pooltevahelisest praktikast; 4) ei saa apellantide poolt omaalgatuslikult tasutud summasid käsitleda üürina. Samuti ei vasta apellantide poolt tasutu turutingimustele.
tahet olla ettepanekuga nõustumisel sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (RKTKo 3-2-1-7907, p 13). Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu põhjendustega, et kostja poolt hageja kontole ülekannete tegemine ei saa iseenesest olla piisavaks tõendiks üürisuhte olemasolu tuvastamisel. Sellega seoses on ringkonnakohtu arvates asjakohane ka vastustaja märkus maksete keskmisele turuhinnale mittevastavuse kohta. Ringkonnakohtu istungil avaldasid apellandid, et lepingu sõlmimine toimus vaidluse all olevas korteris. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolu avaldasid apellandid esmakordselt alles apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. .
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.