Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlema konto puhul 2800049874. Riigi õigusabi tasu vabatahtliku maksmise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada riigi õigusabi tasu maksmist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu osas lahendis märgitud tähtajaks, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele. Riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Natalja O’KonnelBroninal (ik 42309022734) ja Natalja O’Konnel-Broninal (ik 45405250021) tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsus saata menetlusosalistele ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt 04.11.1996 sõlmisid eluruumi asukohaga XXX , Tartu omanik Karin Tinits ja Natalja O’Konnel-Bronina üürilepingu, millega andis Karin Tinits Natalja O’KonnelBronina ja tema pereliikmete kasutusse elamispinna asukohaga XXX , Tartu. Lisaks üürnikule Natalja O’Konnel-Broninale asusid 04.11.1996 sõlmitud üürilepingu alusel XXX asuvasse eluruumi alaliselt elama ka Natalja O’Konnel-Bronina abikaasa Anatoli O’Konnel-Bronin (hageja andmetel surnud), tütar Natalja Krõkova ja tütrepoeg Anton Krõkov. 2003 augustis võõrandas Karin Tinits eluruumi XXX , Tartu Toomas Lepalole, kes esitas 15.07.2004 Natalja O’Konnel-Broninale tähtajatu üürilepingu ülesütlemise avalduse. Natalja O’Konnel-Bronina esitas 09.12.2004 Tartu Maakohtusse hagi Toomas Lepalo vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks. Toomas Lepalo esitas vastuhagi, milles palus välja mõista eluruum Natalja O’Konnel-Bronina ja tema perekonnaliikmete valdusest Toomas Lepalo valdusesse. Tartu Maakohus rahuldas 21.12.2005 otsusega hagi ja tuvastas üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.06.2006 otsusega Toomas Lepalo apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata. 24.03.2006 omandas vaidlusaluse eluruumi Külli Pedari, kes esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. 11.12.2006 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse, millega tühistas Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2006 otsuse ja otsustas saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 23.04.2007 tegi Tartu Ringkonnakohus uue otsuse, millega tühistas Tartu Maakohtu 21.12.2005 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata Natalja O’KonnelBronina hagi Toomas Lepalo vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata Toomas Lepalo vastuhagi Natalja O’Konnel-Bronina, Anatoli O’Konnel-Bronini, Anton Krõkovi ja Natalja Krõkova eluruumist väljatõstmiseks ning selle kostja valdusesse andmiseks. Ringkonnakohus leidis 23.04.2007 otsuses, et kuna asjas on tuvastatud, et üürileping on sõlmitud tähtaega määramata, siis oli Toomas Lepalo poolt 15.07.2004 tehtud ülesütlemise avaldus kehtiv. Ringkonnakohus kordas täiendavalt riigikohtu lahendi seisukohti, et vaidlusalune ülesütlemisavaldus sisaldab VÕS § 325 lg-s 2 nõutavaid

andmeid ning hageja nõue, et ülesütlemisavalduses peaks kirjas olema konkreetne ülesütlemise alus, ei tulene seadusest. Tulenevalt Ringkonnakohtu 23.04.2007 otsusest, milles on tuvastatud Toomas Lepalo üürilepingu ülesütlemisavalduse kehtivus ning asjaolust, et Külli Pedari Natalja O’KonnelBroninaga uut üürilepingut sõlminud ei ole, on Külli Pedari seisukohal, et Natalja O’KonnelBronina elab koos oma perega alusetult eluruumis asukohaga XXX , Tartu. Külli Pedari vajab vaidlusalust eluruumi tungivalt elamiseks ise. Külli Pedari on saatnud Natalja O’KonnelBroninale korduvalt kirju palvega eluruum vabastada ning olukorda kohtuväliselt lahendada, kuid tulutult. Hageja palub välja nõuda eluruum asukohaga XXX , Tartu kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning väljakolimisest keeldumise korral kostjad eluruumist välja tõsta. Kostjad ei tunnista esitatud hagi ning vaidlevad sellele vastu. Vastuväidete kohaselt on oluline tuvastada, kas eluruumi kasutaja tasub eluruumi omanikule eluruumi kasutamise eest või mitte. Antud juhul nähtub nii hageja enda kui ka kostjate dokumentaalsest tõendist, et kostjad tasuvad hagejale üüri igakuise summana 30 eurot. Seega on tegemist üürisuhtega. VÕS § 274 kohaselt, kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult. Nimetatud seadusesättest nähtub, et eluruumi üürileping ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et hageja andis kostjatele kasutamiseks eluruumid asukohaga XXX , Tartu ning üürnikud maksavad hagejale selle eest tasu (üüri). Seega juhul, kui hageja otsustas üürilepingu lõpetada, pidi ta tulenevalt VÕS §-s 325 sätestatud nõudest esitama kostjatele kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse, milles peavad olema märgitud üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus ning eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele kätte toimetanud nimetatud seaduses ettenähtud ülesütlemisavalduse. VÕS § 325 lg 5 kohaselt on paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuna nad on tasunud üüri igakuiste maksetena 30 eurot, siis see tähendab, et kostjate ja hageja vahel on sõlmitud suusõnaline üürileping, mis VÕS § 274 alusel on muutunud tähtajatuks. Hageja hinnangul on kostjad jätnud tähelepanuta asjaolu, et üürilepingu sõlmimiseks on vajalik mõlema osapoole nõusolek ja tahe üürilepingu sõlmimiseks – käesoleval juhul esineb küll kostjatepoolne tahe olla üürilepinguga seotud, kuid hageja ei ole kogu korteri omanikuks oleku ajal avaldanud soovi kostjatega üürilepingu sõlmimiseks, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes leiavad kostjad, et hageja on nendega üürilepingu sõlminud. Olukorras, kus hageja on kogu korteri omanikuks oleku ajal pidanud korduvalt läbirääkimisi kostjatega korteri vabatahtliku vabastamise küsimustes on meelevaldne kostjate tõlgendus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suusõnaline üürileping. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu sõlmituks lugemiseks oluline, et kokkuleppe saavutamine oleks piisavalt selge. Hageja kinnitab, et ta ei ole palunud kostjatel hageja arvelduskontole mingeid rahalisi vahendeid kanda, mistõttu ei saa nimetatud asjaolu pidada asjakohaseks üürisuhte olemasolu tuvastamisel. Kui hagejal oleks olnud soov kostjaga üürilepingut sõlmida, ei oleks 30 euro suurune igakuine üürisumma olnud hageja jaoks mingil juhul aktsepteeritav, sest omandatud korteri üürihind oleks tavaturu tingimustes olnud oluliselt kõrgem. Üürisuhtele on iseloomulik kindla üürisumma kokkulepe – kostja aga on teinud hagejale ülekandeid väga kaootilistes summades, määrates ise summa suuruseid, mis viitab täiendavalt asjaolule, et poolte vahel puudub igasugune kokkulepe korteri üürimise osas ning kostja käitub hagejale raha üle kandes omaalgatuslikult. Hageja hinnangul viitab asjaolu, et hageja liitus korteri endise omaniku Toomas Lepalo kohtuvaidlusega kostjate vastu nende valdusest oleva korteri väljamõistmiseks, samuti hageja soovile vabaneda korteris elavatest üürnikest ehk kostjatest. Hageja ei oleks menetlusega ühinenud, kui tal oleks olnud soov jätta kostjad omandatud korterisse elama. Hageja märgib, et on kahte väikelast kasvatav üksikema ning omandas korteri täie teadmisega, et saab

sinna elama asuda koheselt pärast kostjate poolt korteri vabastamist. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud korteri üürimiseks üürilepingut, siis ei ole seda võimalik ka üles öelda. Kohtuistungil jäid pooled ja nende esindajad esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 24.03.2006 omandas vaidlusaluse eluruumi asukohaga XXX , Tartu Külli Pedari; - Ringkonnakohtu 23.04.2007 otsusega nr 2-04-2055 on tuvastatud eluruumi asukohaga XXX (endine korter 5), Tartu eelmise omanikuga Toomas Lepaloga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise avalduse kehtivus; - Natalja O’Konnel-Bronina kasutab eluruumi asukohaga XXX Tartus koos Natalja O’KonnelBronina, Anton Krõkovi ja Maksim Krõkoviga. Pooled vaidlevad selles, kas kostjatel on olemas seaduslik alus XXX Tartus asuva eluruumi valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja soovib, et kostjad eluruumi vabastaksid. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1, lg 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja väitel ei ole ta kostjatega sõlminud üürilepingut korteri üürimiseks ei suusõnaliselt ega ka kirjalikult. Samuti ei ole hageja avaldanud kordagi tahet olla kostjatega üürilepinguliselt seotud. Kostjad on seisukohal, et poolte vahel on tegemist üürisuhtega, kuna hagejale üüri igakuiselt 30 eurot.

kostjad on tasunud

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema (VÕS § 8 lg 1). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai (VÕS § 9 lg 1 ja lg 2). Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei võimalda pidada üürilepingut poolte vahel sõlmituks kostjate poolt väidetud tingimustel ning kostjate tõlgendus poolte vahel üürisuhte olemasolu kohta on väär. Üürilepingu järgi on üüri maksmine üürniku kõige peamine kohustus (VÕS § 271). Konto väljavõttest (tl 76) nähtub, et Natalja O’Konnel-Bronina on tasunud ajavahemikul 18.03.201028.11.2011 hageja arvelduskontole 19 eurot kuni 30 eurot kuus. Hageja väitel puudub poolte vahel igasugune kokkulepe eluruumi üürimise osas ning kostja käitub hagejale raha üle kandes omaalgatuslikult. Kohus nõustub hagejaga, et üürisuhtele on iseloomulik kindla üürisumma kokkulepe ning antud juhul ei ole nimetatud kokkuleppe olemasolu poolte vahel tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt ülekannete tegemine hageja kontole saab olla üheks tõendiks üürisuhte tõendamisel, kuid raha maksmine hageja kontole ei saa olla iseseisvalt piisavaks tõendiks selle kohta, et poolte vahel oli üürisuhe. Kuna kostja on kasutanud eluruumi ja tarbinud teenuseid, siis oli kostjal ka kohustus teenuste eest tasuda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kostjat ja tema perekonnaliikmeid üürnikuna kunagi aktsepteerinud. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et hageja liitus korteri endise omaniku Toomas Lepalo kohtuvaidlusega kostjate vastu nende valdusest eluruumi väljamõistmiseks, samuti hageja tahet mitte olla üürilepinguliselt kostjatega seotud. Pärast üürisuhte lõpetamist 2004 jäi eluruum kostjate valdusse ilma õigusliku aluseta. Tõendatud ei ole, et kostjatel on õigus kasutada vaidlusalust eluruumi kehtiva määramata tähtajaga sõlmitud üürilepingu või muul õiguslikul alusel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohus on 09.01.2012 määrusega määranud Natalja O’Konnel-Broninale (ik 42309022734) ja Natalja O’Konnel-Broninale (ik 45405250021) nende taotlusel esindaja riigi õigusabi korras tingimusel, kui nende vastu esitatud hagi rahuldatakse, siis tuleb kostjatel neile antud riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada täielikult. Maksete kord määratakse kindlaks menetlust lõpetavas lahendis. Käesoleva kohtuotsusega rahuldatakse kostjate vastu esitatud hagi täielikult. Natalja O’KonnelBronina (ik 42309022734) ja Natalja O’Konnel-Bronina (ik 45405250021) esindaja advokaat Valli Murde on esitanud kohtule taotluse õigusabi osutamise tasu saamiseks. Kohus on määranud 26.06.2012 määrusega OÜ-le Karl Saavo Advokaadibüroo makstava tasu suuruseks 249,60 eurot koos käibemaksuga. Tulenevalt 09.01.2012 kohtumäärusest tuleb kostjatel hüvitada riigile 249,60 eurot ühekordse maksena.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.