Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

03.08.2012 kohtumäärusega jättis kohus läbivaatamata Swedbank AS hagi Jüri Remmel vastu ning võttis menetlusse hagiavalduse Jana Saar’e (edaspidi kostja) vastu ja alustas eelmenetlust. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 04.08.2012. Kostja esitas 14.08.2012 vastuse hagiavaldusele. Kohus edastas kostja vastuse ka hagejale kompromissi läbirääkimisteks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja võtab hagiavalduse õigeks, taotlusi ja vastuväiteid ei ole ning vastuhagi esitada ei soovi. On nõus kirjaliku menetlusega. Menetluskulude jaotamise kohta ei oska vastata, kuna ei ole kompetentne. Kostja on arvamusel, et asja on võimalik lahendada kompromissi või kokkuleppega. 10.09.2012 esitas kostja uue avalduse, et võtab hagi õigeks ja loobub edasikaebamise õigusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja laenulepingust nr nr 06-039181-EL tuleneva võlgnevuse kostjalt väljamõistmist summas 19 967,88 eurot ning viivist protsendina põhinõudelt, s.o 10 000 eurot alates 23.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks: laenulepingu nr * /tlk 5-11/; laenulepingu nr * nr 1 /tlk 12-13/; laenulepingu nr * /tlk 14-17/; kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 18-25/; lepingu ülesütlemishoiatuse /tlk 26/; teatise võlgnevuse kohta /28/; võlateatise /tlk 30/ ning lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 3239/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud vastustes hagejaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuste nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on palunud välja mõista viivise 10 025,56 eurolt. TsMS § 367 järgi taotleda viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. Hageja põhinõue on 10 000 eurot, mitte 10 025,56 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt, s.o 10 000 eurolt. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Jana Saar’elt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele põhiosa summas 10 000 eurot, menetlustasu 25,56 eurot, intress 2 523,62 eurot ja viivised 7 418,70 eurot, kogusummas 19 967,88 eurot. Samuti kuulub kostjalt Jana

Saar’elt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõuetelt (10 000 eurot) alates 23.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1118,45 eurot /tlk 1-3/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1118,45 eurot /tlk 40/ ja kohus on seda kontrollinud 24.04.2012. a /tlk 47/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõiv summas 1118,45 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud määras /tlk 1-3/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt summas 1118,45 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.