Võlaõigus › Võõrandamislepingud

45 eurot; 45 eurot; 45 eurot; 45 eurot; 45 eurot; 42,37 eurot;

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Asjaolud ja menetluse käik 27.12.2011 esitas hageja Krediidikassa AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja Sander Suvi vastu võlgnevuse 142,84 euro ja kõrvalnõuete nõudes. 21.05.2012. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 02.11.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.

Käesoleva kompromissilepingu alusel AS Krediidikassa, registrikood 11344317, A. Weizenbergi 20 Tallinn Harju maakond 10150, kui HAGEJA, esindaja volikirja alusel Silver Eensaar, isikukood * ja Sander Suvi, isikukood *, elukohaga *, kui KOSTJA, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui Pool ja Pooled, lepivad kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-1214815, milles hageja palub kostjalt välja mõista 285,63 eurot,

Võttes arvesse, et

Kostja tunnistab võlgnevust 285,63 eurot ning hageja kohtukulusid summas 191,74(1/2 riigilõivu summas 31,96 ja esindustasu 159,78) eurot ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel,

Võttes arvesse , et

Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissilepingu sõlmimise teel,

on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:

sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 02.11.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot ja hageja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 14/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest tasus riigilõivu Julianus Inkasso OÜ. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust OÜ-le Julianus Inkasso. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-le Julianus Inkasso tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 31,96 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.