Võlaõigus

Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.05.2024. a lepingu AS-ga Inbank Finance (esialgne võlausaldaja). Esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal soetada järelmaksuga

toote hinnaga 1848,18 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma kolme osamaksega lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Lepingu intress ja krediidikulukuse määr oli 0%. Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid sissenõudmiskulud. 04.09.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale vaatamata, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 25.09.2024. a üles. AS Inbank Finance loovutas kostja vastase nõude 26.09.2024. a hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1848,18 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 501,57 eurot ja edasiulatuv viivis 24% põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.11.2025. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 26.01.2026. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11.02.2026. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale määratud hagi vastamise tähtaeg möödus 03.03.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 222-145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja lepingu Slice makseviisi kasutamiseks, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Hageja leiab, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping, kuna lepingu järgi oli intress 0%. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on lahendis 2-21-20479/30 selgitanud, et ainuüksi intressi maksmise kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii tasuline kui tasuta leping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale. Kohus leiab, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud leping on laenuleping VÕS § 396 lg 1 tähenduses, kuigi kostja ja esialgne võlausaldaja ei leppinud kokku intressi tasumise kohustuses. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja on tehingu teinud oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on füüsiline isik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-07 selgitanud, et füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmib lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana. Seega on tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused täidetud ning tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Hagiavalduse järgi tegi esialgne võlausaldaja enne kostjaga lepingu sõlmimist päringud erinevatesse maksehäireregistritesse, mille tulemusel sai kostja automatiseeritud positiivse otsuse. Kohtu hinnangul ei ole see piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks. Tarbija varasem maksekohustuste täitmine on vaid osa teabest, mida krediidivõi laenuandja kohustab omandama. Jättes omandamata teabe kostja sissetulekute, kohustuste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste suurenemise mõju kohta, rikkus esialgne võlausaldaja teabe omandamise kohustust. Samuti rikkus esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Automatiseeritud protsess, mis seisneb vaid kostja maksehäirete puudumise kontrollis, ei ole piisav, et sisuliselt hinnata kostja krediidivõimelisust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.