Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõuab kostjalt peale leppetrahvi ka lepingujärgselt maakleritasu 4,5 % kinnistu müügihinnast , mis on 1932,68 eurot ,sest müügihind oli 560 000 krooni ,eurovääringus 35790,52 eurot. Kostja müüs kinnistu eirates maakleri ainuõigust müügile ,mis on kirjas maaklerilepingu punkris 1.6. .Ta müüs selle ostjale,kellele müüki hageja ise oli vahendanud, kelle oli leidnud maakler. Hageja viitab Võlaõigusseaduse § 664 lg 1-le ,mis sätestab , et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Hageja kinnitab hagiavalduses , et täitis maaklerilepingut korrektselt ning tegutses käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks toimis hageja käsundi täitmisel üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja ei ole maaklerlepingut rikkunud. Hageja soovib enda väidete tõendamiseks kutsuda kohtuistungile tunnistajad. Menetluskulud soovib hageja välja mõista kostjalt. Hageja peab võimalikuks kompromissi sõlmimist kostjaga.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista. Ta kinnitab , et pidi tõesti kinnistu müüma sugulasele, kuid kuna viimasel ei õnnestunud enda kinnisvara maha müüa, jäi müük temale ära. Maaklerilepingu lõpetamise kuupäevaks, mil pooled kirjutasid lepingule alla, on 30.06.2010,mitte 01.07.2010. Tegemist ei ole lepingust korralise ülesütlemisega VÕS § 195 tähenduses ,vaid tegemist on VÕS § 186 p.4 järgi võlasuhte lõppemisega kokkuleppel ning kui võlasuhet ei ole, lakkab olemast võlgniku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Avalduses on fikseeritud, et kumbki pool pretensioone ei oma. Kostja ei pea oluliseks, et maakler käis ostuhuvilistega kolm päeva enne ostu-müügilepingu sõlmimist ,so.12.07.2010 kinnistut vaatamas ja et kostja ostuhuvilistele kinnistut tutvustas. Kostja ei pea õigeks hageja käitumist ,mille kohaselt hageja peale maaklerlepingu lõppemist (mis igal juhul oleks lõppenud 20.juuliks) võttis 23.08.2010 ühendust kinnistu ostnud isikutega ja küsis , et kas nad veel on kinnistust huvitatud. Hagejal puudus igasugune õiguslik alus jätkata lepingu täitmist. Kostja ei saa aru, milles seisnes hageja tegevus ostjate leidmisel ,kuna ostjad ei saanud informatsiooni kinnistu kohta maaklerilt . Maaklerileping oli kinnistu ostu-müügi hetkeks 15.07.2010 lõppenud, mistõttu kostja ei pea leppetrahvi maksma.

Hageja ei korraldanud kinnistu ostjatele kinnistu külastust, mis oli ette nähtud maaklerlepingu punktis 2.7ning seetõttu lähtus kostja ostjate kinnitusest, et maakler seda tehingut ei vahenda. Hageja ei ole tõendanud, et ostjad olid leitud tema poolt ja hageja on maaklerilepingu järgse käsundi täitnud. Kostja ei näe kompromissi võimalust ja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja soovib ühe tunnistaja ärakuulamist.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Ei ole tegemist lepingu korralise ülesütlemisega VÕS õ 195 tähenduses ning võlasuhe ei ole lõppenud kokkuleppega VÕS § 186 p.4-st lähtudes. Rakendamisele ei tule VÕS §207 lg2. Hageja ei ole võlasuhte lõppemist tunnistanud. VÕS § 195 reguleerib vaid tähtajatu lepingu ülesütlemist. Käesoleval ajal ei ole tegemist tähtajatu maaklerlepinguga, vaid tähtajalise lepinguga kuni 18.aprillini 2010,mis vastavalt lepingu p. 6.1.pikeneb 1 kuu võrra ning sätestatut kohaldatakse edaspidi ka uuendatud maaklerilepingu tähtaja igakordsel möödumisel. Tähtajalist maaklerlepingut saab üles öelda vaid erakorraliselt (VÕS § 631)ja pooled on kokku leppinud, et seda erakorralist ülesütlemist saab rakendada teatades sellest 20 päeva ette. Maaklerlepingu ülesütlemine ei mõjuta selliste kokkulepete kehtivust ,mis puudutavad sanktsioone maaklerlepingu rikkumise eest. Ülesütlemine vabastab lepingupooled ainult edasisest lepingu täitmiskohustusest. Kuna hageja täitis maaklerlepingu kohustusi 12.07.2010, siis kinnitab see seda, et leping ei olnud lõppenud. Lepingu kehtivust kinnitas samuti see, et kostja tutvustas 12.07.2010 ostuhuvilistele kinnistust. Ta ei väitnud ei hagejale ega ostuhuvilistele , et maaklerlepingu kehtivus oleks lõppenud. Hageja soovib ostuhuviliste ärakuulamist istungil . Hageja leiab, et kolm päeva enne ostu-müügilepingu vormistamist pidid dokumendid selle tehingu kohta olema juba notaribüroos tehingu ettevalmistamisel. Ostjate G. ühenduse võtmist 23.08.2010 selgitab hageja sellega , et soovis neile pakkuda uusi objekte. Ta ei teadnud, mis kinnistust Helina on saanud. Telefon i teel hageja saigi teada, et nad on kinnistu ostnud 15.07.2010 .Telefonikõnede eristusest on näha, et hageja 23.08.2010 V.i G. telefoninumbrile helistas. Kostja väited nagu ei oleks ostjad saanud objekti kohta informatsiooni maaklerilt ja nad ei ole objekti ostjatele korraldanud kinnisvara külastust ,ei vasta tõele. Ostjad ise käisid ilma maaklerita objekti vaatamas enne seda kui maakler ostjatega soovis objekti vaatama minna. Objekti vaatama mineku osas oli maakler ostjatega ka kokku leppinud . Kui ostjad käisid

ilma maaklerita objekti vaatamas 25.06.2010 ,siis peale seda helistas hageja töötaja S. G. ,andis neile teavet müügiprotsessi ja kinnisvara soetamiseks laenusaamise võimaluste kohta. Kõne kestis 9 minutit, 7 sekundit , seda tõendab telefonikõnede eristus. Hageja leiab , et ei ole rikkunud ühtegi maaklerlepingu tingimust, kuna temaga võtsid ostjad ühendust peale hageja poolt üles pandud kinnisvaraportaalis vastava kuulutuse lugemist, hageja töötaja on ostuhuvilistele müügiprotsessi selgitanud , samuti laenu võtmise võimalusi. Hageja leppis ostjatega kokku objekti ülevaatuse ,kuid ostjad käisid ise seda ilma maaklerita vaatamas. See ei kinnita seda, et maakler oleks oma töö ostjatele- objekti külastuse korraldamise tegemata jätnud. Hageja leiab , et kostja sõlmis müügilepingu isikutega ,kelle oli leidnud maakler ning vastavalt maaklerlepingu punktile 1.1. loetakse käsund maakleri poolt täidetuks kinnistule Helina ostja leidmisega. Hageja palub hagi rahuldada . Hageja vaidleb vastu kostja sugulase ülekuulamisele tunnistajana . Hageja palub kohtu kaasabi telefonikõnede eristuste nõudeks AS –lt EMT ,kust oleks näha , et ostjad on 01.06.2010 kuni 31.08.2010 ka ise hagejaga ühendust võtnud, telefonikõnesid pidanud. Kõnede eristuse Tele2 AS-ga palub hageja lisada kohtumaterjalidele. Hageja soovib ostjate V. G. ja S. G. ülekuulamist tunnistajana ning ostuhuvilise A. T. ülekuulamist ,kellega 3 päeva enne tehingut ostjatega käidi veel objekti vaatamas. Samuti soovib hageja üle kuulata hageja töötajat H. H..

KOHTUISTUNGID 10.08.2012 ja 16.10.2012 10.08.2012 kohtuistungil pakub hageja kostjale kompromissi ,mille sisuks oli maakleritasu äramaksmine ja leppetrahvi tasumine osaliselt ,so. 1000 eurot , menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Kostja küsib võimalust nõuete tasumiseks graafiku alusel. Pooled jäävad kaaluma esitatud kompromissi sõlmimise võimalust. 16.10.2012 kohtuistungil teatavad pooled , et kompromissi sõlmimist ei toimunud, läbirääkimisi peeti. Kohus kuulab ära tunnistajad V. G. ,S. G. ja H. H.. Tunnistaja A. T. üle kuulamisest hageja loobus. Tunnistaja V. G. ütlustest nähtub , et müügil olevast kinnisvarast said nemad teada kui sõitsid majast mööda ja nägid müügitahvlit.See ei olnud kinnisvarabüroo müügitahvel. Seejärel võttis S. G. ühendust maakleriga , sest ka kinnisvaraportaalis oli kuulutus üleval. Ta ütleb , et kuna maakler sai tulla päeval,nemad aga õhtul, kohtusime peremehe endaga. Peremees näitas kõike ja siis pöördusime panga poole. Hindamise tegi kinnisvarabüroo, ostsime 15.07.2010 .Mina tellisin hindamise. Maakleritasust müüjaga me ei rääkinud. Müüja rääkis, et enne meid oli kliendiks sugulane. Abikaasa suhtles maakleriga. Mina ei ole maaklerile helistanud. Ma ei ole teda näinud. Kõigepealt nägime kuulutust, siis leidsime objekti internetist ja siis helistasime maaklerile. Esimesest kohtumisest müüjaga maakler teadis, teistest – ei tea. Kinnisvaraportaalis oli maja

müügis 650 000 krooni eest. Maja oli müügis tagasi 750 000 krooni eest kui meil oli hinnang ja pank pidi raha andma. Eelkokkulepe müüjaga oli olemas , see oli suuline. H. M. oli imestunud ,et maja uuesti müügis oli. Müüja ei teadnud suurema summa eest müügist midagi. Selle suurema hinna eest pani müüki Uus Maa. Tunnistaja S. G. ütlustest nähtub , et tema helistas Uus Maa maaklerile enne jaanipäeva ja rääkis minuga eesti keeles, mis mulle ei meeldinud. Mina rääkisin temaga vene keeles. Ta palus helistada peale jaanipäeva. Peale jaanipäeva rääkisin temaga eesti keeles. Ma ei saanud temaga päeval maja vaatama minna, kuna olin tööl. Peale seda ta helistas ja ütles, et peremees on õhtul kodus ja ootab. Esialgselt nägime maja juures tahvlit, peale seda tutvusime objektiga internetis ja siis helistasime maaklerile. Esialgsel kohtumisel leppisime peremehega kokku müügi põhitingimustes, panga poole pöördumise küsimusega tegeles minu mees. Maakler palus koha peal tingimustest mitte rääkida, aga me rääkisime peremehega tingimustest. Helistasin maaklerile kaks korda , tema helistas mulle üks kord. Esimene kõne oli enne jaanipäeva , teine peale jaanipäeva. Ja siis helistas tema mulle tagasi ja teatas ,millal võime vaatama minna. Tagasi helistamine oli samal päeval kui ma helistasin talle teist korda. Maja juures käisime enne ostmist kaks või kolm korda. Ostmise suhtes jõudsime kindlale kokkuleppele esimesel korral. Suurema summa küsimine tuli kui meie otsus oli kindel seda väiksema summa eest osta. Kui nägime suuremat hinda , helistasime H. M.le. See oli meile ja temale üllatus. Tunnistaja H. H. ütluste kohaselt on tema OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler. Ta ütles, et H. M. pöördus minu poole ,et ole hea, tegele minu maja müügiga. Sõlmisime maaklerilepingu. Selgitasin , mida ma teen , et maja saaks müüdud. Lepingu lõpptähtajaks oli 18-20.07. Müügiplakatit me ei pannud, kuna inimesed elavad sees. Panime kuulutuse üles populaarsematesse kinnisvaraportaalidesse. Me ei varja inimeste aadresse. Kui keegi peaks tulema ,palusin omanikul suunata minu juurde. Ma tegelen ise selle kliendiga edasi. Lepingu sõlmimisel selles suhtes vastuväiteid ei olnud. Müügitöös uue objekti puhul olen käsitsi kirjutanud ,kes on käinud ,telefoni number, mida arvas, kuupäev, siis saaks käsundiandjale seda protsessi tutvustada, mida ma olen teinud, mis infot ma valdan . See info on mul säilinud. Kuni jaanipäevani sai seda objekti pakkuda erinevatele inimestele. S. helistas 2023.juuni vahel 2010. Soovis kohe vaatama minna. H. M.ga sõlmisime lepingu oktoobris 2009 , müük toimus järgmise aasta juulis. Protsess kestis oktoobrist juulini. Kinnistu müük lihtne ei ole. Mul sissepääsu majja ei olnud. Kui kliendiga kohale läksin ,pidi alati omanikuga kokku leppima. Kliente ma ei lugenud, neid oli kokku üle kümne potentsiaalse ostja. Raskusi oli M. kättesaamisega. Talvel oli lumerohke, ta oli ka tööl. Siis leppisime kokku vahel hommikul, vahel õhtul. Võibolla oleks saanud kiiremini müüdud kui oleks vaba sissepääs olnud. Käisime ka üks või kaks korda M. abikaasaga objekti tutvustamas, kuna H. M. ise ei saanud tulla, oli tööl. Meie töös on oluline kontaktid ja ajalugu kirja panna, siis saab inimestega edasi suhelda. H. M. pidi mulle seda ütlema. Ma ei saanudki teada, kes seal siis veel ilma minuta käisid. Ja paju neid seal oli peale viimaste ostjate.12.07. käisid koos minuga seal A. P. ja A. T.. Maaklerileping kestis 20 päeva peale käsundiandja avaldust. Hiljem sain teada, et 15.07. toimus müük, sain sellest hiljem teada. Kui jaanipäev läbi sai ,helistasin neile 26-28 06,et kas olete valmis minema. Nemad ütlesid, et nad käisid 25.06 juba ära. Siis sattusime vestlusse

kuidas laenu taotleda. Kallimad objektid ostetakse laenurahadega. Vastasin erinevatele küsimustele telefoni teel ja tundus, et sain aidata. Meie kõne oli suhteliselt pikk. H. M. helistas mulle 29-30.06 õhtusel ajal ja teatas , et tahab maaklerilepingu lõpetada. Küsisin põhjust ja ta ütles, et tahab müüa sugulasele ja leping sõlmitakse augustikuus. Aegajalt ma aktsepteerin selliseid asju, siis ei pea maakleribüroole maksma täistasu. Leppisin kokku, et H. M. tuleb büroosse 01.juulil . Mul oli avaldus valmis kirjutatud 30.juuni kuupäevaga. Kui 12.07 ostjatega kohal käisime , siis tundus , nagu müüja oleks nendest huvitatud.. See oli 12.07. Ostjad olid nõus ostma kui sugulastega kokkulepet ei ole. Augustis helistasin M.le ,ei saanud teda kätte. Tuli erinevaid objekte juurde. Helistasin ka G.dele , et kas nad on midagi leidnud. Sain teada, et nad on juba selle kinnistu ära ostnud15.07. Oletan , et kui käisime 12-ndal objekti vaatamas ja kui oleksid nad hästi suure summa öelnud, siis võib-olla oleks ta tehingu G.dega tühistanud V. G.le oli H. M. öelnud, et ärge maaklerit kuulake. Advokaadibüroo soovitas saata maaklerile nõudekirja. Saatsin nõudekirja oma pretensioonidega M.le, see tuli tähitult tagasi. Kui H. M. telefoni teel kätte sain , siis ta ütles, et ei ole vaja kirja saata. Meie ei pannud maja külge silti , et hoida ära kuritegeliku elemendi huvi. G.dega ei saanud objekti vaatama minna ,kuna me ei saanud H. M.t kätte, pühad olid ka. G. ise vaatasid internetist , siis kui nad mulle esimest korda helistasid. Kui M. kontoris käis , ei võtnud me müüki maha ,sest leping kehtis veel 20 päeva. M. oli sellega kursis.

KOHTUOTSUSE PÕHENDUSED

Vaidlust ei ole selles, et 19.10.2009 sõlmisid hageja OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa ja kostja kodanik H. M. maaklerilepingu nr H-81/09 ,mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale kuuluva kinnistu Helina reg. osa nr 3754808 asukohaga Tammiku alevik Jõhvi vald Ida-Virumaa . Vaidlus poolte vahel on maaklerlepingu lõppemises, sest kinnistu Helina müüdi kostja enda poolt uuele omanikule hageja sõnul siis ,kui maaklerleping ei olnud veel lõppenud, see kestis .Kostja sõnul sai aga maaklerlepingut enne ostu-müügilepingu sõlmimist lõppenuks lugeda. Ostu-müügilepingu kuupäevaks on 15.07.2010 . Kas leping on lõppenud või ei ole lõppenud ajal, mil ostu-müügileping kinnistule Helina sõlmiti , sellest sõltuvad lepingupooltele erinevad õiguslikud tagajärjed, eelkõige maaklerlepingus käsundi andja kohustus maksta maaklerile tema töö eest tasu. Tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS ) § 658 lg 2 maaklerlepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, mida käsitleb VÕS 35.peatükk §-d 619 -634. Kohtule on esitatud dokument ,mis on allkirjastatud 30.06.2010 ning mis on esitatud avaldusena H. M. poolt OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa osakonnale. Sellele on kirjutanud alla ka OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa osakonna esindaja H. H.. Avalduse sisuks on maaklerlepingu lõpetamine ning selles on lause „Pretensioone ei oma kumbki osapool.“ Pooled vaidlevad selle üle , kas avaldus esitati kinnisvarabüroole 30.juunil või 01.juulil 2010.

Kohtu arvates ei oma see tähtsust , sest kui maaklerleping peale ülesütlemist kehtis veel 20 päeva nagu on kirjas maaklerlepingu punktis 6.2. ,toimus kinnistu müük ikkagi enne 20 päeva möödumist ning kohtul tuleb hinnata , kas maakleril on õigus tasule pooltevahelise lepingu p. 4 järgi ning milline on poolte vastutus sama lepingu p. 3 järgi. Kuigi käsundiandja avaldus, mis on dateeritud 30.06.2010 sisaldab lauset „Pretensioone ei oma kumbki pool“ , ei tähenda selline lause kohtu hinnangul seda, et ta muudaks kehtetuks lepingu punktis 4 maakleritasu maksmise kohustuse maaklerile ning et ka poolte vastutuse punkt 5 muutuks seetõttu kehtetuks (sealhulgas punkt 5.2,mille kohaselt käsundiandja maakleri müügi ainuõigust rikkudes võib nõuda käsundiandjalt leppetrahvi summas 3 % lepingu punktis 1.4. märgitud kinnisvara alghinnast 650 00 krooni ( 41 542,57 eurot). Kostja viitab enda hageja ees kohustuste vabastamiseks VÕS § 186 p. 4-le viitega VÕS § 207 lg 2-le,kuna VÕS § 195 antud juhtumi reguleerimiseks ei kehtivat. Kohus leiab , et võlasuhe lõpetatakse kokkuleppel VÕS § 207 lg 2 järgi kui pooled on selles tõesti ka kokku leppinud või võlausaldaja (antud juhul siis maakleri isikus) tunnistab , et võlasuhet ei ole. Tuginedes kostja poolt tehtud avaldusele 30.06.2010 (tl 13) ei ole võimalik sellest avaldusest välja lugeda ei kokkulepet poolte vahel võlasuhte puudumise kohta ega ka maakleri kinnitust, et võlasuhet tema ja kostja vahel enam ei ole. Seega on võlasuhe olemas kuni maaklerlepingu lõppemiseni 20.juulil2010 . Maakler ei ole oma kohustusi maaklerlepingu /käsunduslepingu punt 2 järgi rikkunud. Maakler on nõustanud ostjaid V. G. ja S. G.d ostu-müügi sõlmimisel, kes leidsid objekti ja maakleri kinnisvaraportaalist. Et keegi oli pannud kinnistu müügikuulutuse ka maja enda juurde, ei ole oluline, sest ainult lähtudes sellest kuulutusest maja juures ostjad müüjat H.M.t üles ei otsinud. Nad otsisid üles maakleri kinnisvarakuulutust internetiportaalist lugedes. Nad ei läinud H.M. juurde maaklerist mööda minnes, vaid eelkõige püüdsid kooskõlastada kinnistu üle vaatamise aega maakleriga. Et nad käisid mitmel korral objekti ka ilma maaklerita vaatamas ei oma tähtsust, kuna keegi ei saa keelata ostjaid objekti omanikuga ka vahetult suhtemast ja ka ilma maaklerita külastamast . Objekti omanikku seob aga maakleriga leping , mille olemasolu ei saa eitada või lõppenuks lugeda sellest hetkest kui omanik otsustab , et soovib oma kinnisvaramüügiga hakata ise tegelema. Lepingus on maakleri õiguste kaitseks kirja pandud vastavad punktid 4 ja 5. Peale ostjatega suhtlemise ,mida ostjad ei eita vastavalt nende poolt kohtuistungil 16.10.2012 antud tunnistustele(tl 104-108) ,käis maakler ka teiste potentsiaalsete ostjatega objekti korduvalt enne seda vaatamas kui tekkisid need ostuhuvilised, kellega ka tegelikult hiljem ,so. 15.07.2012 leping sõlmiti. Huvilisi oli kümmekond. Maakleri töö tegi raskeks see, et kinnistu omanikku oli raske kätte saada kord ilmastikutingimustest lähtuvalt ja kord sellest , et omanik oli tööl ning temale pakutavad ajad ei sobinud (tunnistus tl 108-109).Omanik soovis alati ise kohal olla, maakleril ei olnud objektile pääsu. Kostja H.M. näitas järjekordsetele ostjakandidaatidele kinnistut veel kolm päeva enne selle tegelikku müüki G.déle. Seda tegi ta koos maakleriga ning sellel ajal ta veel aktsepteeris maakleri tööd, mis tehti ajavalemikul kostja poolt lepingu ülesütlemisest kuni lepingu lõppemiseni .See periood oli 01.07-20.07.2010. Ostjakandidaadid P. ja T. käisid objekti vaatamas 12.07.2012. Kohus leiab , et kostja on rikkunud temaga sõlmitud maaklerilepingu – käsunduslepingu punkti 5.2 eirates lepingujärgsest maakleri ainuõigust käsundi täitmiseks lepingu p. 1.6.

järgi. Lepingu p. 5.2 tuleneb siinkohal käsundiandjalt leppetrahvi nõude õigus 3 % lepingu alghinnast. Alghinda 650 000 krooni pooled vaidlustanud ei ole. Kuna maakleril endal jäi kinnisvara müügileping ostjaga temast sõltumata põhjustel sõlmimata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ,kes rikkus maakleri käsundi täitmise ainuõigust ,ta müüs objekti ise ,siis tuleb käsundiandjal –kostjal tuginedes maaklerilepingu p. 1.5-le maksta maakleritasu 4,5 % kinnisvara müügihinnast (560000 krooni),mis on 1932,68 eurot. VÕS § 664 lg 1 sätestab , et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohtutoimiku materjalidele ,tunnistajate ütlustele ning kohtuistungitel avaldatu hinnangutele tuginedes rahuldab kohus hageja hagi mõistes kostjalt välja maakleritasu 1932,68 eurot ning leppetrahvi summas 1246,28 eurot.

Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool ,kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi rahuldatakse ,jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.