Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
07. november 2012.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-33820
Tsiviilasi
SB pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik: SB(isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
29. oktoober 2012.a
tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 432,48 (nelisada kolmkümmend kaks eurot 48 senti) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud SB esitas 28.08.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on SB püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik töö kaotamist, mistõttu ei suutnud ta laenukohustusi täita ning perekonda üleval pidada. SB on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 09.10.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas SB ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kristo Teder esitas 25.10.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 320 eurot, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kogusummas 9 670,49 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub ajutine haldur esialgsete andmete põhjal võlgnikuga. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna SB on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb juhul, kui kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatada, SB pankrot välja kuulutada. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus SB pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 325 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 42,48 eurot (koos käibemaksuga). Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja SB pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Kristo Tederi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 670,49 euro ulatuses ning vara ja stabiilne sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus SB pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 325 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 50 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 42,48 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 325 eurot, millele lisandub käibemaks 65 eurot, kokku 390 eurot ja kulutuste hüvitis 42,48 eurot, kõik kokku 432,48 eurot, Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks välja mõista võlgnikult, SB.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.