Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-50153
NZ hagi Swedbank AS vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Hagihind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja NZ(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Oksana S (S.O.L.A. Company OÜ, Majaka 26-207, Tallinn, eesindajad post [email protected]) Kostja Swedbank AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Anneli A (XXX) Tsiviilasi
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
09.10.2012 osalenud Hageja NZ Hageja lepinguline esindaja Oksana S Kostja lepinguline esindaja Anneli A
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata NZ hagi Swedbank AS vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses NZ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-11-50153 Asjaolud
1.06.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja andis hagejale laenu 19 186 eurot tähtajaga 20.03.2026 (tl 8, 117-122), millist summat suurendati 02.05.2007 sõlmitud lisaga 64 320,77 euroni (tl 9, 123-124) ja märgiti tagastamise lõpptähtajaks 20.04.2037.
2.Kostja ütles hagejaga laenulepingu nr XXX ennetähtaegselt üles 06.09.2011 (tl 10). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub tuvastada, et kostjapoolne laenulepingu nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine 06.09.2011 on tühine ning välja mõista kostjalt menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 6, § 7, § 116 lg 2 p 2-4, § 196 lg 21 ja 3, § 396, § 416 lg 2, TsÜS § 138 lg 1.
4.08.09.2011 teatisega teavitas kostja hagejat, et ütles hagejaga lepingu ennetähtaegselt üles 06.09.2011 (tl 10) ning teavitas, et hageja ei ole täitnud kohaselt enda laenulepingust võetud kohustusi ning seisuga 08.09.2011 on hagejal kostja ees võlgnevus summas 60 006,50 eurot, millele lisandub viivis ja palus hagejal tasuda võlgnevus hiljemalt 07.10.2011. Hageja on teinud endast kõik oleneva, et võlgnevus kustutada ning on tasunud suurema osa võlgnevusest (tl 11-12). Käeoleval ajal on kõigile teada, et riigis on raske majanduslik olukord ja paljudel on probleemid tööga. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et hagejal on tekkinud ajutised raskused laenu tagastamisel ning lepingust tulenevate kohustuste täitmisega.
5.Hageja on seisukohal, et lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, ei järginud kostja hea usu põhimõtet. Kostja ei ole laenulepingu ülesütlemist põhjendanud. Hageja arvamusel ei saa olla hagejapoolne laenumaksete viivitamine põhjuseks laenulepingu ülesütlemisel. Laen oli võetud perekonna elukoha renoveerimiseks. Viiest inimesest koosnev perekond planeeris teha remondi laenuvahendite arvelt. Seejuures hageja ei keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Laenukohustuste mittetäitmine oli tingitud üksnes ajutistest finantsraskustest. Hageja soovis jätkata laenu tagastamist oktoobris 2011. Kostja ei teinud endast kõik lepinguliste suhete jätkamiseks ja ei täitnud VÕS § 416 lg 2 nõuet. Kostja ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega lepinguliste kohustuste täitmiseks. Seega on kostjapoolne lepingu ülesütlemine tühine. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
7.Pooled sõlmisid 15.03.2006 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 19 186 eurot, sihtotstarbega kinnistul asukohaga Hellerheina tee 29 Maardu linnas hoone renoveerimine. Lepingu lisaga muudeti laenulimiiti summani 64 529,77 eurot. Hageja kohustus tasuma kostjale intressi tagasi maksmata laenusummalt intressimääraga 6 kuu Euribor + 2.750 % aastas. Intressi arvestas kostja lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli hagejal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Hageja kohustus tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et kostja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Hageja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei täitnud oma kohustusi kohaselt juba alates 2009. Olenemata sellest pakkus kostja 2009 lõpus ja 2010 alguses hagejale maksepuhkust, kuid hageja seda ei soovinud. Juba enne hageja võla järelvalvesse jõudmist otsis kostja haldur väga aktiivselt hagejaga kontakti, et hageja probleemile lahendust leida. Hageja andis korduvalt lubadusi tasumiste osas, kuid lubadusi korrektselt täitma ei asunud. Viimane võlahaldur oma menetluse ajal sai mitmeid sarnaseid lubadusi: 21.03.2011 helistas abikaasa AZ ning lubas, et kogu võlg saab tasutud aprilli lõpuks. Hageja tasus küll aprillis 500 eurot, kuid kogu võlg sellest tasutud ei saanud.
2-11-50153 Kuna laekus 500 eurot, siis haldur veel lepingut üles ei öelnud. Järgmine kokkulepe oli, et mai lõpuks tasub poole võlast ja ülejäänud juuni lõpuks. Mai lõpus pool võlast tasus, kuid juunis oli laekumine 0, samuti juulis 2011 ei laekunud sentigi. Seepärast saadeti hagejale lepingu lõpetamise kiri. Kuna kogu võlgnevus ei saanud kirjas märgitud ajaks tasutud, lõpetas kostja lepingu 06.09.2011. Hageja on saanud kostjalt mitmeid võimalusi kohustuste korrektseks täitmiseks, kuid hageja jätkas ebakorrapäraseid makseid, mistõttu oli kostjal õigus hagejaga 15.03.2006 sõlmitud leping üles öelda vastavalt lepingu üldtingimuste punktis 13.1.2 sätestatule. Ebakorrapärased maksed nähtuvad ka lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttelt (tl 11-12, 105-116), millelt nähtub, et 20.01.2011-20.04.2011 ei tasunud hageja lepingust tulenevaid annuiteetmakseid, so oli võlas 5 järjestikust osamakset. Hageja tasus 21.04.2011 so 1 päevase viivitusega lepingust tuleva osamakse summas 500 eurot, mis ei olnud graafikujärgse osamaksena piisav kustutamaks selleks hetkeks ettenähtud graafikujärgset summat ja võlg jäi tasumata osamaksena 341,23 eurot. Järgmine kord tasus hageja 30.05.2011 476,57 eurot, so 10 päeva hiljem graafikus kokkulepitud kuupäevast. Kuigi hageja selle maksega sai võla korraks nulli, siis paraku pärast juunit enam ühtegi tasumist ei toimunud ja seega jäi hageja tasumisega täielikult viivitusse kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lisaks oli hagejal tekkinud intressi võlg. Hageja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust ega tasunud kohaselt perioodil 20.01.2011-06.09.2011 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Hagejal on tasumata intress summas 1212,78 eurot. Kuna hageja tasus osamakseid ebakorrapäraselt, läksid need laekunud summad, mis ei katnud ka kogu põhivõlgnevust, põhiosa katteks. Samuti on hagejal kostja ees kindlustusmaksete- ning viiviste võlgnevus. Hageja oli kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on kostja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Kuivõrd hageja jättis tasumata laenu osamaksed lepingus toodud maksepäevadel, arvestas kostja osamaksetega viivitamise eest viivist 20.01.2011-30.09.2011. Alates lepingu ülesütlemisest on kostja arvestanud viivist hageja poolt tasumata laenujäägilt. 30.09.2011 seisuga oli viivise summaks 348,35 eurot.
8.Tulenevalt hagejapoolsest lepingu rikkumisest, saatis kostja hagejale 04.05.2011 kirjaliku teatise (tl 155-157), kuna nimetatud kuupäeva seisuga oli hagejal võlg kostja ees 163 päeva summas 1042,64 eurot. Esimene lepingu lõpetamise kiri läks 11.03.2011, milles paluti hagejal võlgnevus tasuda hiljemalt 26.03.2011. 08.07.2011 saadeti veel üks kiri (tl 158-159), kuna hageja taaskord oma kohustust täitnud ei olnud. Kostja hoiatas hagejat, et võlgnevuse mittetasumisel loeb kostja lepingu ülesöelduks ning pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid enne veel andis hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 23.07.2011. 23.07.2011 mingit laekumist ei toimunud, 15.08.2011 saatis kostja hagejale veel ühe lepingu lõpetamise hoiatuse (tl 160-161), samuti ei laekunud midagi 20.08.2011. Tulenevalt eelnevast ütles kostja lepingu ühepoolselt üles 06.09.2011 võlgnevuse jäägiga 58 709,11 eurot (põhisummas) (tl 162-166). Intressivõlgnevus jooksis kogu aasta, ilma, et oleks korrakski nulli läinud, samuti viivis. Hageja 08.07.2011 teatise saades oli täielikult teadlik oma kohustuste mittekohasest täitmisest ja kostja poolsest hoiatusest, kui hageja ei asu laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitma, ütleb kostja lepingu ühepoolselt üles. Antud juhul on kostja täitnud VÕS § 416 sätestatud kohustused, helistanud hagejale korduvaid kordi ja andnud täiendavaid tähtaegu.
9.Põhjendamatu on hageja viitamine VÕS § 6 lg 1, sest hageja kostjaga lepingulises suhtes olles, igakülgselt ja pidevalt ei käitunud võlausaldaja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja siinjuures tegi kõik võimaliku, et anda hagejale, kes järjekindlalt rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, täiendavat tähtaega oma võla tasumiseks. Hageja käitumisest võib järeldada, et hagejal on tekkinud makseraskusi, mille tõttu lepingu jätkamine ei ole põhjendatud ning võimalik, sest sõlmitud lepingu eesmärk ei saa sellises olukorras kostja ehk võlausaldaja suhtes täidetud. Seevastu täitis kostja lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja igakülgselt püüdis vältida lepingu
2-11-50153 lõpetamist, kuigi hageja alates 2009 on käitunud kostja suhtes mitte heas usus, ehk et mitte selliselt nagu kostja lepingu sõlmimisega hagejalt ootas. Samuti ei ole kostja rikkunud VÕS § 7 põhimõtet, ehk et mõistlik isik jälgib iga tehingu tegemisel eelkõige oma majanduslikke huvisid, mis ei tähenda, et ta võiks olla teise poole suhtes ebaaus andes korduvaid lubadusi lepingut täita, ilma et hageja lubadusi tegelikult täitnud oleks. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjapoolne laenulepingu nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine 06.09.2011 on tühine, kuna kostja ei käitunud lepingu ülesütlemisel heas usus ega järginud VÕS § 416 lg 2 sätestatut,
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 06.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja andis hagejale laenu 19 186 eurot tähtajaga 20.03.2026 (tl 8, 117-122), millist summat suurendati 02.05.2007 sõlmitud lisaga 64 320,77 euroni (tl 9, 123124) ja märgiti tagastamise lõpptähtajaks 20.04.2037. Hageja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 20. kuupäeval annuiteetmaksetena koos intressiga maksegraafikus fikseeritud summadena.
14.VÕS § 416 lg 1 alusel krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 436 punkti 3.2 alusel VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tasutava krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Juhul kui krediidiperioodi kestel teostatakse krediidi tagasimakseid koos intressimaksetega, tuleks osamakseteks lg 1 tähenduses lugeda vastavalt maksetähtpäeval tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Tõlgenduse puhul, mille kohaselt tuleks „osamakseks“ lg 1 tähenduses lugeda üksnes teataval maksetähtpäeval maksmisele kuuluv krediidi tagasimaksmisele suunatud osa vastavast teostamisele kuuluvast maksest, tooks §-s 415 sätestatud maksete arvestamise järjekorda arvestades kaasa olukorra, kus tarbijast krediidivõtja võiks krediidiperioodi kestel jätta intressimaksed teostamata ilma mingite sanktsioonidega riskimata (intressil viivist arvestada ei saa, samuti ei saaks lepingut seni erakorraliselt üles öelda, kuni ei esineks viivitust krediidi põhiosa tagasimaksmisele vähemalt kolme põhiosa tagasimakse suuruses summas, kuna tarbija poolt teostatavad maksed arvestatakse § 415 lg 2 p 2 kohaselt eelkõige krediidi põhiosa tagasimakseteks, saaks tarbijast krediidivõtja pärast makseviivituse tekkimist ülesütlemist vältida seni, kuni ta teostab maksetähtpäevadel vähemalt krediidi tagasimaksmiseks vajaliku suurusega krediidi põhiosa tagasimakseid ja jätab tasumata intressi ja
2-11-50153 muud maksed). Tuvastamaks, kas konkreetsel juhul esineb makseviivitus kolme üksteisele järgneva osamaksega, tuleb ebapiisavate maksete tegemise korral esmalt vastavalt § 415 lg-le 2 ning § 88 lg-le 6 määrata, millised kohustused on tarbija täitnud. Kolme järjestikkuse osamakse suurusele summale vastava makseviivituse tekkimisel peab krediidivõtja tarbijale ülesütlemise kavatusest teatama ning andma talle vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja viivitamata summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu tagasimaksmata krediidi tasumist. Krediidilepingu ülesütlemine on võimalik pärast täiendava tähtaja möödumist. Tähtaja edutu möödumisega on tegemist juhul, kui tarbija tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeri, Selleks ei piisa maksete tegemisest ulatuses, mis toovad kaasa võlgnevuse vähenemise alla kolme osamakse suurusele vastava summani. Koos tarbijale täiendava tähtaja andmisega peab krediidiandja lg 2 kohaselt pakkuma tarbijale võimalust läbirääkimisteks võlgnevuse likvideerimise viisi ja tähtaegade üle. Läbirääkimiste tegelik toimumine ning krediidiandja kompromissivalmidus ei ole siiski lg 1 alusel toimuva ülesütlemise kehtivuse eelduseks. Kostja ütles hagejaga laenulepingu nr XXX ennetähtaegselt üles 06.09.2011. 08.09.2011 teatisega teavitas hagejat võlgnevusest (tl 10). Lepingul sooritatud operatsiooni väljavõttest (tl 11-12, 105116) nähtuvalt on hageja tagastanud laenu ebakorrapäraselt. Alates detsember 2010 ei tasunud hageja lepinguliste kohustuste täitmiseks ühtegi osamakset kuni 21.04.2012 (tl 107). 21.04.2012 tasus hageja 500 eurot põhivõla katteks (tl 107), mis ei katnud kogu põhivõla võlgnevust ning lisaks ei tasunud hageja intressi (tl 110) ega muude kõrvalkohustuste katteks (tl 113-116) ühtegi makset. 04.05.2011 edastas kostja hagejale teate (tl 155-157) lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas hagejat, et laenulepingust tulenev võlgnevus on 1042,64 eurot (sh põhiosa 341,23 eurot, viivis 19,38 eurot, intress 650,30 eurot, menetlustasu 12,79 eurot, kindlustus 18,51 eurot ja viivis kõrvalnõuetelt 0,43 eurot) ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 19.05.2011 ja märkis, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel on kostja sunnitud lugema lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Samuti märkis kostja, et võlgnevuste ja võimalike kokkulepete saavutamiseks saab hageja võtta ühendust kostjaga. 30.05.2011 tasus hageja 476,57 eurot põhivõla katteks (tl 107) ning 23,43 eurot intressi katteks (tl 110). Maksetähtpäevadel 20.06.2011, 20.07.2011 ja 20.08.2011 ei laekunud hagejalt ühtegi makset (tl 107, 110). 08.07.2011 ja 15.08.2011 edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teated (tl 158-161), milles palus võlgnevused tasuda vastavalt 23.07.2011 summas 1075,99 eurot ja 30.08.2011 summas 1343,15 eurot ja märkis, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel on kostja sunnitud lugema lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Samuti märkis kostja, et võlgnevuste ja võimalike kokkulepete saavutamiseks saab hageja võtta ühendust kostjaga. 22.08.2011 tasus hageja põhivõla katteks 398,56 eurot (tl 108) ja intressi katteks 1,44 eurot (tl 110), millega hageja sai küll põhiosa hetkeks tasutud, kuid intressivõlgnevus oli selleks hetkeks juba 1137,84 eurot ning intressimaksetega oli hageja võlgnevuses alates juuni 2010 (tl 110). Kuna hageja kohustuseks oli maksetähtpäeval tagastada makse koos intressiga, siis loetakse osamakseks § 416 lg 1 tähenduses maksetähtpäeval tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Käesoleval juhul on hageja olnud viivituses osamaksete tasumisega tervikuna alates juuni 2010, lisaks oli hageja ülesütlemisele eelnevalt viivituses põhiosa maksega kolm järjestikku kuud 20.06.2011-20.08.2011. Asjaolu, et hageja on tasunud 22.08.2011, olles maksega viivituses kaks päeva, põhimakse võlgnevuse, ei tähenda, et hageja ei olnud viivituses osamaksete tasumisega tervikuna. Kostja on korduvalt 04.05.2011, 08.07.2011 ja 15.08.2011 teavitanud hagejat lepingu ülesütlemisest, kui hageja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, milleks kostja on andnud hagejale täiendava kahenädalase tähtaja, samuti on kostja palunud kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtta kostjaga. Seega on tõendanud, et kostja on täitnud VÕS § 416 lg 2 sätestatut ning, kuna hageja oli osamaksete tasumisega makseviivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ega tasunud koguvõlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga laenulepingu nr XXX ennetähtaegselt 06.09.2011 juhindudes VÕS § 416 lg 1 ja laenulepingu punktile 13.1.2.
2-11-50153
15.Kohus ei nõustu ka hagejaga, et kostja on lepingu ülesütlemisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. VÕS § 6 lg 1 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-140-07 (p 30) leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus eri põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks. Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Käesoleval juhul ei tulene ühestki tõendist või kostja käitumisest, et kostja oleks lepingu ülesütlemisel käitunud heade kommetega vastuolus. Kostja on järginud seadust ja andnud korduvalt hagejale teada hageja võlgnevusest ja üritanud leida lahendust hageja laenulepingust tekkinud võlgnevusele, sellele ajal, kui hageja ise on lepingut täitnud ebakorrapäraselt ja on olnud võlgnevuses korduvalt. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et on võtnud kostjaga ühendust oma probleemide selgitamiseks ja palunud maksepuhkust. Asjaolu, et kostja on öelnud lepingu üles ajal, mil hagejal olid finantsraskused ja raske olukord perekonnas, ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Kostja näol on tegemist finantsasutusega ning hageja, sõlmides lepingu, pidi olema teadlik oma kohustustest ja nende mittetäitmise tagajärgedest ning käesoleval on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud laenulepingu nr XXX ennetähtaegse ülesütlemise tühisus, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.