Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Hxxxx Vxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks 1423 (üks tuhat nelisada kakskümmend kolm) eurot 14 senti, millest moodustab 675,56 eurot tagastamata krediidisumma, 91,23 eurot intress ja 656,35 eurot 06.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Hxxxx Vxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks viivis 18 % aastas tagastamata krediidisummalt (675,56 eurot) alates 07.11.2012.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
2.Välja mõista Hxxxx Vxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot 37 senti.
1 (4)
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS SEB esitas 26.08..2010.a kohtule hagi Hxxxx Vxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul Hxxxx Vxxxxxxxx välja mõista 09.04.2008. a sõlmitud laenulepingust nr A040009395 tuleneva põhivõla summas 11 998,49 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 5831,47 krooni ja alates 24.08.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest.
2.Tartu Maakohus tegi 18.01.2011. a tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja hagile ei vastanud. Kohus jättis AS SEB Pank hagi Hxxxx Vxxxxxx vastu rahuldamata, kuna leidis, et hagiavalduses märgitud asjaolud ja lisatud tõenditest tulenev ei võimalda kindlaks teha pooltevahelise õigussuhte sisu, hageja nõude täpset suurust ja hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolusid. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduses eksinud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajaga ning lepingus ja hagis on erinevas sõnastuses ja kontekstis märgitud krediidilimiidi piirmäärad. AS SEB Pank esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tartu Ringkonnakohus otsustas 20.12.2011. a otsusega apellatsioonikaebuse rahuldada, Tartu Maakohtu 18.01.2011. a otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis otsuse põhjenmdustes, et maakohtul puudus tagaseljaotsuse tegemisel pädevus hageja faktiväiteid kahtluse alla seada põhjusel, et hageja esitatud dokumentaalsetel tõenditel ja hagis olid kohati erinevad andmed. Kostja ei ole hagile vastanud ja on seega hageja poolt esitatud faktiväited omaks võtnud. Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.04.2012. a. Hageja nõue ja menetluse käik asja uuel läbivaatamisel
3.Tartu Ringkonnakohtu otsuse alusel saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus andis hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada. Hageja esitas 06.06.2012. a kohtule täpsustatud hagiavalduse. Hagiavalduse põhjal sõlmisid hageja ja kostja 18.12.2004. a krediitkaardi lepingu nr A040009395, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet Krediitkaardi krediidilimiidiga 15 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja 6. Kuupäeval tasuma hagejale kaardi kasutamise eest intressi 16 % aastas. Kostja sooritas kaardiga tehinguid alates 30.12.2004. a kuni 01.10.2006. a. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut ega tasunud täies ulatuses 2006. a augusti-, septembri- ja oktoobrikuu kohustuslikke krediidi tagasimakseid. Hageja blokeeris kostja kasutusse antud krediitkaardi 01.10.2006. a. Lepingu alusel kohustus kostja hagejale
2 (4)
krediidisumma tagastama ja tasuma tasumata summadelt intressi maksegraafiku alusel kahe aasta jooksul. Hageja poolt võimaldatud soodsamal viisil kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles lepingu selle rikkumise tõttu üles alates 01.11.2007. a. Hageja on saatnud kostjale nõude krediidilepingust tuleneva võla tasumiseks, kuid kostja ei ole nõuet täitnud. Hageja nõue kostja vastu on kokku 1360,24 eurot, mis moodustub tagastamata krediidisummast 675,56 eurot, tasumata intressist summas 91,23 eurot ja 04.06.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest summas 593,45 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kogu võlg summas 1360,24 eurot ja lisaks viivis protsendina põhinõudest 18 % aastas alates 05.06.2012. a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
4.Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse vastavalt TsMS §le 394. Kohus kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 21.08.2012. a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohtu seisukoht
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte välisriigis, seega teeb kohus TsMS § 444 lg 4 alusel otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga, kuna on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Hagiavalduse ja selle täienduse põhjal sõlmisid pooled 18.12.2004. a krediitkaardi lepingu nr A040009395, millega hageja väljastas kostjale Magnet Krediitkaardi krediidilimiidiga 15 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma kasutatud krediidisummalt intressi 16 % aastas. Kostja rikkus krediidilepingut ning ei maksnud hagejale tagasi krediidisummat ja intressi nõuetekohaselt. Hageja blokeeris krediitkaardi 01.10.2006. a. Pärast krediitkaardi blokeerimist rakendus lepingu alusel automaatne kaheaastane võlgnevuse tagasimakse graafik, mille järgi pidi kostja tagastama hagejale krediidisumma igakuiste osamaksetena ja intressi 18 % krediidisumma tagastamata osast. Kostja tagasimaksegraafikut nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles alates 01.11.2007. a. Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisumma tasumist, intressi kuni krediidilepingu ülesütlemist ja viivist krediidisumma tasumisega viivitamise eest. Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 407 lg 1 järgi loetakse juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud, hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on krediidilepingust tulenev võlasuhe. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 3 (4)
ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras ning on arvestanud viiviste suuruseks 04.06.2012. a seisuga 593,45 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 05.06.2012-06.11.2012. a viiviste suuruseks 62,90 eurot (põhivõlg 675,56 eurot x 18 % aastas x 185 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Hxxxx Vxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 1423,14 eurot, millest moodustab 675,56 eurot tagastamata krediidisumma, 91,23 eurot intress ja 656,35 eurot 06.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 447,37 eurot, sealhulgas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.