Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-41012
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Heiki Vabaoja vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 188.90 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tallinn Tornimäe 2), esindaja Ilja Sipari Vastustaja (kostja): Heiki Vabaoja (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX)
esindajad
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtu veendumusel ei ole hagi rahuldamine võimalik, kuna hagiavalduses märgitud asjaolud ja lisatud tõenditest tulenev ei võimalda kindlaks teha pooltevahelise õigussuhte sisu, hageja nõude täpset suurust ja hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja viitas hagiavalduses VÕS §-le 396, § 397 lg-le 1 kui nõude õiguslikule alusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse tekstist nähtuvalt on poolte vahel 09.04.2008. a sõlmitud Magnet krediitkaardi leping nr A040009395, millega hageja väljastas kostja kasutusse Magnet krediitkaardi, krediidilimiidiga 30 000 krooni. Selle põhjal on tegemist krediidilepinguga, mida reguleerib VÕS § 401. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hagile lisatud tõendite hulgas hagis märgitud krediidilepingut ei ole. Kohtule on esitatud Magnet krediitkaardi leping küll sama numbriga, kuid selle krediidilimiit on 15 000 krooni ja lepingul olevast templist võib järeldada, et see leping on sõlmitud 18.12.2004. a. Hagiavalduse tekstis märgitakse, et lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediitkaardi kasutamise eest igakuiselt intressi 16% aastas päevade eest, mil krediidilimiiti on kasutatud. Selline intressimäär on hagile lisatud lepingus (tl 15) tõepoolest märgitud, kuid tegelik viivis on arvutatud määraga 18% (tl 9). Hagiavalduse tekstis p-s 2.6. on märgitud, et võimaluse eest maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodil alates 01.12.2006. a, kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi 18% krediidisumma tagastamata osalt vastavalt lepingu p-le 9.4.2. Samas sõnastuses on lepingu üldtingimuste p 9.4.2 (tl 16). Hagis ei ole märgitud ja lisatud tõendid ei tõenda, et käesoleval juhtumil on tegemist lepingu üldtingimuste p 9.4.2 juhtumiga - võimalusega maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodil. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja poolt pakutud kostjale soodsamal viisil kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ning selle tulemusena oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema alates 01.11.2007. a. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja asunud kostjalt võlgnevust sisse nõudma üldkorras - vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.1. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja oma nõuet piisavalt põhistanud ega tõenditega tõendanud. TsMS § 235 näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise nõudes oli põhistamata ja tõendamata, esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnitanud nõutava võla ega rakendatava intressi suurust, seega jättis kohus hagi rahuldamata.
1) on laenulepingu nr A040009395 ekslikult märgitud sõlmimise kuupäeva (09.04.2008. a) näol tegemist ebatäpsusega ja kohus pidi nimetatud asjaolule apellandi tähelepanu juhtima ja andma talle võimaluse nõude täpsustamiseks kui ka täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei selgitanud apellandile, et andmed vaidlusaluse laenulepingu ja apellandi nõude täpse suuruse kohta vajavad kohtu arvates täpsustamist. Kuna maakohus ei andnud apellandile võimalust täiendavate tõendite esitamiseks ja nõude täpsustamiseks, on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme; 2) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et apellandil ei ole nimetatud laenulepinguga seonduvalt nõuet vastustaja vastu. Maakohus pidi lähtuma sellest, et apellandi väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt vastustaja poolt omaksvõetuks; 3) on apellant seisukohal, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 ei saa maakohus TsMS § 407 lg 6 alusel otsust tehes tõendeid hinnata. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09, kus kohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata.
toonud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse laenulepingust tulenevat ja sissenõutavaks muutunud võlanõuet pidada õiguslikult põhjendamatuks nõudeks.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.