Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

kuriteo

tunnustega

tegu,

1(10)

2-11-33762

lõpetamisest

raugemise

tõttu

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2(10)

2-11-33762 Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 24. augusti 2011 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Jelena Porotikova pankrot. Pankrotihaldur esitas 18. jaanuaril 2012 kohtule taotluse Jelena Porotikova pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse Jelena Porotikova võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotluse. Taotlus menetluse lõpetamiseks Pankrotimenetluse lõpetamise taotluse kohaselt pankrotihaldur on esitanud 17. jaanuaril 2012 kõikidele võlausaldajatele päringu selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Päringus oli antud võlausaldajatel tähtaeg finantseeringuks oma nõusoleku esitamiseks. Ainus võlausaldaja Swedbank AS teatas 18. jaanuaril 2012, et ei ole nõus tasuma Jelena Porotikova pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ning on nõus pankrotimenetluse raugemisega. Seega võlausaldaja ei ole avaldanud valmisolekut finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Haldur teatab, et võlgniku pankrotimenetluses puuduvad võimalused pankrotimenetlusse rahaliste vahendite laekumiseks. Pankrotimenetluse alguses rahalisi vahendeid summas 0 eurot, laekumisi pankrotivarasse summas 0 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 p 3. Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 1 ja 2 loetletud kulud. Vastavalt PankrS § 158 lg 3 andmed vastavalt pankrotiseaduse § 162 lg 2 ja 3. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 1: Realiseeritav pankrotivara on puudunud. Laekumised seetõttu puuduvad. Pankrotivara saldo 0 eurot. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 2: Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 1 kulud. Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 2 kulud. PankrS § 146 lg 1 p 3: Masskohustused (PankrS § 148): summa 296 eurot, mis kõik maksmata. PankrS § 146 lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150): summa 19,11 eurot, mis kõik maksmata. 3(10)

2-11-33762 Pankrotimenetluse kulusid kokku 315,11 eurot, mis kõik tasumata. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud kulud seisuga 07. detsember 2011 summas 258,72 eurot, millest PankrS § 148 kulud 246 eurot ja PankrS § 150 kulud 12,72 eurot. Pankrotihaldur esitab eraldi taotluse pankrotihalduri tasu saamiseks riigi vahenditest menetlusabi korras. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 3: Jaotusettepanek on koostatud ja kohtu kinnitatud. Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 4: Panditud vara puudus. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja AS Swedbank

KOKKU

Järk II

Tunnustatud nõue 50 231,06 50 231,06

Jaotis 100,00%

Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.8: Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka esitada. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 9: Rahaliste vahendite jääk pankrotiseisuga oli 0 eurot, pankrotivara jääk jätkuvalt 0 eurot. Puuduvad kohtukulud ja ajutise halduriga seonduvad kulud. Pankrotimenetluses kokku kulud vastavalt PankrS § 146 lg 1 (kõik toodud käesoleva ettekande esitamise seisuga): PankrS § 146 lg 1 p 1: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – hetkel puuduvad, kuna puuduvad vara välistamise taotlused ja tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud. PankrS § 146 lg 1 p 2: Makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad. PankrS § 146 lg 1 p 3: PankrS § 146 lg 1 p 3: Masskohustused (PankrS § 148): summa 296 eurot, mis kõik maksmata. Masskohustused jagunevad: Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused 296 eurot. PankrS § 146 lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150): summa 19,11 eurot, mis kõik maksmata. Kõik kulud on tasumata. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p 10: Haldur ei kavatse esitada enam mingeid hagisid või nõudeid. Haldur on pöördunud võlausaldajate poole päringuga selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetlust (tehes 4(10)

2-11-33762 ettepaneku finantseerida menetluse läbiviimist summas 2500 eurot), kuid ainus võlausaldaja AS Swedbank ei olnud nõus finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt PankrS § 158 tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik ka esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt Pankr § 162 lg 3: Hinnang maksejõuetuse tekkimise põhjustele. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada varasemal perioodil (2006.a) võetud suuri võlakohustusi. Pankrotihaldur palub:

2-11-33762 Arvestades eeltoodut pankrotihaldur taotleb kohtult võlgnikule menetlusabi andmist. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot) ja kulutuste hüvitise määramist summas 315,11 eurot. TsMS § 180 lg 1 p 2 tuleneb, et kohtul on võimalik menetlusabi korras määrata kohtukulude tasumise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Pankrotihaldur on seisukohal, et haldur tegevusega seonduvad tasud ja kulud on käsitletavad kohtukuludena. Pankrotihaldur on seisukohal, et õiglane oleks, kui kohus määraks võlgnikule menetlusabi selle tagastamise kohustusega, kusjuures määraks kindlaks tähtaja võlgnikule antava menetlusabi tagastamise osas, näiteks 5 võrdse osamaksena järgmise 5 aasta jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist. Pankrotihaldur palub: määrata võlgniku pankrotihaldurile tasuks 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot) ja kulutuste hüvitis summas 315,11 eurot (ei lisandu sotsiaalmaks ega kuulu kinni pidamisele muud maksud); mõista välja halduritasu ja kulude hüvitis võlgnikult; anda võlgnikule menetlusabi seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega; menetlusabi andmise korras mõista välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot) ja kulutuste hüvitis summas 315,11 eurot (ei lisandu sotsiaalmaks ega kuulu kinni pidamisele muud maksud): välja mõistetud summad Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta Tarmo Villmani pangakontole nr 221010990316. Taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks Pankrotihaldurile on teada, et võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldurile ei ole teada PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolu olemasolu, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur avaldas 10. jaanuaril 2012 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded üldkoosoleku toimumisest 17. jaanuaril 2012 päevakorraga: võlgniku võlgadest vabastamise menetluses usaldusisiku valimine; usaldusisiku tegevuse tasustamise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus nimetatud küsimuses. Koosoleku protokoll on kohtule esitatud. Kuna puudub isik, kes sooviks olla usaldusisikuks (pankrotihaldur ei soovi olla usaldusisikuks), siis juhindudes PankrS § 172 lg 6 tuleks usaldusisik jätta nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Pankrotihaldur palub: otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine; jätta usaldusisik nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 6(10)

2-11-33762 Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 07. veebruaril 2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded Jelena Porotikova võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 14 päeva jooksul. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et Jelena Porotikova pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada varasemal perioodil (2006.a) võetud suuri võlakohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Jelena Porotikova pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud AS-i Swedbank nõue summas 50 231,06 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud

7(10)

2-11-33762 PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 20 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 1400 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 315,11 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1400 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 315,11 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 1400 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 315,11 eurot. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, 8(10)

2-11-33762 samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu summas 1400 eurot ja halduri kulutuste summas 315,11 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu ja kulude tasumise kohustusest. Kohus määrab Jelena Porotikovale menetlusabi andmist kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 2177,11 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Võlgniku kohustusest vabastamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Jelena Porotikova avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Jelena Porotikova võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur kinnitas, et ei soovi olla usaldusisikuks ning kohtule ei ole teada muud isikut, kes sooviks olla usaldusisikuks. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada 9(10)

2-11-33762 võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et ta täidab ise seaduses usaldusisikule pandud kohustusi. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.