2-11-33762
Kohtuasja number
2-11-33762
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2020, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
J P kohustusest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
22. oktoober 2020
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
J P (ik XXX)
Võlausaldaja:
Swedbank AS (rk 10060701)
Võlausaldaja esindaja:
Triin Kihuoja (lepinguline esindaja)
2-11-33762
Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 24. augusti 2011 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku J P pankrot. Viru Maakohtu 06. novembri 2012 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja AS Swedbank tunnustatud nõude osas, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (50 231,06 eurot), algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Viru Maakohus 08. veebruari 2018 määrusega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest, s.o kuni 06. novembrini 2019 ning kohustas võlgnikku esitama kohtule kirjaliku aruande usaldusisiku kohustuste täitmise kohta 01. novembriks 2018 ja lõpparuande 01. novembriks 2019. Võlgnik on esitanud kohtule 11. oktoobril 2019 ja 22. oktoobril 2019 aruandeid ning 30. märtsil 2020 lõpparuande. Võlgniku lõpparuande kohasel esitas võlgnik kohtule aruanne iga aastal, kus kirjeldas oma majanduslik olukorda, sissetulekud ning esitas mõistlikud põhjendused PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmise kohta: 2013 aastal oli võlgniku sissetulekuks ainult Töötutoetus summas 160,72 euro kokku. Kogu töötutoetus oli suunatud laenulepingust nr 09-043704 EV tulenevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last N P (ik XXX) ja V K (ik XXX). Laste kasuks tasub 2(11)
2-11-33762 riik seadusega ettenähtud toetust ja riigi poolt laste kasuks võimaldatud toetused ei ole toetuse eesmärgi mõttes võlgniku sissetulek. 21. märtsil 2014 esitas võlgnik kohtule vastava aruanne koos asjaolude kinnitavate dokumentaalsete tõenditega. 2014 aastal viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel ja selle tõttu ta ei otsinud tööd ega ei tegelenud tulutoova tegevusega. Antud asjaolu ei ole PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmise rikkumine, kuna vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Võlgnik ööpäevaringselt osutas hooldus väike lapsele ning see on mõjuv põhjus mitte tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. 20. oktoobril 2014 esitas võlgnik kohtule vastava aruanne koos asjaolude kinnitavate dokumentaalsete tõenditega. 2015 aastal viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel ja selle tõttu ta ei otsinud tööd ega ei tegelenud tulutoova tegevusega. Antud asjaolu ei ole PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmise rikkumine, kuna vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Ainukeseks sissetulekuks, mis riik tasus lapse kasuks, oli lapsetoetus summas 147.53 euro. 14. oktoobril 2015 esitas võlgnik kohtule vastava aruanne. Aruandes ta märkis et tema majanduslik olukord ja sissetulekud ei ole muutunud, kuna ta jätkuvalt viibiv lapsehoolduspuhkusel. 2016 aastal viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel ja selle tõttu ta ei otsinud tööd ega ei tegelenud tulutoova tegevusega. Antud asjaolu ei ole PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmise rikkumine, kuna vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Anukeseks sissetulekuks, mis riik tasus lapse kasuks, oli lapsetoetus summas 138.90 euro. 27. oktoobril 2016 esitas võlgnik kohtule vastava aruanne. Aruandes ta märkis et tema majanduslik olukord ja sissetulekud ei ole muutunud, kuna ta jätkuvalt viibiv lapsehoolduspuhkusel. 2017 aastal viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel ja selle tõttu ta ei otsinud tööd ega ei tegelenud tulutoova tegevusega. Antud asjaolu ei ole PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmise rikkumine, kuna vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Ainukeseks sissetulekuks, mis riik tasus lapse kasuks, oli lapsetoetus summas 147.53 euro. 18. jaanuaril 2017 esitas võlgnik kohtule vastava aruanne. Aruandes ta märkis et tema majanduslik olukord ja sissetulekud ei ole muutunud, kuna ta jätkuvalt viibiv lapsehoolduspuhkusel. 24. oktoobril 2017 esitas võlgnik kohtule aruanne. Aruandes ta märkis et tema majanduslik olukord ja sissetulekud ei ole muutunud, kuna ta jätkuvalt viibiv lapsehoolduspuhkusel. Ainukeseks sissetulekuks, mis riik tasus lapse kasuks, oli lapsetoetus summas 100 euro. 2018 aastal oli võlgnik arvel töötukassas ja aktiivselt tegeles töö leidmisega. Ta proovis leida tööd alljärgnevates valdkondades: müüja teenindaja, müügikonsultant, maniküürija Narva linna piirkonnas. Ta kontakteerus potentsiaalse tööandjaga T OÜ ning on läbinud tööpraktikat alates 01.03.2018 – 31.05.2018 a OÜ-s M. Tööleidmiseks samuti ta kontakteerus küünetehnikuga O B, I OÜ, N Z, S OÜ ja OÜ K. J P edastas oma CV d potentsiaalse tööandjatele: 07.02.18 a - S OÜ, vastamist ta ei saanud; 10.02.18 a - T OÜ, sai vastus et kandideerinud üle 290 kandidaadi; 18.02.18 a - Klienditeenindaja ametikohale šokolaadipoodi, vastamist ta ei saanud; 01.03.18 a. - vestlus T OÜ; 26.03.18 a - V OÜ; 30.03.18 a.- D S kauplusse. Kuna töö leidmise katsed tulemusi ei andnud asutas võlgnik 15.06.2018 a äriühingu B OÜ. Võlgnikul oli: Peretoetus laste kasuks igakuiselt 110 euro (tasutakse laste kasuks); Elatis lapse kasuks 250 euro (tasutakse lapse kasuks); Stipendium Töötukassast 80,64 eurot (viimati 11.06.2018 a). Võlgnik esitas kohtule 19. oktoobril 2018 a. vastav aruanne koos dokumentaalsete tõenditega. 3(11)
2-11-33762 2019 aastal tegeles võlgnik oma äriühingu B OÜ arendamisega kindla sissetuleku saamiseks. Alates veebruarist 2019 a asus võlgnik B OÜ tööle maniküürina ning saab kindla palga summas 516,45 euro neto ja seoses töötamisega teeb vastavad maksed ka maksu ja tolliametile (töötukindlustus, sotsiaalmaksed ja muu seadusega ettenähtud). Võlgniku sissetulek regulaarselt laekub tema kontole. Maniküürija palk 516,45 euro on keskmine palk antud valdkonnas ja IdaVirumaal. Võlgnik sai alljärgneva sissetuleku: Peretoetus laste kasuks igakuiselt - 120 euro (tasutakse laste kasuks); Elatis lapse kasuks - 270 euro (tasutakse lapse kasuks); Palk - 516,45 euro. Võlgnik esitas kohtule 11. oktoobril 2019 vastava aruande koos dokumentaalsete tõenditega. Lõpparuande kokkuvõtte kohaselt ei tegelenud võlgnik alates 2014 kuni 2017 a tulutoova tegevusega mõjuval põhjusel. Ta viibis lapsehoolduspuhkusel ning tal ei olnud võimalusi töötada kuna laps oli liiga väike. Ajavahemikul alates 2017 kuni 2018 aktiivselt proovis võlgnik leidma endale tööd, lõpetas kursused ja sai maniküürija eriala. Juba 2019 aastal asus võlgnik tööle ehk hakkas tegelema tulutoova tegevusega. Võlgadest vabastamise menetlus jätkub juba 7 aastad. Regulaarse vaid ebapiisava sissetuleku tõttu võlgnik ei saanud arvestatavalt rahuldada võlausaldaja nõue. Vaatamata sellele, palub võlgnik kohtul vabastada teda võlgadest, kuna 7 aasta jooksul ta tegi kõik võimalik sissetuleku saamiseks ja võlgnevus ei saanud ta tasuma objektiivse temalt sõltumata põhjuste tõttu. Võlgniku leiab, et omab tähtsus ka see, laenulepingus ta oli käendajaks ja võlausaldajal on olemas kõik võimalused nõuda võlgnevuse tasumist põhi laenusaajalt. Kui kohus ei vabasta võlgniku kohustusest täielukult, siis palub võlgnik vabastada teda osaliselt. Võlgnik on valmis tasuma võlausaldajale 2000 euro võlgnevuse katteks maksegraafiku järgi 24 kuu jooksul. Võlgnik palub kohtul vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning lõpetada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja vastuse kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale tasunud kokku 160,72 eurot: 23. mail 2013 summas 72,16 eurot ning 19. juunil 2013 summas 88,56 eurot. Kokku moodustab see 0,32% võlausaldaja kogunõudest. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse pikendamisest alates, so 08. veebruarist 2018, võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgnik on 11. oktoobril 2019 esitatud usaldusisiku aruandes selgitanud, et on asutanud osaühingu B, kuhu asus võlgnik 2019 aasta veebruaris tööle, teenides tasu miinimummääras. Sõlmitud töölepingut võlgnik esitanud pole. Võlausaldaja arvates ei saa sellist tegevust pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Osaühingu on asutanud võlgnik ise, olles seal äriregistri andmetel ka juhatuse liikmeks. Äriregistrist nähtub ka asjaolu, et võlgnik on osaühingu asutanud sissemakset tegemata, mis äriseadustiku (ÄS) § 140 1 lg 2 järgi tähendab, et võlgnik vastutab osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustusi ei suudeta täita osaühingu varade arvelt. Seega näib, et võlgnik on võtnud endale kohustustest vabastamise menetluse kestel täiendavaid rahalisi kohustusi. Siiski ei ole võlgnik suutnud võlausaldaja nõudeid rahuldada, mistõttu ei saa võlgniku käitumist mingil juhul pidada mõistlikuks. Ettevõtlusega alustamine on igal juhul riskantne tegevus, kuivõrd asutatud ettevõte ei pruugi olla edukas ning võimaliku pankrotimenetluse korral tekivad lisakulud. Kohutustest vabastamise menetluse kestel ei saa võlgnik valida, millisel elualal tulu teenida, vaid peab võtma vastu iga töö, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik seda siiski teinud pole, selle asemel on võlgnik otsustanud asutada osaühingu, mis on pigem täiendav kulu kohustustest vabastamise menetluse kestel. 08. veebruari 2018 kohtumääruses märkis kohus samuti, et võlgnikul pole õigust vaid oma erialal töökohta valida. Võlgnik pole esitanud tõendeid töökoha otsimise kohta vahemikus kohustustest vabastamise menetluse pikendamisest kuni ajani, mil võlgnik oma osaühingu asutas, so ca 4 kuud. 4(11)
2-11-33762 Viimases usaldusisiku aruandes on võlgnik märkinud, et juhul kui kohus võlgnikku kohustusest ei vabasta, on võlgnik valmis tasuma võlausaldajale 2000 eurot 24 kuu jooksul. Võlausaldajale ei ole selline pakkumine vastuvõetav. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas tekib võlgnikul ühtäkki võimalus võlausaldaja nõuet rahuldada, kui ta pole seda seitsme aasta jooksul peaaegu üldsegi tasunud. Eriti kummastav on olukord, et võlgnik on varasemalt suutnud siiski väikseid väljamakseid võlausaldajale teinud, kuid alates ajast, mil võlgnik ka tasu teenima hakkas, ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Võlgniku selline suhtumine näitab selgelt, et võlgnik suhtub oma kohustustesse täiesti ükskõikselt ning on valmis oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma vaid kohtu nõudmisel. Võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu võlgniku kulutused eluasemele, toidule ja muudele olmekuludele. See annab alust arvata, et võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule kõiki andmeid oma varalise seisukorra kohta. Võlgnik on nentinud, et elatise maksed ning lastetoetus laekub lapse kontole. Kuivõrd tegemist on alaealiste lastega, kelle kontodele on lapsevanemal juurdepääs, võib võlgnik toiminguid teha ka oma alaealise lapse arvelduskontol. Võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlgniku käitumine oma kohustuste rikkumisel on olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik ei ole menetluse kestel tegelenud tulutoova tegevusega, vaid on otsustanud asutada osaühingu, mis on tõenäoliselt kaasa toonud täiendavad kulutused. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta otsustas osaühingu asutamise kasuks, kuigi tõenäoliselt oleks olnud tulusam otsida tööd teises ettevõttes. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud võlgnikele, kes oma eeskujuliku käitumisega näitavad üles soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Praegusel juhul on võlgniku käitumine suunatud pigem võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluse ideega kooskõlas. Võlausaldaja on endiselt seisukohal, et võlgnik ei ole teinud piisavalt et võlausaldaja võlgnevusi vähendada. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnikku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei esitanud kohtule taotlust võlausaldaja ärakuulamiseks kohtuistungil. Võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et pärast menetluse pikendamist ei ole enam midagi maksnud, tal ei olnud millestki maksta, alguses sündis esimene laps, pärast teine ning ta ei töötanud. Praegu töötab OÜ-s B, küünetehnikuna ja saab 550 eurot. Võlgnik on üksikema, on lahutatud 4 aastat tagasi. Maksab endale töötasu sellest kasumist, maksab tulu, üüri ja ostab materjale, üle ei jää mitte midagi. Võlgnik palub vabastada teda võlgadest panga eest. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud 30. märtsi 2020 lõpparuandes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged.
Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldaja seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest 5(11)
2-11-33762 vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja taotlus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus 08. veebruari 2018 määrusega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest, s.o kuni 06. novembrini 2019. Kohtumäärus jõustus 28. veebruaril 2018. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle seitse aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohus 06. novembri 2012 määrusega kinnitas võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja Swedbank AS ei ole raha saanud – 50 231,06 eurot Võlgniku lõpparuande kohaselt on võlgnik tasunud võlausaldajale kokku 160,72 eurot. Võlausaldaja vastuste kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale tasunud kokku 160,72 eurot (s.o 23. mail 2013 summas 72,16 eurot ning 19. juunil 2013 summas 88,56 eurot) Võlgniku pangakonto väljavõte alusel tuvastas kohus, et võlgnik kohustusest vabastamise menetluse perioodil, s.o ajavahemiku 06. november 2012 - 06. november 2019, tasunud võlausaldajale üksnes 160,72 eurot, seega ainult 0,32% võlausaldaja nõudest summas 50 231,06 eurot. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel on võlgnik seotud ettevõtjaga B OÜ (juhatuse liige); liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. 6(11)
2-11-33762 Töötamise registri andmetel töötas võlgnik töölepingu alusel B OÜ-s 01. veebruarist 2019 kuni 30. aprillini 2020 ning töötab samal töökohal alates 03. augustist 2020. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on taotlejale perioodil 01. november 2012 – 30. november 2016 tehtud väljamakseid kokku summas 1270,74 eurot (vanemahüvitis). Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks alaealist last - N P (ik XXX) ja V K (ik XXX). Tsiviilasjas nr 2-18-3906 on Viru Maakohtu 26. märtsi 2018 otsuse alusel A K mõistetud välja elatis V K (võlgniku laps) kasuks igakuise elatusrahana summas 250 eurot kuus alates 13. märtsist 2018 kuni V K täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsus jõustus 08. mail 2018. Võlgniku konto väljavõttest ja kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik sai arveldusarvele kohustustest vabastamise menetluse kestel 1) 2013 aastal töötutoetused kokku summas 160,72 eurot (t.l.-130, kd. I); 2) 2014 aastal - väljamaksed puuduvad; 2013-2014 aastatel sai võlgnik peretoetust keskmiselt 19,18 eurot kuus ja vanemahüvitist keskmiselt 320 eurot kuus oma lapse arveldusarvele (t.l.-172, kd. I); 3) 2015 aastal sai võlgnik lapsetoetust summas 147,53 eurot kuus oma lapse arveldusarvele (t.l.-178, kd. I); 4) 2016 aastal sai võlgnik lapsetoetust keskmiselt summas 140 eurot kuus oma lapse arveldusarvele ja töötutoetust Töötukassast keskmiselt 50 eurot kuus (t.l.-179, kd. I; t.l.-1-2, kd. II); 5) 2017 aastal sai võlgnik lapsetoetust summas 100 eurot kuus oma lapse arveldusarvele (t.l.-15-16, kd. II); 6) 2018 aastal sai võlgnik lapsetoetust summas 120 eurot kuus oma lapse arveldusarvele, elatis lapse kasuks 250 eurot kuus ja töötasu 516,45 eurot kuus (t.l.-69-70, kd. II) ning 7) 2019 aastal sai võlgnik lapsetoetust summas 120 eurot kuus oma lapse arveldusarvele, elatis lapse kasuks 270 eurot kuus ja töötasu 516,45 eurot kuus (t.l.-69-70, kd. II). PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest või miinimumpalka (+ ühe ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb 7(11)
2-11-33762 enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, mistõttu pidanuks ta võlausaldaja jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 2/3 alampalgast kahe alaealise ülalpeetava kohta. Seega oli 2013 aastal selleks summaks 533,33 eurot (alampalk 320 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest); 2014 aastal - 591,66 eurot (alampalk 355 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest); 2015 aastal - 650 eurot (alampalk 390 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest); 2016 aastal 716,67 eurot (alampalk 430 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest), 2017 aastal - 783,33 eurot (alampalk 470 eurot + 2/3 alampalgast kahe lapse eest), 2018 aastal - 833,33 eurot (alampalk 500 + 2/3 alampalgast kahe lapse eest) ja 2019 aastal 900 eurot (alampalk 540 eurot + 2/3 eurot alampalgast kahe lapse eest). TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuete pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele:1) riiklikud peretoetused; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks ning 7) seadusel põhinev elatis. Toimiku materjalidest (sh usaldusisiku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal peretoetusi laste kasuks, elatusrahad kohtuotsuse alusel, töötukassatoetusi ja 2018-2019 aastatel palka, mis ei ületanud miinimumpalga alamamäära. Kohus tuvastas, et võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid minimaalselt (160,72 eurot või 0,32% võlausaldaja nõudest), kuid võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnikul on ülalpidamisel kaks alaealist last, mistõttu suureneb mittearestitav osa veel 1/3 võrra (TMS § 132 lg 2). Võlgnik on saanud ka sotsiaaltoetusi, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 1 alusel. Võlgniku sissetulekud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud peretoetuses, elatusrahast ja töötasu alammäärast. Seega on võlgnik omanud püsivat sissetulekut, kuid sellest ei ole jätkunud kohustuste eest tasumiseks. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlausaldaja peamiseks argumendiks on see, et võlgnik on menetluse kestel rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkudes nimetatud kohustust süüliselt ning olles kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu arvates ei ole võlausaldaja etteheide PankrS § 173 lg 1 rikkumise osas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning temal piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, mida usaldusisikule loovutada ja millest võlausaldajatele väljamakseid teha. 8(11)
2-11-33762 Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtu hinnangul piirasid perekondlikud põhjused (olles kahe lapse üksikvanem) oluliselt võlgniku võimalusi kogu võlgadest vabastamise menetluse kestel leida nii head tööd kui ka tegeleda tulutoovamat tegevust. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud tööle minemast ja võlausaldaja nõuet rahuldamast. Võlgnikule ei saa ette heita, et võlausaldaja huvidele on ta eelistanud oma alaealiste laste huvisid. Praegu on võlgniku sissetulekuks peretoetused, elatusrahad ja töötasu alammääras, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik on esitanud kohtule kõik vajalikud andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning elatub mittearvestitavatest tulust, siis ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, võlgnik töötab alates 2018 aastast ning võlausaldaja jaoks hoiustamiseks kohustuslike sissetulekute puudumisele vaatamata on võlgnik teinud makseid 160 euro ulatuses. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks ja tulu saamiseks. Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – väike sissetulek ja kaks alaealist ülalpeetavat. Kohtu arvates on võlgnik piisavalt põhistas, et on aktiivselt tegelenud töö otsimisega. Võlgnik on aktiivselt tegelenud töö otsimisega (Töötukassa abi kasutamine, eriala omandamine, CV saatmine, ettevõtte asutamine ja endale töökoha tagamine). Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, töökoha andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded õigeaegselt või vähese viivitusega. 9(11)
2-11-33762 Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungitel. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Arvestades, et kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, jätab kohus võlausaldaja taotluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. 10(11)
2-11-33762 Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajale menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajal menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.