Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
6. november 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-3614
Tsiviilasi
SIAS hagi KK vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja SIAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline
esindajad
esindaja Merle Kollo kostja KK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja JU 1149,30 eurot
Hagi hind
17.10.2012.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
hageja lepinguline esindaja Merle Kollo
Istungil osalenud
kostja KK
menetlusosalised
kostja lepinguline esindaja JU
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud SIAS (hageja) esitas 24.01.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KK(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 17.04.2012.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.05.2012.a esitas hageja hagi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt toimus 25.01.2009.a Austrias Ischgli külas parkimisplatsil liiklusõnnetus, kus KT poolt üüritud ja kostja poolt juhitud sõiduk Volkswagen Passat sõitis otsa HE kasutuses olevale sõidukile Mazda. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt rikkudes kehtivaid õigusakte. Sõiduk Volkswagen Passat kuulus Swedbank Liising Aktsiaseltsile. Kuna kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja Mazda taastusremondi. Taastusremondi maksumus koos käsitluskuludega oli 1149,30 eurot. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Vastavalt lg 3 nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 1149,30 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole õnnetust põhjustanud. Mingit kokkupõrget parklas ei toimunud. Sõiduki Volkswagen Passat tagastamisel üürileandjale viimane vigastusi ei täheldanud. Kohtu põhjendused lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt lg 2 p 7 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhtis 25.01.2009.a Austrias Ischgli külas parkimisplatsil sõidukit Volkswagen Passat. Samuti ei vaidle pooled, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostja sõitis sõidukiga Volkswagen Passat otsa sõidukile Mazda.
TS on 23.02.2009.a saatnud politseile e-kirja, mille kohaselt sõitis üks naisterahvas otsa täpselt enda taga (ca 30 cm) seisvale sõidukile. Ta kirjutas õnnetuse põhjustaja registreerimismärgi üles ning kinnitas selle kannatada saanud sõiduki tuuleklaasile kojamehe alla. Frastanzi politsei on koostanud 20.02.2009.a HE ülekuulamise protokolli. HE ütluste kohaselt parkis ta 25.01.2009.a oma sõiduki Ischglis parklasse. Kui ta tuli sõiduki juurde tagasi, märkas ta sõidukil sedelit, et üks Eestist pärit sõiduk oli tema sõidukile otsa sõitnud. Ta nägi, et esispoilerit oli kahjustatud. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumendid ei tõenda siiski piisalt hageja väidet, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Eriteadmistega isik AO on 11.06.2012.a arvamuses märkinud, et tavaoludes, kus sõidukid asuvad teineteise suhtes kohakuti, et ole võimalik Volkswageni tagakaitserauaga vastu Mazdat tagurdades kahjustada viimase kaitseraua plasti alaosa (spoilerit). Samuti on eriteadmistega isik arvamuses selgitanud, et Volkswageni tagurdamismanöövril puutuksid kokku Volkswageni tagakaitseraua plasti vasakpoolne külg ja Mazda esikaitseraua plasti parempoolne külg, kui Volkswagen seisaks Mazda ees ca 1,7 m võrra paremal. TS ekirjast ei nähtu, et Volkswagen oleks seisnud Madzast 1,7 m võrra paremal. E-kirja kohaselt seisis sõiduk Mazda täpselt sõiduk Volkswageni taga. Kõrvutades eriteadmistega isiku AO seisukohta ning TS e-kirjas kirjeldatud autode paiknemist, saab kohtu hinnangul teha järelduse, et kostja ei saanud sõidukiga Volkswagen sõidukile Mazda vaidlusaluseid kahjustusi tekitada. Sellele, et kokkupõrget ei toimunud, viitab ka sõiduki Volkswagen üürileandja AA OÜ 26.08.2009.a kinnitus, et tagastamisel läbiviidud ülevaatuse käigus ega ka hilisemalt auto kasutuse ajal ei täheldatud avarii või selle likvideerimise tunnuseid. Kohus leiab, et kui kokkupõrge oleks toimunud, siis on tõenäoline, et ka sõidukil Volkswagen oleks olnud kahjustusi. 17.06.2010.a on kostja kirjutanud hagejale avalduse, milles palub seoses väidetava liiklusõnnetusega KT nimele esitatud kahjunõue vormistada ümber KK nimele. Kohus leiab, et seda avaldust ei saa käsitleda liiklusõnnetuse toimumise tunnistamisena. Avalduses on kostja rääkinud väidetavast liiklusõnnetusest. 17.10.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta kirjutas kindlustusandjale avalduse, kuna tema oli roolis ja oli seetõttu nõus ise asjaga tegelema. Ka pooltevahelisest hilisemast kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole kordagi liiklusavarii toimumist tunnistanud. Ülaltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja juhitud sõiduk Volkswagen oleks sõitnud otsa sõidukile Mazda ja tekitanud sõidukile Mazda kahjustusi. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.