Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 02.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-15801/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.11.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1693

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

02. november 2012

Kuressaare

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-15801

Hagi ese

AS SEB Pank hagi A S vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, asukoht: Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja: Karin Rahumeel (AS SEB Pank aadress: Raekoja 1, 93814 Kuressaare, e-post: [email protected], [email protected]) Kostja: A S ( .

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2012

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt A S’ilt (S) hageja AS-i SEB Pank kasuks võlgnevus 4326,93 eurot (neli tuhat kolmsada kakskümmend kolm eurot 93 senti), intress 358,76 eurot (kolmsada viiskümmend kaheksa eurot 76 senti) ja kulutused 1086,64 eurot (üks tuhat kaheksakümmend kuus eurot 64 senti). Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

lk 2

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2.Lepingu rikkumine kostja poolt Lepingu punkti 5.2 ja 4.1 kohaselt oli kostja kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostja alates 06.03.2009.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 19.04.2012.a on kostja poolt Lepingu järgseks tasumata laenusummaks 4 326,93.- EUR ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 358,76.- EUR. Laenumaksete tasumata jätmist tõendame laenumaksete aruandega laenu kehtivuse perioodil. (lisa 2) Lepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 19.04.2012.a on kostja Lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 2 117,41 EUR. Viiviste arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastav tabel (lisa 3). Lepingu täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga LääneVirumaa, Kadrina vald, Kadrina alevik, Rakvere tee 1-83 (reg osa nr 2241431). Lepingu punkti 15.4.1 ja 15.4.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale Lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulud. AS SEB Panga interneti kodulehel www.seb.ee kättesaadavas hinnakirjas on välja toodud leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest 31,96 eurot kuus. Lepingu p 18.1 kohaselt kohustub kostja kindlustama Lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ja p 18.3 kohaselt esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Lepingu p 18.7 kohaselt, kui kostja ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut Lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja on Lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 1 086,64.- EUR. 22.06.2009.a teavitas hageja kostjat Lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjalike teadetega (lisad 4) ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 16.07.2009.a on hagejal õigus Leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele Leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles.

3.Õiguslikud põhjendused VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Tulenevalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS §-s 108 lg 1 sätestatult võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Lähtudes VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg-le 1, § 108 lg-le 1, § 94 lg-le 1, § 65 lg-le 1; TsMS § 79 lg-le 1, § 407 lg-le 1, § 317 lg 1 p-le 1, palub hageja: 1) välja mõista A Silt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 7 889,74 EUR, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 4 326,93 EUR, intressi võlgnevusest summas 358,76 EUR, viivise võlgnevusest summas 2 117,41 EUR ja teenustasude võlgnevusest summas 1 086,64 EUR (19.04.2012.a seisuga); 2) välja mõista A Silt AS SEB Pank kasuks viivis alates 20.04.2012.a. 8,75% aastas põhinõudelt (summas 4 326,93 EUR) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses; 3) kohtukulud (riigilõiv summas 543,24 EUR) palun jätta kostja kanda.

lk 5 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 näeb viivise ja ebapiisavate maksete tegemise puhul ette(lg1), et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Pooled on lepinguga kokku leppinud (üldtingimuste p.7.4.2) maksmisega viivituse korral viivise seaduses ettenähtud määras Eesti krooni laenude baasintress+ 3 % aastas. Seaduses ettenähtud viivisemäär kõnealusel ajavahemikul on olnud 1+7 % aastas. Seega on viivisenõue põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja sellekohane nõue põhjendatud. Väljamõistmisele kuuluvad ka hageja poolt tehtud kulutused summas 1086, 64 eurot, mis hageja poolt on tehtud tagatisvara kindlustamiseks põhjusel, et kostja jättis oma sellekohase kohustuse täitmata. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Kostja sissetulek kuus on keskmiselt 530 eurot, sellest on ta kohustatud maksma elatist oma kolmele lapsele. Lisaks on tal tekkinud kommunaalteenuste tasu võlg. Kostja palub viivisenõude vähendamist (VÕS § 113 lg. 8). VÕS 162 lg. 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 2117,41 eurot, mis arvestades põhivõla nõuet, ei ole ülemäära suur ja kuulub seetõttu rahuldamisele. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ja kohustusi jätab kohus viivise välja mõistmata k.a. viivise etteulatuvalt (TsMS 367), kuna kohtu hinnangul on kostja näol tegemist sisuliselt maksejõuetu isikuga ja selline lisakohustus oleks talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud isikul säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.