lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-64694/37

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-64694/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 310Teabe kättetoimetamine ja edastamine kättetoimetamisetaTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 37Asja kohtuliku arutamise avalikkusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 67Solidaarvõlgnike vastuväitedVÕS § 69 lg 1Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-64694/59Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-64694

Tsiviilasi

D M hagi K J (J) vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

8791.97 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K J apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant/kostja K J (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Vastustaja/hageja D Ma (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kohtuistung 17.10.2012

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30.04.2012 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 78 lg 1Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud

1.17.12.2010 esitas D M hagi Harju Maakohtusse K J vastu kostjalt 137 564.51 krooni ja viivise saamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 17.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
2.29.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja pangaga (endine AS Hansapank) laenulepingu 73 545 euro suuruse laenu saamiseks, mis väljastati vastavalt laenulepingu sihtotstarbele. Lepingujärgseid kohustusi on täitnud hageja ainuisikuliselt, olles tasunud käesoleva ajani kokku 17 583.95 eurot. Kostja kui solidaarvõlgnik ei ole laenusaajate omavahelistes suhetes oma kohustuse osale langevat summat 137 564.51 krooni hagejale tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Laenulepingust ei nähtu laenu väljamaksmine. Hageja ei ole laenu tagastanud isiklikult. Esimese astme kohtu otsus
4.30.04.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus tuvastas, et 29.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja tolleaegse AS-ga Hansapank (praegu AS Swedbank) laenulepingu 73 545 euro suuruse laenu saamiseks. Pooled vaidlesid selle üle, kas laen on välja makstud ja kas hageja on laenumakseid tasunud.
6.Swedbank AS-i tõendist nähtub, et laenulepingu alusel on tasutud laenumakseid, sealhulgas põhiosa ja intressi, kokku 275 129.03 krooni. Panga tõendist nähtub, et G M on 11.05.2010 ja 09.06.2010 tasunud laenumakseid 2624 krooni. Ülejäänud laenumaksed on debiteeritud hagejale kuuluvalt kontolt. Tõendist nähtub, et 17.12.2010 seisuga on tasutud laenumakseid, sealhulgas põhiosa ja intressi, kokku 275 129.03 krooni. Gi M on hageja isa ja tasus laenumaksed hageja eest. VÕS § 78 lg 1 kohaselt loetakse kohustuse tasumine hageja juhiste alusel võrdseks hageja tasumisega.
7.VÕS § 69 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt poolt tasutust, see on 137 564.51 krooni ehk 8791.97 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis seisuga 30.04.2012 summas 965.43 eurot ning edasi alates VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
9.Maakohus rikkus olulisel määral õigusliku ärakuulamise ja avalikkuse põhimõtet. Kostja palus saata maakohtul koopia kohtuasjast, maakohus seda ei teinud, millega rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59 lg-t 11 ja § 37 lg-t 1. Maakohus ei ole hagi rahuldavat otsust piisavalt põhjendanud.
10.Hageja nõue on alusetu, kuna tõendeid nõutava summa tasumise kohta esitatud ei ole. Laenuandja ei ole märkinud, milline laenuvõtja ja millises summas on kohustuse laenuandja ees täitnud, esitatud dokumendi põhjal ei ole seda võimalik kindlaks teha. Alates 2007. aasta lõpust praeguse ajani ei tea apellant, et hagejal oleks kindel töökoht. Hageja sai igakuiselt apellandi käest raha laenu maksmiseks. Vastustaja seisukoht
11.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära vastustaja esindaja ja tutvunud apellatsioonkaebuse ja selle lisadega ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleksid lõppjärelduses viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
13.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Tsiviilasjas peetud toimiku materjalid ei kinnita apellandi seisukohta, nagu oleks maakohus asja menetledes rikkunud menetluse avalikkuse või õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Tõepoolest oli maakohtus tegemist avaliku menetlusega TsMS § 37 mõttes. Samas asjaolu, kas tegemist on avaliku või kinniseks kuulutatud menetlusega, ei saa avaldada mõju menetlusosaliste põhiõigustele ega -kohustustele, millised on sätestatud TsMS §-des 199 ja 200.
14.Käesolevas asjas oli hageja hagiavalduses (t lk 3) ja kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (t lk 85 kaaskiri ja lk 87-88 vastus) kinnitanud kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Seega oli maakohtul õigus määrata lahendada konkreetne tsiviilasi kirjalikus menetluses poolte nõusolekul TsMS § 403 mõttes. Viidatud sätte lg 1 alusel määras maakohus 02.04.2012 (määrus t lk 89) kindlaks tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Selleks ajaks oli apellant kostjana saanud juba kätte hagiavalduse koos lisadega (kinnitus 12.03.2012 t 84) ja esitanud vastuse hagiavaldusele. Vastavalt hagiavalduse menetlusse võtmise ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmise määruses (t lk 57) selgitatule pidi kostja kirjalikus vastuses esitama kõik konkreetse vaidlusega seonduvad taotlused, väited ja tõendid. Seega oli kostja teadlik tema vastu algatatud tsiviilasjast ja saanud kasutada kõiki poolele kuuluvaid menetlusõigusi (sealhulgas anda kirjalikult selgitusi asja kohta) määras, mida ta ise vajalikuks pidas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt toimub hagi menetlemine poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna kostja nõustus kirjaliku menetlusega, ei saanud tal tekkida hilisemat õiguslikku ootust suulisele ärakuulamisele kohtuistungil.
15.TsMS § 403 lg 1 teisest lausest tulenevalt pidi maakohus oma 02.04.2012 määruse sisust pooltele teatama, mitte kätte toimetama § 306 mõttes. Selleks oli tal vastavalt TsMS § 310 lg-le 1 õigus oma valitud viisil. Toimiku teadete lehelt nähtub, et 02.04.2012 väljastas maakohus nii hageja esindajale kui kostjale kohtu 02.04.2012 kirja e-kirja teel. Ja kuigi kostja eitab nimetatud e-kirja kättesaamist, ei tuvastanud kolleegium asjaolust, kui tõepoolest nimetatud kiri elektrooniliselt kostjani ei jõudnud, kostja menetluslike õiguste olulist rikkumist, mis oleks toonud lõpptulemusena kaasa asjas ebaõige lahendi tegemise maakohtu poolt. Kaebusest ega selle lisadena esitatud AS Swedbank 03.07.2012 e-kirjast ja teise tsiviilasja (nr 2-10-754) materjalidest ei selgu, et kostjal oleks jäänud maakohtule esitamata käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid või tõendeid. Täiendava vastuväite viitega VÕS § 67 lg-le 2 ja eelmises lauses viidatud täiendavate

tõendite, millised ringkonnakohus vastu võttis, kohta saab aga kolleegium ise anda seisukoha ilma, et asja oleks vaja tagasi saata maakohtule.

16.Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tõendid ja täiendav vastuväide tsiviilasja õigeks lahendamiseks tähendust ei oma. VÕS § 67 reguleerib solidaarvõlgnike (käesolevas asjas hageja ja kostja) vastuväidete esitamise õigust olukorras, kus laenulepingust tuleneva nõude oleks nende (või ainult neist ühe) vastu esitanud AS Swedbank (näiteks juhul, kui laen oleks kas täielikult või osaliselt jäänud pangale tagastamata). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pank oleks hageja vastu nõude esitanud või et hagejal oleks mingil muul põhjusel alust pangale mingeid vastuväiteid esitada. Hageja on kinnitanud, et sai pangast laenu ja selle tagastamine on toimunud vastavalt kokkulepitud graafikule. Sama kinnitab ka pank dokumendis, millele apellant ise kaebuses viitab. Seega on loogiline, et hageja ei ole pangale vastuväiteid esitanud, nagu kinnitab panga 03.07.2012 e-kiri (t lk 130). Ka ei nähtu kaebusest, millele konkreetselt vastuväidete esitamata jätmist heidab apellant hagejale ette.
17.Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja ei vaidlusta tegelikult enda maksekohustust, vaid ütleb, et ta on seda juba teinud, andes igakuiselt hagejale sularaha laenu tasumiseks. Sellist vastuväidet kirjalikus vastuses hagiavaldusele ei sisaldu. Ka ei ole ta kaebuses täpsustanud, millisel perioodil ja millistes summades see toimus ega ole esitanud selle kohta tõendeid maakohtus ega apellatsioonimenetluses. Asjaolu, et hageja oli mingil perioodil töötu ja/või ei tasunud elatist poolte ühisele alaealisele lapsele, ei tõenda, et rahasummad, millised tema arveldusarvele laekusid ja mille arvel toimus laenu tagastamine, olid antud kostja poolt.
18.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jäämise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja