Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue L E esitas 11.10.2010 hagi Korteriühistu Tamme 21 vastu kahju hüvitamiseks summas 26 713,20 krooni. Hagejale kuulub korteriomand, mis asub Haapsalus Tamme 21-16. 03.2010 toimus korterisse vee läbijooks, mille tõttu korteriomand sai kahjustusi. Läbijooks oli toimunud ülemisest korterist nr 19. Koos korteri nr 19 omaniku ja korteriühistu sanitaartehnikuga tuvastati, et korteris 19 oli lõhkenud kanalisatsioonitoru. Püstaku äravoolutoru remonditi korteriühistu vahenditega. 20.03.2010 koostati akt, kus fikseeriti kahjujuhtumi põhjus ja kahju suurus. OÜ Intechno hinnapakkumise nr 17-10 järgi tuleb teha remonttöid summas 26 713,20 krooni eest. Hageja pöördus kostja poole, et kostja kahju hüvitaks, kuid kostja tekkinud kahju hüvitanud ei ole. Kostja on kohustatud hüvitama tekkinud kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 alusel. Kahju on tekkinud KÜ-le Tamme 21 kuuluva püstakutoru lõhkemise tagajärjel. Seega on põhjuse ja tagajärje vahel põhjuslik seos. 16.12.2010 vastuses kostja seisukohtadele hageja kinnitas, et ei ole teostanud talle kuuluvas korteris malmist kanalisatsioonitoru vahetamist plastiktoruga. Torustiku ja sõlmede vahetust teostati vannitoas ja selle kohta oli olemas nõusolek Haapsalu Linnavalitsuse arhitektilt ja korteriühistult Tamme 21. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt korteriühistu ei ole süüdi Tamme 2119 korteris kaasomandi eseme – kanalisatsioonitoru purunemises. 2010. aasta alguses tegi hageja oma korteris mitme kuu jooksul remonttöid, mille käigus vahetas ära kaasomandis ja korteriühistu hallata oleva hageja korteri nr 16 köögis malmist kanalisatsioonitoru ilma korteriühistult selleks luba küsimata plastiktoru vastu. Raskema toru asendamine kergema toruga korteris 16 võis olla põhjuseks, mis viis korter 16 kohal asuvas korteris 19 metallist kanalisatsioonitoru pragunemiseni. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja on süüdi, siis ei nõustu kostja kahjusumma suurusega. Hageja ei ole võimaldanud korteris 16 hinnata tekkinud olukorda ja vaadelda kaasomandi esemeid, et anda arvamust eriteadmistega isiku poolt, kas ja kuidas on teostatud korteris nr 16 remonttöid.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-05 p-st 13 ja KOS § 2 lg-st 2, on vaidlusalune püstaku kanalisatsioonitoru, mis paikneb Tamme 21 korterite 16 ja 19 korterites, kõigi Tamme 21 korteriomanike kaasomandis. Nimetatud Riigikohtu lahendi p 18 järgi on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, s.h elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Eeltoodu alusel vastutab kostja tekkinud kahju eest juhul, kui on täidetud VÕS § 127 lg 4 sätestatud tingimused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kogu kohtumenetluse ajal ning vahetult pärast kahjujuhtumit ei olnud võimalik vaadelda hagejale kuuluvas korteriomandis kostja hooldada olevaid köögi ja WC püstiku torusid, sest hageja on juurdepääsu püstikutorudele kinni ehitanud. Kuna hageja ei võimalda kostjale juurepääsu talle pandud ülesannete täitmiseks ega ole vaidlustanud kostja üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsuseid, mis on seotud hageja kohustustega, tuleb lugeda, et hageja on jätnud tõendamata enda väite, et ta ei ole ise põhjustanud olukorda, mis on kahju aluseks. Maakohus nägi antud olukorras hagejapoolset omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kahju olemasolu hagejal, kuid ei kinnita, et kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei ole võimaldanud kostjal teostada kostjal lasuvat kontrolli kanalisatsioonitorude korrashoiu ja remondi osas, mistõttu kostja ei vastuta tekitatud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud talle pandud ülesandeid. Ainuüksi fakt, et lekkis kostja hallata olev vee- ja kanalisatsioonitoru, ei too endaga kaasa kostja vastutust tekkinud kahju eest. Puudub alus eeldada, et kostja käitumise tagajärjel on tekkinud kahju ehk kostja käitumise tagajärje ja hagejal tekkinud kahju vahel ei ole tõendatud põhjuslikku seost, mis on VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitamise eelduseks. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 1707, 20 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on põhjendamatult leidnud, et puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, mis põhineb kostja väitel, et hageja on remondi käigus ilma kostja nõusolekuta vahetanud köögis asuva malmist kanalisatsioonitoru plastiktoru vastu ja see võis põhjustada korteri 16 kohal asuvas korteris 19 metallist kanalisatsioonitoru pragunemise. Kohus leidis põhjendamatult, et hageja on omaks võtnud torude vahetamise ja tema vastuväited on paljasõnalised. Kohus on sellega rikkunud tõendamiskoormise jaotust. TsMS § 230 lg 1 kohustab poolt oma väidet tõendama ning esitama sellekohased tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et köögi püstaku toru oli varem malmist. Kohtuotsuses esitatud järeldused, mille kohaselt loetakse tõendatuks toru vahetus ja see võis põhjustada kahju tekkimise, on meelevaldne. Väär on kohtu seisukoht, et hageja ei vaidlustanud toru vahetust köögis. Kohus kohaldas meelevaldselt TsMS § 231 sätteid, leides, et kuna hageja võtab omaks köögis torude katmist kipsplaadiga, on ta omaks võtnud ka toru vahetuse. Nimetatud omaksvõtt tähendab vaid seda, et hageja kattis torud kipsplaadiga. Vaidlust ei olnud, et kahju tekkis korteriühistule kuuluva toru lõhkemise tagajärjel. Hageja oli põhjendatult seisukohal, et vastutus kahju tekkimise eest on seetõttu korteriühistul. Nimetatud

asjaolu on tõendatud tsiviilasjas esitatud tõenditega, mida kostja ei ole vaidlustanud. Just nimetatud tõendid tõendavad vastutuse lasumist korteriühistul. Kohus on need põhjendamatult kõrvale lükanud ja asunud vastupidisele seisukohale. Seetõttu oli kohtuotsuses sisalduv järeldus üllatuslik, et esitatud tõendid ei kinnita torude mittevahetamist hageja poolt. Vaatlusega keldris ei tuvastatud toruvahetust köögis. Seetõttu puudus hagejal vastupidise tõendamise vajadus ja kohustus. 15.03.2012 läbiviidud vaatlusega tuvastati LKB spetsialisti Jan Raja poolt, et korteri 16 piirkonnas asub tumedat värvi plastiktoru, milliseid kasutati maja ehitamisel. Seega kinnitab antud tõend ka korteriühistu protokollis kajastatut, mille kohaselt ei ole toru vahetatud. Kohus leidis põhjendamatult, et kuna hageja ei võimaldanud kostjal teostada kontrolli kanalisatsioonitorude korrashoiu ja remondi osas, siis ei vastuta kostja tekkinud kahju eest. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja tugineb vaid kahjujärgsele ajaperioodile, mil kostja ei saanud väidetavalt kontrolli teostada. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta juhtumi eelse olukorra. Kohus asus valele seisukohale, et puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Korteriühistu kohustus on korras pidada kaasomandis olevaid tehnosüsteeme. Kohtu väide, et hageja ei võimaldanud juurdepääsu torustikule pärast juhtumit, on asjakohatu. Kostjal oli kohustus kontrollida ja korras hoida kõiki tehnosüsteeme juhtumieelselt. Kohus on jätnud põhjendamatult kontrollimata, kas kostja täitis talle pandud kohustusi enne juhtumit. Kostjal oli võimalus ja kohustus kontrollida kõiki tehnosüsteeme. Juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud ja tegelenud tehnosüsteemide kontrolliga, saanuks kahju olemata olla. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta rahuldamata taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu allajärgnevatel põhjendustel. Vaidlust ei ole alljärgnevate faktiliste asjaolude osas: - hagejale kuulub korteriomand Tamme 21-16, Haapsalus; - 14.03.2010 lõhkes Tamme 21 korteris nr 19 püstaku äravoolutoru ning vesi tungis ülakorruselt hageja korterisse; - 20.03.2010 koostasid hageja, kostja seaduslik esindaja S. Gorškova ja santehnik S. Buzujev akti Tamme 21-16 korteris veekahjustuste kohta, milles fikseeriti, et vesi tungis hageja korterisse korterist nr 19 ning veekahjustuse tagajärjel said kannatada köögilagi ja koridori lagi 18 m2, seinad 32 m2, põrand (parkett) köögis ja koridoris 12 m2. Veeläbijooksu põhjuseks on mõra kanalisatsiooni torus. Kindlaks on tehtud hagejale tekitatud kahju suurus, milleks on ca 30 000 krooni; -22.03.2010 kirjas kostja kinnitas, et 14.03.2010 toimus püstaku veeäravoolutoru lõhkemine korteris 19 ja hageja korter sai veekahjustusi. Püstaku äravoolutoru remonditi korteriühistu vahenditega; - OÜ Intechno 23.03.2010 hinnapakkumise kohaselt korteri remont läheb maksma 26 713,20 krooni; - Haapsalus, Tamme 21 korteriomandite 16 ja 19 püstaku äravoolutoru on kõigi korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu vastutab elamu tehnosüsteemide korrashoiu

eest. Seega puudub vaidlus, et hagejal on tekkinud kahju, mis tekkis Tamme 21 korteris nr 19 lõhkenud püstaku äravoolutoru tagajärjel. Eeltoodust tegi kohus põhjendatud järelduse, et VÕS § 127 lg 4 eelduste olemasolu korral vastutab kostja tekkinud kahju eest. VÕS § 127 mõtte kohaselt peab kahjuhüvitise nõudes olema tõendatud kahju olemasolu ja põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel. Kahju hüvitamise nõude saab esitada kõigi olemasolevast võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral, sõltumata sellest, kas kohustus tuleneb lepingust või seadusest ning kas kohustus seisneb millegi tegemises või tegematajätmises. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik ei pea hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine on vabandatav. Käesoleval juhul on kostja tuginenud asjaolule, et hageja poolt oma korteris malmist püstiktoru vahetus plastiktoruga põhjustas ülakorteris äravoolutoru lõhkemise ja seega oli hageja ise süüdi kahju tekkimises. Maakohus, jättes hagi rahuldamata, asus seisukohale, et hageja võttis omaks, et ta ehitas omavoliliselt kinni kostja hallata olevad vee- ja kanalisatsioonitorud, ning eitas köögi püstaku vee- ja kanalisatsioonitoru vahetust, kuid ei ole võimaldanud kostjal kaasomandi esemeks olevate vee- ja kanalisatsioonitorude kontrollimist ega remonti. Sellest tegi kohus järelduse, et hageja on jätnud tõendamata väite, et tema ei ole ise kahju põhjustanud. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on tõendamiskoormise jaganud ebaõigesti. Pooled ei vaielnud selle üle, et toru, mille lõhkemise tõttu hagejale kahju tekkis, paiknes korteris nr 19 ning selle korrashoiu tagamine oli kostja kohustus. Seega pidi kostja tõendama, et toru purunes hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Toimikust ei ilmne ühtegi tõendit, millest võiks teha järeldust, et hageja korteris olid vaidlusalused torud enne remondi alustamist malmist. Õige on ka see apellandi väide, et kuivõrd püstaku äravoolutoru lõhkes ülakorruse köögis, siis seos hageja vannitoa remondiga puudub. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väidet, et alumises korteris malmtoru vahetamisel plastiktoru vastu võib ülakorrusel kanalisatsioonitoru lõhkeda. Selle kohta saaks arvamust anda vastava ala spetsialist. Kostja vastuväide, mille kohaselt tekkis hagejale kahju tema enda tegevuse tõttu, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja rikkus oma kohustust, see tõi kaasa hagejale kahju tekkimise, oma süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 231 lg 4. Eelnimetatud sätte kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Õige on, et hageja ei ole eitanud, et ta kattis köögis olevad torud kinni, kuid ta ei ole kordagi omaks võtnud, et vahetas malmtorud plastiktorude vastu. Seega eelnimetatud asjaolu osas omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 tähenduses ei ole toimunud. Isegi kui oleks toimunud kostja poolt väidetud torude vahetus, ka siis puuduvad tõendid selle kohta, et nimelt torude vahetus põhjustas ülakorrusel äravoolutoru lõhkemise. Swedbank Varakindlustus 18.03.2010 ehitise ülevaatuse aktis on fikseeritud, et Tamme 21-19

olev kahjustus tekkis ehitisele kuuluva kanalisatsioonitoru lekke tagajärjel, kusjuures toru lekkis pikemat aega ja vesi valgus esiku kilpparketti ja kööki. Seega, mis põhjusel püstaku äravoolutoru lekkis, aktist ei ilmne (I kd. lk. 212). Maakohtus taotles hageja tunnistaja M V ülekuulamist, kes vaatas ehitise üle seoses 14.03.2010 toimunud juhtumiga. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses palus apellant juurde võtta Liiklus- ja Kindlustusbüroo ülevaatuse akti koos fotodega, mis on koostatud 15.03.2012 ning milles on tuvastatud, et Tamme 21 korteris 19 põranda piirkonnast alates on kanalisatsioonitoru vahetatud uue kaasaegse toruga. Ka kõrval trepikojas on toimunud torude vahetus. Samas korteri nr 16 püstaku piirkonnas paiknevad torud on paigaldatud elamu ehitamisel ja selles piirkonnas torude vahetust ei ole toimunud. Kolleegium pidas vajalikuks võtta uus tõend vastu. Antud tõend ei kinnita kostja vastuväidet, et hageja on teostanud malmtoru vahetuse plastiktoru vastu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et apellandi käitumine ei ole olnud korteriühistu suhtes korrektne ning korteriühistu liige peab võimaldama juurdepääsu kaasomandi esemeks olevate torude remondiks ja kontrolliks, kuid see ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kui hageja ei täida kaasomanike õiguspäraseid korraldusi, siis on neil õigus kasutada vastavat õiguskaitsevahendit. Järgnevalt kolleegium kontrollib kahjuhüvitise suurust. Hageja taotles kahju hüvitamist summas 26 713,20 krooni, s. o 1707,28 eurot. Kahju suuruse tõendamiseks on esitatud OÜ Intechno 23.03.2010 hinnapakkumine nr 17-10 (I kd. lk.9). Hinnapakkumises olevad remonttööd on vastavuses 20.03.2010 koostatud aktiga veekahjutuse kahju kohta, millest nähtub, et kahjustatud olid nii köök kui ka koridor, selle lagi, seinad ja põrand (I kd. lk.7). Akti kohaselt kahju suuruseks on ca 30 000 krooni. Aktile on alla kirjutanud ka kostja seaduslik esindaja. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostja on esitanud 24.11.2010 vastuväiteid kahju suuruse kohta ning palus teostada korteris vaatluse ehituspetsialist Rein Särje poolt. Hageja leidis, et vaatluse teostamine ei anna enam midagi, kuivõrd vee läbijooksust on möödunud 9 kuud ning korter on remonditud. Hageja esitas fotod ja 3 DV-d veekahjustuste ning remonttööde kohta, mille ka kohus vastu võttis. Eelnimetatud tõendid tõendavad nii veekahjustuste ulatust kui ka remonttööde vajalikkust hageja poolt esitatud ulatuses. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks ekspertiisi ega vaatluse teostamist, kuid menetlusosalised ei ole esitanud vastuväidet TsMS § 333 kohaselt ning ei ole esitanud ka vastavat taotlust apellatsioonimenetluses. Kolleegium leiab, et toimikus olevad tõendid võimaldavad teha otsuse apellatsioonimenetluses asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Arvestades veekahjustusi, mis olid nii köögis kui ka esikus ning parketti vahetust, on esitatud hinnapakkumine remonttöö maksumuse osas mõistlik ning ei ületa kostja enda esindaja poolt hinnatud kahju suurust. Vastustaja vastuväide on põhjendamatu, et neil ei võimaldatud veekahjustusi vaadata. 20.03.2010 akti kohaselt, millele on kostja esindaja alla kirjutanud, on veekahjustused fikseeritud vahetult pärast vee läbijooksu nimelt hageja korteris nr 16. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse sõlmida kompromiss, milles hageja oli nõus vähendama nõuet 30 % võrra ning sel juhul tuleks kostjal maksta 1200 eurot. Kostja oli nõus kompromissina maksma 850 eurot. Seega kokkuleppele pooled ei jõudnud. Mingit omapoolset arvestust kahju suuruse kohta ei ole kostja esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulu jaotus Kolleegium leiab, et maakohtu otsus menetluskulu jaotamise osas kuulub muutmisele. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu maksmisest suuruses 383,46 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt tuleb kostjalt Korteriühistu Tamme 21 välja mõista riigituludesse riigilõiv 383,46 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Malle Seppik

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.