Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ EE(registrikood XXX; asukoht: XXX). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt EE(registrikood XXX) hageja OÜ SK(registrikood XXX) kasuks välja 14 626 (neliteist tuhat kuussada kakskümmend kuus) eurot ja 80 senti, millest 7313,40 eurot on põhivõlgnevus ja 7313,40 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja OÜ EE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu 16.05.2012.a hagiavalduse 7313,40 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 05.12.2011.a töövõtulepingu nr 250/2, mille järgi pidi hageja Tamsalus asuva Tamsalu kooli ehitusel teostama kõik keldrikorruse viimistlustööd summas 18 525 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja teostas tööd ja andis need kostjale üle 12.03.2012.a. Probleeme ei olnud ja leppetrahve hagejale ei määratud, kuid kostja ei tasunud kahte hageja esitatud arvet. Lepingu punkti 4.7. alusel on hagejal õigus nõuda õigeaegselt tasumata arve puhul viivist 1% iga viivitatud päeva eest.
2.Arved on kostjal tasumata kokku summas 7313,40 eurot. Arve nr 106/2012 järgi tuli kostjal hiljemalt 23.03.2012.a tasuda 5736,60 eurot ning arve nr 124 alusel hiljemalt 28.03.2012.a 1576,80 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates 29.03.2012.a kuni 16.05.2012.a ning kostja on viivitanud 49 päeva. Hageja nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena 3583,57 euro väljamõistmist. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 17.05.2012.a kuni võlgnevuse tasumisena 1% päevas, kuid mitte rohkem kui 51% hagi hinnast.
3.Kohtule 27.08.2012.a esitatud seisukohtades rõhutas hageja, et andis tööd üle 12.03.2012.a aktiga ning kostjal ei olnud akti allkirjastamisel pretensioone tööde kvaliteedi või tähtaja suhtes. Pooled leppisid kokku leppetrahvis 2600 eurot seoses tähtaja ületamisega. Leppetrahv summas 2600 eurot arvestati maalritööde hinnast maha arvest nr 124, mistõttu oli arve 2600 euro võrra väiksem. Järelikult said tööd hageja poolt vajaliku kvaliteediga tehtud. Kostjal ei ole enam õigust esitada täiendavaid paljasõnalisi vastuväiteid. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid tal väidetavalt tekkinud kahju suhtes.
4.Lepingu nr 250/19 lisa nr 2 järgi pidi hageja alustama tööde tegemist graafiku järgi 14.12.2011.a, kuid kostja ei täitnud oma kohustusi ja pinnad viimistlustööde teostamiseks ei olnud õigeaegselt valmis. Seega puudus hagejal tööfront. Hageja saatis e-kirjaga kostjale pretensiooni 22.01.2012.a tööfrondi puudumise kohta koos fotodega. Viimistlustöid ei saanud alustada enne, kui seinad ja laed on krohvitud, puidu- ja müüritööd lõpetatud, elektrijuhtmestik paigaldatud ja ehitusjäätmed koristatud. Kõik need tööd pidid olema valmis 13.12.2011.a. Oma kirjas palus hageja seoses tööfrondi puudumisega tööde valmimise tähtaega pikendada.
5.22.01.2012.a oli elektrijuhtmestiku paigaldus ja koristustööd veel lõpetamata. Hagejal ei olnud võimalik alustada või lõpetada töid õigeaegselt. Tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamine oli kooskõlastatud. Mistahes puudused töödes likvideeris hageja 13.03.2012.a. Samuti märkis hageja, et poolte vahel oli 05.12.2011.a sõlmitud vaid üks leping, mida erinevates õiendites on kajastatud erinevate numbritega (nr 250/2 ja nr 250/19). Tööde üleandmise aktidel on kostja allkirjad. Kostjal puudub alus keelduda tööde eest tasumisest ja vaielda vastu viivisenõudele.
Lk (7)
6.Hageja alustab viiviste arvestamist alates 29.03.2012.a (mil möödus arve nr 124 maksetähtaeg). Hageja arvestab viivist kuni 27.08.2012.a, mil kostja on viivitanud 152 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on juba ületanud hagi hinda, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivisena ainult kuni põhinõudeni vastavat summat 7313,40 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 14 626,80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et sõlmis hagejaga 05.12.2011.a töövõtulepingu, kuid lepingu numbriks oli 250/19 (mitte hagiavalduses ekslikult viidatud 250/2). Hageja pidi teostama Tamsalu Gümnaasiumi keldrikorruse viimistlustööd ning lepingu punkti 3.2. järgi oli tööde lõpetamise tähtaeg koos teostusdokumentatsiooni üleandmisega 20.01.2012.a.
8.Lepingu punkti 4.3. järgi võis hageja pärast üleandmise-vastuvõtmise aktide igakuist aktsepteerimist esitada arve. Hageja esitas 09.02.2012.a arve nr 106/2012 summas 5736,60 eurot ja 13.03.2012.a arve nr 124 summas 1 576,80 eurot.
9.27.07.2012.a esitas kostja hagejale pretensiooni, milles teatas, et hageja on ületanud tööde teostamise vahe- ja lõpptähtaegu. Samuti ei vastanud töö kvaliteedinõuetele. Kostja teatas, et kui hageja ei kõrvalda puudused hiljemalt 29.02.2012.a, on kostja sunnitud töö tellima kolmandalt isikult ja kulud hagejalt sisse nõudma.
10.Hageja puudusi täiendavaks tähtajaks ei kõrvaldanud. 29.02.2012.a saatis kostja projektijuht hagejale meeldetuletuseks e-kirja. 05.03.2012.a saatis kostja hagejale tabeli koos fotodega 0 korruse puuduste kohta. Pärast korduvaid meeldetuletusi likvideeris hageja puudused 13.03.2012.a.
11.Hageja lepingutingimuste rikkumine oli kostjale takistuseks oma kohustuste õigeaegsel täitmisel lõpptellija Tamsalu Vallavalitsuse ees. Sellega põhjustati kostjale olulist kahju, mistõttu ei ole kostja olnud nõus arveid tasuma.
12.Kostja leidis, et hageja viivisenõue on samuti põhjendamatu. Kuna hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi ja tekitas kostjale kahju, ei saa lugeda töid nõuetekohaselt üleantuks ja hagejal puudus õigus nende eest arvet esitada. Seega on hageja ise põhjustanud tasu maksmisega viibimise.
13.Kohtule 08.10.2012.a esitatud seisukohtades märkis kostja, et hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.12.2011.a töövõtulepingu nr 250/2. Hagiavaldusele lisatud leping ei ole allkirjastatud ja poolte vahel oli hoopis sõlmitud leping nr 250/19. Hageja esitatud lepingut ei saa kohus tõendina arvestada. Kostja jäi samuti oma varasemate vastuväidete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
Lk (7)
1) hageja ja kostja sõlmisid töövõtu lepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema keldrikorruse viimistlustöid Tamsalu Kooli objektil; 2) hageja andis 12.03.2012.a tehtud tööd kostjale aktiga üle ja kostja võttis tööd vastu 13.03.2012.a; 3) hageja ületas tööde teostamisel nende lepingulist tähtaega, mistõttu arvas kostja lepingu alusel tasumisele kuuluvast summast maha leppetrahvi 2600 eurot (pluss käibemaks); 4) 09.02.2012.a esitas hageja kostjale arve nr 106/2012 summas 5736,60 eurot, mille kostja jättis tasumata; 5) 13.03.2012.a esitas hageja kostjale arve nr 124 summas 1576,80 eurot, mille kostja jättis tasumata.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hagejale töövõtutasu maksmisest. Hageja on lisaks põhinõudele esitanud kostja vastu viivisenõude, millele kostja on vastu vaielnud.
17.Hageja leidis, et kostjal puudub alus keelduda tasu maksmisest ning kostja ei ole tõendanud oma väiteid kahju olemasolust. Tööd on aktiga lõplikult kostjale 13.03.2012.a üle antud ning kostja kinnitas, et tal ei ole rohkem pretensioone tööde kvaliteedi või tähtaja ületamise tõttu. Lepingulise tähtaja ületamise tõttu kostja juba arvestas tasumisele kuuluvast summast maha leppetrahvi 2600 eurot ning hageja vähendas sellevõrra arve summat.
18.Samuti väitis hageja, et ei saanud töid tähtaegselt valmis kostjast tulenevatel põhjustel. Hagejal puudus õigeaegselt tööfront ja ta teavitas sellest kostjat. Hageja palus tööde lõpptähtaega pikendada ning tööde lõpetamise tähtaja edasilükkumine oli kooskõlastatud. Poolte vahel oli 05.12.2011.a sõlmitud vaid üks leping, mida erinevates õiendites on lihtsalt kajastatud erinevate numbritega (nr 250/2 ja nr 250/19).
19.Kostja algselt nõustus, et sõlmis hagejaga 05.12.2011.a töövõtulepingu, kuid väitis, et lepingu numbriks oli 250/19 (mitte 250/20). Hageja ületas tööde teostamise tähtaega. Kostja saatis hagejale korduvalt pretensioone ja andis täiendavaid tähtaegu tööde tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Hageja lepingutingimuste rikkumine oli kostjale takistuseks oma kohustuste õigeaegsel täitmisel lõpptellija Tamsalu Vallavalitsuse ees. Sellega põhjustati kostjale olulist kahju, mistõttu ei ole kostja olnud nõus arveid tasuma.
20.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tal võimalik täielikult keelduda hageja nõutud töövõtutasu maksmisest.
21.Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele on käesolevas asjas tõendatud pooltevahelise lepingu sõlmimine toimiku lk 5-9 toodud tingimustel. Kostja ei ole eitanud toimikus oleva lepingu tingimustel, mahus ja tähtaegadega lepingu sõlmimist hagejaga. Kostja on üksnes väitnud, et lepingu numbriks oli 250/19, mitte 250/2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled viitasid lepingu lisades ja selle alusel koostatud õiendites kord lepingule numbriga 250/19 ja kord nr 250/2. Kostja ise ei ole kohtule esitanud teistsugust poolte vahel sõlmitud lepingut, mis oleks kandnud numbrit 250/19, kuigi kostjal lasus TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma väidete tõendamise kohustus. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata mõningasele ebatäpsusele sõlmitud lepingu numbris, oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping nendel tingimustel, mis kajastuvad 05.12.2011.a lepingus nr 250/2. Teistsuguse lepingu sõlmimist ei ole kostja ise tõendanud ning kostja võttis sisuliselt lepingu sõlmimise hagejaga omaks.
Lk (7)
22.05.12.2011.a kuupäeva kandva töövõtulepingu nr 250/2 (toimiku lk 5-9) järgi pidi hageja tegema Tamsalu kooli ehituse objektil kõik keldrikorruse viimistlustööd. Tööde teostamist tuli lepingu punkti 3.1. järgi alustada 14.12.2011.a ja lõpetada 20.01.2012.a (lepingu punkt 3.2.). Tööde teostamise eest pidi kostja hagejale tasuma 18 525 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks (lepingu punkt 4.1). Tööde üleandmine pidi toimuma kaks korda kuus üleandmisevastuvõtmise aktide alusel lepingu punkti 4.3. järgi. Kui tellija on tööd aktsepteerinud, võis hageja esitada arve, mille kostja pidi tasuma 14 päeva jooksul alates arve saamisest. Lõpparveldus pidi toimuma 14 kalendripäeva jooksul alates tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest (lepingu p 4.5). Arve õigeaegsel tasumata jätmisel tuli kostjal tellijana tasuda viivist 1% iga viivitatud päeva eest (lepingu p. 4.7). Lepingule oli muuhulgas lisatud tööde teostamise graafik (toimiku lk 11), mille kohaselt pidi tööde tegemine algama 14.12.2011.a ja lõppema viimistlusvärvimisega hiljemalt 20.01.2012.a.
23.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
24.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepinguliseks tähtajaks hageja töid kostjale üle ei andnud, vaid tegi seda hiljem. 22.01.2012.a saatis hageja kostjale e-kirja (koos lisadega toimiku lk 72-76), milles tõi välja, et olukord prügi koristamisega ei ole objektil muutunud. 27.01.2012.a on hageja saatnud kostjale kirja (toimiku lk 77), milles palus pikendada tööde tähtaega kuni 05.02.2012.a, sest kostja ei ole täies mahus üle andnud tööfronti ning hagejale teadmata ilmusid uued elektrijuhtmete lisastroobid. Väidet, et pooled pikendasid lepingu tähtaega poolte kokkuleppel, ei ole hageja siiski tõendanud, sest hageja ei ole esitanud kohtule kostja nõustumist hageja palvega.
25.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.02.2012.a saatis kostja hagejale pretensiooni (toimiku lk 38-41). Pretensioonis on märgitud, et hageja teostatud tööd ei vasta kvaliteedinõuetele ning hageja ei ole reageerinud kostja nõuetele viia viimistlustööd vastavusse ning need lõpetada. Samuti oli pretensioonis välja toodud, et tööde teostamine ei toimu vastavalt graafikule. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt kaks päeva ehk nõudis puuduste kõrvaldamist hiljemalt 29.02.2012.a. 29.02.2012.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 42), milles tuletas meelde puuduste kõrvaldamiseks antud täiendavat tähtaega. 05.03.2012.a saatis kostja hagejale e-kirjaga loetelu ja fotod töödes leitud puudustest (toimiku lk 43-52).
26.Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei nõustunud tööde valmimise tähtaja ületamisega ning esitas hagejale pretensiooni ka tööde kvaliteedi kohta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub siiski, et vaatamata pretensioonidele võttis kostja hagejalt tehtud tööd lõpuks vastu.
27.Õiendiga nr 2 (toimiku lk 80) on kostja hagejalt 14.01.2012.a vastu võtnud maalritöid summas 5 391 eurot ning õiendi kohaselt oli teostatud selleks ajaks 50% tööde mahust. Õiendiga nr 3 (toimiku lk 81) on kostja hagejalt 30.01.2012.a vastu võtnud maalritöid summas 5736 eurot ning tööd olid tehtud 80% ulatuses lepinguliste tööde kogumahust.
28.Õiendiga nr 4 teostatud tööde kohta (toimiku lk 19, lk 82) on kostja 13.03.2012.a vastu võtnud maalritöid mahus 3 914 eurot. Tööde teostamise mahuks on aktis märgitud juba 100% lepingulisest mahust. Tööde summast on maha arvestatud leppetrahvina 2600 eurot. Tasumisele kuuluvaks summaks on jäänud 1 576,80 eurot.
Lk (7)
29.12.03.2012.a on pooled allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti (toimiku lk 93), millega on kostja hagejalt Tammsalu Kooli objektil tehtud tööd vastu võtnud. Lepingulise tähtaja ületamise eest on kostja määranud hagejale leppetrahvi summas 2600 eurot (pluss käibemaks), mis kuulus maha arvestamisele lõpliku akteerimise alusel esitatud arvest. Kostja on kinnitanud, et peale antud akti allkirjastamist ei ole kostjal pretensioone ei teostatud tööde kvaliteedi ega tööde lõpetamise tähtaja suhtes. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja teostas kõik lepingulised tööd, kõrvaldas kostja osundatud puudused ja andis tööd kostjale lõplikult üle. Kostja omakorda kinnitas, et tal puuduvad pärast tööde vastuvõtmist pretensioonid nii tööde kvaliteedi kui ka tähtaja suhtes. Kostja alandas tööde hinda lepingulise tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi võrra.
30.09.02.2012a. esitas hageja kostjale arve nr 106/2012 summale 5736,60 eurot (toimiku lk 16). Arve maksetähtajaks oli 23.02.2012.a. 13.03.2012.a esitas hageja kostjale arve nr 124 summale 1576,80 eurot maksetähtajaga 28.03.2012.a (toimiku lk 17). Seega vähendas hageja arvetes tasumisele kuuluvat summat kostja poolt soovitud leppetrahvi võrra. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai arved kätte, kuid jättis need tasumata.
31.Kohus leiab, et ainuüksi tööde teostamisega hilinemine ning töödes selliste puuduste esinemine, mis said lõpuks kõrvaldatud, ei anna kostjale alust lõplikult keelduda tööde eest tasumisest. Riigikohus on leidnud, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust puudustele tugineda, kuid see oma tähtsust tõendamiskoormuse jaotusel. Töö vastuvõtmisel eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (samas, p 21). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 645 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda, kui ta alandab puudustele tuginedes hinda VÕS § 112 lg 1 alusel või taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (samas, p 32).
32.Kohus selgitas kostjale oma 09.08.2012.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et kostja vastusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on kostjal võimalik jätta hageja lepinguline tasunõue täielikult maksmata. Kohus selgitas kostjale, et kui töödes esinenud puudused kõrvaldati, ei saa kostja ainuüksi tähtaja mittejärgimise ja puuduste esinemise faktile tuginedes keelduda tasu maksmisest, vaid tellija keeldumine peab tuginema materiaalõiguslikule alusele. Tellija peab kasutada töövõtja suhtes mõnda kohast õiguskaitsevahendit. Ka pelgalt kahju tekkimisele viitamine ei vabasta kostjat kohustusest tööde eest tasuda. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja selleks, et selgelt välja tuua ja tõendada, millisel alusel on tal õigus täielikult keelduda tasu ja viivise maksmisest. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
33.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on tal õigus jätta tööde eest täielikult tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et tööde valmimise hilinemise tõttu tekkis tal täiendav kahju ning kostja ei ole hageja vastu esitanud tasaarvestuse avaldust ega hinna alandamise avaldust. Kostja ise on 13.03.2012.a aktile alla kirjutades kinnitanud, et tal puuduvad edasised pretensioonid tööde kvaliteedi või tähtaja osas. Kostja on tööde valmimise tähtaja ületamise tõttu juba rakendanud hageja suhtes õiguskaitsevahendit ehk kohaldanud leppetrahvi, mille võrra on pooled lepinguliste tööde maksumust vähendanud. Kuivõrd kostja vastuväited hageja töövõtu tasunõudele on põhjendamatud, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 7313 (seitse tuhat kolmsada kolmteist) eurot ja 40 senti.
Lk (7)
34.Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivist arvete mittetähtaegse tasumise eest lepingu punktis 4.7. toodud määras. Lepingu punkti 4.7. alusel oli töövõtjal õigus nõuda õigeaegselt tasumata arve puhul viivist 1% iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist alates viimase arve ehk arve nr 124 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. alates 29.03.2012.a. Kuni 27.08.2012.a oli kostja viivitanud juba 152 päeva, mistõttu sissenõutavaks muutunud viiviste summa ületas hageja põhinõuet. Hageja vähendas viivisenõuet kuni põhinõude summani ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivisena põhinõudele vastav summa 7313,40 eurot.
35.Kostja hageja viivise arvestusele, viivise määrale või viivise summale vastuväiteid ei esitanud. Kostja vaidles viivise nõudele vastu põhjendusel, et kuivõrd hageja rikkus ise oma lepingulisi kohustusi ja tekitas kostjale kahju, ei olnud tööd nõuetekohaselt üle antud ja hageja ei saanudki nende eest arvet esitada. Seetõttu on hageja ise põhjustanud tasu maksmisega viivitamise.
36.Kohus leiab, et kostja vastuväited viivisenõudele on alusetud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja andis tööd kostjale üle ja kostja võttis tööd vastu. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millisel alusel ta vaidleb vastu hageja põhinõudele, mistõttu kohus pidas võimalikuks hageja põhinõude rahuldamist.
37.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäär. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku seadusest kõrgema viivisemäära kohaldamises. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7313 (seitse tuhat kolmsada kolmteist) eurot ja 40 senti. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 14 626,80 eurot.
38.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.