Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

laenuleping, millega kostjale võeti laenukohustus 16.05.2006 tehtud otsuse alusel; XXX fassaadi renoveerimistöödega seotud juhatuse otsused; XXX fassaadi renoveerimistööde projekt ja ehitusluba ning ehitustööde päevikud; XXX fassaadi renoveerimistööde omanikujärelvalve leping ja žurnaal; kostjale laekunud pakkumised fassaadi renoveerimistööde läbiviimiseks; XXX küttesüsteemi renoveerimise projekt; töövõtuleping välisseina renoveerimiseks OÜ S (registrikood XXX) ja tööde vastuvõtmise akt;

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub kohtul kohustada kostjat võimaldada hagejal tutvuda ja teha koopiaid renoveerimislaenu kasutamisega seotud dokumentidest VÕS (võlaõigusseadus) § 1015 alusel. VÕS § 1015 alusel võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et dokumendid, millega tutvumist hageja nõuab, on kostja valduses. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on keeldunud hagejale dokumente näitamast, mis aga ei ole VÕS § 1015 tuleneva nõude eelduseks. Laenuleping, millega kostja võttis laenukohustuse hoone renoveerimiseks, kajastab hageja kostja vahelist õigussuhet, kuna kostja nõuab hagejalt tema korteri suurusele vastavate laenumaksete tasumist. KÜS (korteriühistuseaduse) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hagejal kui korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega, mis kajastavad seda, kuidas ühine majandamine ja seeläbi ühiste huvide esindamine toimub, tutvumiseks. Kuna laenuga finantseeritud renoveerimistöödega parandati hage korteriomandi esemeks olevat ehitist, on töid puudutav dokumentatsioon koostatud ka hageja huvides. Seega on VÕS § 1015 kohaldamise eeldused täidetud ja hageja nõue tuleb

dokumentidega tutvumise osas rahuldada. VÕS § 1015 ei anna aga õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja leiab, et 17.11.2009 taotlus dokumentide saamiseks ja 23.12.2009 taotlus lepingu sõlmimiseks OÜ M tõendavad, et ta on korduvalt dokumentidega tutvumist nõudnud. 17.11.2009 taotluse kohta on hageja hagiavalduses ise kinnitanud, et taotluses nimetatud dokumendid ka taotlejatele edastati, seega kostja täitis hageja 17.11.2009 esitatud nõude. 23.12.2009 dokumendis taotlevad allakirjutanud töövõtulepingu sõlmimist, mitte ei nõua keegi dokumentidega tutvumise lubamist. Hageja väitel on ta dokumentidega tutvumise nõude esitanud ka nähtuvalt korteriomanike 30.04.2010 nõudest, kuid nimetatud dokument sisaldab üksnes taotlust üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks. Keeldumise tõendina on hageja nimetanud ka kostja juhatuse koosoleku 30.11.2011 koosoleku protokolli. Koosolekul arutati hageja 30.11.2011 taotlust. Selles taotluses nõuab hageja dokumentide esitamist OÜ M . Taotluses on viidatud kohustuse alusena kostja ja OÜ M vahel sõlmitud töövõtulepingule, hageja nõuab taotlusega lepingu täitmist, mitte dokumentidega tutvumise võimaldamist. Analoogse taotluse on korteriomanike tugigrupp, nende hulgas hageja, esitanud ka 01.02.2010. Kostja on hageja väitel keeldunud dokumentidega tutvumise nõude rahuldamisest veel 20.02.2012 Saida Ausingi poolt saadetud e-kirjaga. E-kiri on vastus 14.02.2012 kostja juhatusele esitatud esildisele. 14.02.2012 esildises nõuab KÜ XXX65 liikme esindaja, et OÜ E väljastataks kaheldavaid remont-ehitustöid läbiviinud firmaga sõlmitud töövõtuleping ja hinnapakkumised ja muud võimalikud lepingu lisad, ehitus-remondi projekt (kui see on olemas) ja töövõtja tasutud rahasummade kohta makseandmeid (akteerimised), seoses 65-liikmelise liikmeskonna kahtlustega KÜ juhatuse 2006.a hoone juures läbiviidud soojustuse õigluse ja maksumusega. Dokumendist ei selgu, kes on 65 ühistu liiget, keda esindaja esindab, samuti, kas esindaja, kes hagimaterjalide põhjal on hageja, on ühinenud esildises esitatud taotlusega ka ise. Esildises on nõutud dokumentide väljastamist OÜ E , ükski ühistu liige ei ole soovinud dokumentidega tutvuda. Ei ole arusaadav, milliseid dokumente on silmas peetud, kuivõrd renoveerimistöid viisid läbi erinevad töövõtjad ning ei selgu, millised teostatud töödest seonduvad esildise esitajate arvates soojustusega. Hinnanud hageja tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja ei saa olla keeldunud hagejale dokumentidega tutvumise võimaldamisest, kuivõrd hageja ei ole seda kostjalt nõudnud. VÕS § 1015 lubab õigustatud isikul nõuda, et temal, mitte kolmandatel isikutel, võimaldataks dokumentidega tutvuda. VÕS § 1016 alusel tuleb dokumentidega tutvumist võimaldada dokumendi asukohas. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-132-07 (p 14) selgitanud, et VÕS § 1015 ei anna hagejale õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Kui õigustatud isik soovib, et dokumendid vaataks läbi ekspert, võib see olla mõjuvaks põhjuseks nõudmaks dokumendiga tutvumise võimaldamist muus kohas VÕS § 1016 2. lause alusel. Võttes arvesse, et hageja ei ole nõudnud kostjalt dokumentidega tutvumise võimaldamist enne kohtusse pöördumist, leiab kohus, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna kostjal ei olnud võimalust nõuet vabatahtlikult täita ja seeläbi vältida kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid.

Kohtu ettepanekul olid pooled 18.09.2012 kohtuistungil valmis vaidluse lahendamiseks kompromissiga (protokolli lk 1), kompromiss jäi aga sõlmimata seoses sellega, et hageja ei olnud nõus menetluskulude osaliselt tema kanda jätmisega. Eeltoodust ja TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1, 2 alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.