Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Tsiviilasi nr 2-12-16445

Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt otsustas kostja Mustamäe tee 159 oma 16.05.2006 otsusega võtta laenukohustus hoone Mustamäe tee 159 renoveerimiseks. Otsuse punktiga 7 otsustati laenusumma jagada proportsionaalselt kõigi kostja liikmete vahel, arvestatuna korteri üldpinna suurust. Hagejale esitatakse igas kuus arved renoveerimislaenu maksmiseks. Kuna kostja liikmetel tekkisid küsimused laenu kasutamise kohta, soovisid nad laenu sihtotstarbelise kasutamise kohta näha vastavaid dokumente. 23.12.2009 esitasid 11 korteriomanikku taotluse läbi viia revideerimine. Kostja sõlmis 21.01.2010 lepingu OÜ-ga M K 2008. aasta raamatupidamise ja majandusaasta aruande revideerimise läbiviimiseks. Kostja revideerimiseks vajalikke dokumente revideerijale ei esitanud. 01.02.2010 esitasid 5 korteriomanikku juhatusele nõude dokumentide edastamiseks OÜ-le M K, kuid juhatus dokumente ei edastanud. Samasisulise nõude esitas hageja uuesti 30.11.2011, millest kostja 09.12.2011 keeldus. 14.02.2012 esitas hageja kostjale esildise andmete saamiseks renoveerimistööde kohta. 20.02.2012 e-kirjaga keeldus kostja andmeid esitamast. VÕS § 1015 alusel taotles hageja kohustada kostjat võimaldama hagejat tutvuma ja koopiaid tegema nõudes loetletud dokumentidest. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidles hagile vastu, selgitades, et keegi ei ole keeldunud hagejale materjale esitamast ja koopiaid tegemast. Hagejale on näidatud nii panga väljavõtteid, lepinguid kui teisi materjale, mida hageja on soovinud näha, seejuures igal aastal ja korduvalt. Revideerimiseks vajalike dokumentide koopiad hageja sai ning andis nende saamise kohta allkirja. Leping revideerimiseks sõlmiti hageja nõudmisel, klausliga, et revideerimine toimub tellija juures. Hageja aga nõudis dokumentide viimist revideerija juurde. Revideerimiseks vajalikud dokumendid olid kättesaadavad kostja juures, kuid revideerija nendega tutvuma ei tulnud. Peale hageja pole keegi juhatuse poole materjalidega tutvumiseks pöördunud. Paljud hagi lisale 7 allakirjutanud teatasid hiljem, et ei saanud aru, miks nende allkirja vajati. Kostja on nõus veel kord hageja poolt soovitud materjale talle esitama ja hageja kulul koopiaid tegema. Dokumendid on olnud pidevalt kättesaadavad kostja kontoris, kusjuures hagejal on selle ruumi võti. Juhatus pole nõus olnud ainult dokumentide väljaviimisega majast, kuna vastutab nende säilimise eest. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Laenuleping, millega kostja võttis laenukohustuse hoone renoveerimiseks, kajastab hageja ja kostja vahelist õigussuhet, kuna kostja nõuab hagejalt tema korteri suurusele vastavate laenumaksete tasumist. Hagejal kui korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega, mis kajastavad seda, kuidas ühine majandamine ja seeläbi ühiste huvide esindamine toimub, tutvumiseks. Kuna laenuga finantseeritud renoveerimistöödega parandati hageja korteriomandi esemeks olevat ehitist, on töid puudutav dokumentatsioon koostatud ka hageja huvides. Seega on VÕS § 1015 kohaldamise eeldused täidetud ja hageja nõue tuleb dokumentidega tutvumise osas rahuldada. VÕS § 1015 ei anna aga õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. 17.11.2009 taotluse kohta on hageja hagiavalduses ise kinnitanud, et taotluses nimetatud dokumendid ka taotlejatele edastati, seega kostja täitis hageja 17.11.2009 esitatud nõude. 23.12.2009 dokumendis taotlevad allakirjutanud töövõtulepingu sõlmimist, mitte ei nõua keegi

Tsiviilasi nr 2-12-16445 dokumentidega tutvumise lubamist. Hageja väitel on ta dokumentidega tutvumise nõude esitanud ka nähtuvalt korteriomanike 30.04.2010 nõudest, kuid nimetatud dokument sisaldab üksnes taotlust üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks. Keeldumise tõendina on hageja nimetanud ka kostja juhatuse koosoleku 30.11.2011 koosoleku protokolli. Koosolekul arutati hageja 30.11.2011 taotlust. Selles taotluses nõuab hageja dokumentide esitamist OÜ-le M K. Taotluses on viidatud kohustuse alusena kostja ja OÜ M K vahel sõlmitud töövõtulepingule, hageja nõuab taotlusega lepingu täitmist, mitte dokumentidega tutvumise võimaldamist. Analoogse taotluse on korteriomanike tugigrupp, nende hulgas hageja, esitanud ka 01.02.2010. Kostja on hageja väitel keeldunud dokumentidega tutvumise nõude rahuldamisest veel 20.02.2012 Saida Ausingi poolt saadetud e-kirjaga. E-kiri on vastus 14.02.2012 kostja juhatusele esitatud esildisele. 14.02.2012 esildises nõuab KÜ Mustamäe tee 159 65 liikme esindaja, et OÜ-le Ehitusekspert väljastataks kaheldavaid remont-ehitustöid läbiviinud firmaga sõlmitud töövõtuleping ja hinnapakkumised ja muud võimalikud lepingu lisad, ehitus-remondi projekt ja töövõtja tasutud rahasummade kohta makseandmeid (akteerimised), seoses 65-liikmelise liikmeskonna kahtlustega KÜ juhatuse 2006 hoone juures läbiviidud soojustuse õigluse ja maksumusega. Dokumendist ei selgu, kes on 65 ühistu liiget, keda esindaja esindab, samuti, kas esindaja, kes hagimaterjalide põhjal on hageja, on ühinenud esildises esitatud taotlusega ka ise. Esildises on nõutud dokumentide väljastamist OÜ-le Ehitusekspert, ükski ühistu liige ei ole soovinud dokumentidega tutvuda. Ei ole arusaadav, milliseid dokumente on silmas peetud, kuivõrd renoveerimistöid viisid läbi erinevad töövõtjad ning ei selgu, millised teostatud töödest seonduvad esildise esitajate arvates soojustusega. Hinnanud hageja tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja ei saa olla keeldunud hagejale dokumentidega tutvumise võimaldamisest, kuivõrd hageja ei ole seda kostjalt nõudnud. Võttes arvesse, et hageja ei ole nõudnud kostjalt dokumentidega tutvumise võimaldamist enne kohtusse pöördumist, oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna kostjal ei olnud võimalust nõuet vabatahtlikult täita ja seeläbi vältida kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1, 2 alusel jättis kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus Hageja vaidlustab esimese astme otsuse rahuldamata jäänud nõude osas ja palub muuta otsuses toodud põhistust. Juhul kui on tuvastatud, et hageja ei ole dokumentidega tutvumist nõudnud, ei saa hageja poolt esitatud hagiavaldust rahuldada. VÕS § 1015 kohaldamiseks peavad olema eeldused täidetud, vastasel juhul ei teki võlaõigusseaduse mõttes kohustust ehk võlasuhet. Seega on kohus valesti käsitlenud VÕS § 1015. Asjas ei oma tähtsust, millist pealkirja kannab tahteavaldus, oluliseks tuleb lugeda tahteavalduse sisu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest on selgelt võimalik välja lugeda kostja korteriühistu liikmete korduvat soovi saada teavet, informatsiooni ja tutvuda dokumentidega, mis kajastavad kostja majandustegevust ja kulude arvestamise aluseks olevaid dokumente. Kostja on süstemaatilisel ja järjekindlalt eiranud korteriühistu liikmete nõudmisi dokumentidega tutvumiseks. VÕS § 1015 tuleb tõlgendada laiemalt ja õigustatud isikule tuleb lubada ka koopiate tegemist dokumentidest, mille vastu on nõudjal õigustatud huvi. Ilmselt ei ole seadusandja silmas pidanud olukorda, kus dokumentidega tutvumist nõudval, õigustatud isikul on võimaldatud ainult visuaalselt ja distantsilt dokumente vaadelda, arvestades

Tsiviilasi nr 2-12-16445 dokumentide mahtu oleks see ebareaalne. Taolise distantsilt visuaalne vaatluse läbiviimisega ei saa lugeda õigustatud isiku õigust dokumentidega tutvuda realiseerituks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus vaatab tsiviilasja läbi üksnes osas, milles apellant on selle vaidlustanud, see on hagiavalduse rahuldamata jätmise osas. TsMS § 457 lg 1 järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale apellatsioonkaebust esitamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-07, p 14). Apellandi taotlus muuta hagi rahuldavas osas kohtuotsuse motiive ei ole seetõttu põhjendatud. Ringkonnakohus käsitleb üksnes hageja otsusega rahuldamata jäänud nõuet kohustada kostjat võimaldada hagejal teha koopiad hagiavalduses (tl 14) loetletud dokumentidest. Maakohus leidis, et VÕS §-s 1015 sisalduv õigusnorm ei anna õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid ja jättis seetõttu hageja nõude kostja kohustamiseks koopiate tegemise võimaldamiseks rahuldamata. Maakohus ei ole vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi hagi rahuldamata jätmise osas. VÕS § 1015 järgi on isikul õigus nõuda tema õigusi ja kohustusi kajastava või kajastada võiva dokumendi ettenäitamist iga selle dokumendi valdajalt. Hageja on hagiavalduses õigesti märkinud, et seadus ei keela korteriomanikul kaasata dokumentidega tutvumisse asjatundjat-eksperti. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja huvi koopiate saamiseks on tingitud eksperdi kaasamise soovist dokumentidega tutvumisse. Üldreeglina tuleb dokument ette näidata selle asukohas ja valdaja ei pea selle valdusest ajutiselt loobuma (VÕS § 1016 I lause). Arvestades, et tegemist on korteriühistu olulise dokumentatsiooniga, on mõistetav korteriühistu juhatuse kartus dokumentide väljaandmise ja sellest tuleneda võiva võimaliku kadumise osas. Kui asja või dokumentidega tutvumiseks on vaja kasutada eriteadmistega isiku (eksperdi) abi, siis mõjuval põhjusel peab kohustatud isik näitama dokumenti eksperdile mujal, kui selle asukohas (VÕS § 1016 II lause). VÕS § 1016 II lause järgi kvalifitseeritavat nõuet ei ole hageja esitanud. Seega jättis maakohus hageja nõude põhjendatult rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.