Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-25392
Tsiviilasi
hagi JI(pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ KPP (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Aleksei [email protected])
Smelov
(e-post
Kostja: JI(pankrotis, isikukood XXX) Kostja esindaja seaduse alusel: pankrotitoimkonna esimees Aleksei V (XXX) Kostja pankrotihaldur: Indrek Naur (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
08. oktoober 2012.a
XXX)
pankrotimenetluses
05.06.2012 teatas pankrotihaldur, et JI(pankrotis) pankrotimenetluses toimub uus nõuete kaitsmise koosolek 21.06.2012. Pankrotihalduri väitel selgus jaotusettepaneku koostamise käigus, et nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel on rikutud oluliselt seadust. Oluline seaduse rikkumine nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel on tuvastatud sellega, et võlausaldaja OÜ KPP pandiõigust vallasvarale ei oleks nõuete kaitsmise koosolek tohtinud lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, vaid pandiõiguse oleks pidanud koosolek läbi vaatama, kuna tegemist ei ole PanrkS § 103 lõikes 4 märgitud pandiõigusega. Lisaks eeltoodule on nõuete kaitsmise koosolek tunnustanud Swedbank AS, MIOÜ ja OÜ KPP pandiõigusi (hüpoteeke) ebaõiges suuruses. Hageja on seisukohal, et 21.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudusid seaduses sätestatud alused. 21.06.2012 üldkoosoleku otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning otsused ei vasta kehtivale seadusandlusele. 21.06.2012 üldkoosoleku otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, kuna seadus ei võimalda pärast nõuete ja rahuldamisjärkude kaitsmist samade nõuete ja rahuldamisjärkude osas uut nõuete kaitsmise koosolekut kokku kutsuda. PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud abinõu on kehtestatud vaid juhuks, kui uue koosoleku kokkukutsumist taotlev isik sai teada PankrS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolu(de)st pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimimist, mistõttu sellel isikul puudus võimalus PankrS § 83 lg-s 1 ja § 103 lg-s 2 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Eeldused nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ei ole täidetud, kuna 18.04.2011 nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel ei olnud seadust oluliselt, ega ka ebaoluliselt, rikutud. Hageja leiab, et isegi kui Swedbank AS, MIOÜ ja OÜ KPP pandiõigused oleksid tõepoolest 18.04.2011 üldkoosolekul ebaõigesti tunnustatud, siis oleks tegemist vastuväidete esitamise õiguse kasutamata jätmisega, mitte seaduse rikkumisega koosoleku pidamisel. Hageja märgib, et ei vasta tõele halduri väide, et hageja pandiõigus võlgniku vallasvarale loeti üldkoosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Keegi 18.04.2011 üldkoosolekust osavõtnud isikutest (sealhulgas ka haldur) pole väitnud, et pandiõigus vallasvarale tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. 18.04.2011 üldkoosolekule olid läbivaatamiseks esitatud kõik hageja 05.01.2011 nõudeavalduses märgitud nõuded ja pandiõigused, sealhulgas ka pandiõigus võlgniku vallasvarale. 18.04.2011 üldkoodolekul ei vaielnud ükski võlausaldaja, võlgnik ega pankrotihaldur vastu hageja pandiõigusele võlgniku vallasvarale, mistõttu loeti hageja pandiõigus võlgniku vallasvarale tunnustatuks vastavalt PanrkS § 103 lg-le 2. JI(pankrotis) pankrotimenetluses 18.04.2011 toimunud koosoleku otsuseid ei ole ükski võlausaldaja, võlgnik ega pankrotihaldur vaidlustanud. Seega on 18.04.2011 üldkoosoleku tulemused kehtivad ja seadusjõus, siinjuures 18.04.2011 üldkoosolekul kaitstud nõuetel ja rahuldamisjärkudel on PankrS § 105 sätestatud toime. Vaidlustatud koosoleku läbiviimisega on tekitatud olukord, kus eksisteerib paralleelselt kaks üldkoosoleku otsust, mille õiguslikud tagajärjed on omavahel vastuolus. Hageja esitas 03.10.2012 seisukoha pankrotihalduri vastusele. Hageja jääb kõigi oma hagiavalduses väljendatud seisukohtade juurde. Hageja leiab, et PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud nõude või pandiõiguse uuesti läbivaatamise eelduseks on seaduses sätestatud protseduurireeglite rikkumine, mitte materiaalõiguse normide väidetav rikkumine. Halduri poolt esitatud argumentidest järeldub ühiselt, et sisuliselt käsitleb haldur seaduse rikkumisena 18.04.2011 koosoleku pidamisel enda eksimust hageja pandiõiguse õiguslikul kvalifitseerimisel. Hageja märgib, et halduri väidetav eksimus ei mõjutanud mingil määral 18.04.2011 koosoleku käiku ega tulemust. Isegi juhul, kui haldur on tõepoolest eksinud hageja pandiõiguse õiguslikul kvalifitseerimisel, jättis haldur oma eksimuse koosolekul avaldamata. Seega võlgnik ja võlausaldajad ei ole eksinud hageja pandiõigusele õigusliku hinnangu andmises. Pandiõiguse (täpsemini hüpoteegisumma) suuruse kindlakstegemisel nõuete kaitsmise
koosolekul puudub nii seadusest tulenev alus kui ka praktiline vajadus. Nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal ei pruugi pandiese olla müüdud. Seega nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal on üldjuhul võimatu prognoosida, mis ulatuses rahuldatakse pandipidaja nõue pandivara arvelt ja mis ulatuses rahuldatakse koos teise järgu nõuetega. Seega hüpoteegisumma suurusel võib olla tähtsust jaotusettepaneku koostamisel. Hüpoteekide suuruste „ebaõige“ märkimine 18.04.2011 üldkoodoleku protokollis ei takistanud halduril koostada ja esitada kohtule 16.08.2011 jaotusettepanekut. Hageja palub hagi rahuldada ja Tunnistada kehtetuks JI(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate 21.06.2012 üldkoosoleku otsused. Kostja seisukoht Kostja, JI(pankrotis), esindaja pankrotitoimkonna esimees Aleksei V esitas 25.09.2012 vastuse hagile. Kostja leiab, et hagi on põhjendatud, kostja nõustub hagiavalduses toodud seisukohtadega ja võtab hagi õigeks. Kostja toob täiendavalt välja, et nõustub hagiavalduses toodud hinnanguga, et 21.06.2012 üldkoosoleku otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Järelduse võlausaldajate ühistest huvidest saab teha võlausaldajate tahteavaldustest. Pankrotimenetluses teevad võlausaldajad tahteavaldused üldkoosolekutel. 18.04.2011 koosolekul ei ole ükski võlausaldaja vaielnud vastu teise võlausaldaja nõudele või pandiõigusele. Sellest järeldub, et võlausaldajate ühiseks tahteks oli tunnustada nõuded ja pandiõigused võlausaldajate nõudeavaldustes esitatud ulatuses. Võlausaldajate ühine tahe tuleneb asjaolust, et 18.04.2011 koosoleku otsust ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud. Järelekult võlausaldajate ühiseks huviks on jätta 18.04.2011 koosoleku tulemused jõusse. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning JI(pankrotis) pankrotimenetluses 21.06.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsused tuleb kehtetuks tunnistada. Pankrotihalduri seisukoht Pankrotihaldur Indrek Naur esitas 07.09.2012 vastuse hagile. Vastuse kohaselt seisnes 18.04.2011 üldkoosoleku pidamisel seaduse oluline rikkumine selles, et hageja pandiõigust, mis tuleneb TMS §-st 65, ei oleks nõuete kaitsmise koosolek tohtinud lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, vaid koosolek oleks pidanud pandiõiguse läbi vaatama, sest tegemist ei ole PankrS § 103 lõikes 4 märgitud pandiõigusega. Vaatamata seaduses sätestatule luges nõuete kaitsmise koosolek hageja pandiõiguse kaitsmiseta tunnustatuks. Pankrotihaldur möönab, et ta ei pannud ekslikult hageja pandiõigust kaitsmisele ja koosolekul osalenud pankrotitoimkonna liige A.V , kelle ülesanne on kaitsta kõikide võlausaldajate huve ei pööranud koosolekul pankrotihalduri tähelepanu. Eksimuse tulemusel kanti kaitsmiseta tunnustatud pandiõigusena tunnustatud nõuete nimekirja hageja pandiõigus, mida võlausaldajate üldkoosolek ei olnud eelnevalt tunnustanud. Teine oluline rikkumine koosoleku pidamisel seisnes selles, et 18.04.2012 nõuete kaitsmise koosolek oli kaitsmiseta tunnustanud Swedbank AS, MIOÜ ja KPP OÜ pandiõigusi (hüpoteeke) ebaõiges suuruses. Nõuete kaitsmise koosolek luges kaitsmiseta tunnustatuks AS Swedbank pandiõiguse summas 43 099,29 eurot, samas on kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruseks 9 586,74 eurot. OÜ MI pandiõigus loeti kaitsmiseta tunnustatuks summas 44 099,03 eurot, kuid hüpoteegi suuruseks on kinnistusraamatus 19 173,49 eurot ja OÜ KPP kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi suuruseks oli 4 473,81 eurot, kuid nõuete kaitsmise koosolek luges kaitsmiseta tunnustatuks 25 906,59 euro suuruse pandiõiguse. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes leiab haldur, et PankrS § 106 lg 2 alusel uue võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumine ning nõuete kaitsmine oli seaduslik ja põhjendatud ning lähtus võlgniku ja võlausaldajate parimatest huvidest. Kohtuotsuse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kuivõrd hageja on pankrotivõlgniku JI(pankrotis) võlausaldaja, on hagejal õigus esitada nõue võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on toimunud kaks nõuete kaitsmise koosolekut. Esimene nõuete kaitsmise koosolek toimus 18.04.2011, millel tunnustati muuhulgas hageja nõue 25 906,59 euro ulatuses esimeses rahuldamisjärgus. Käesoleval juhul on võlausaldaja esitanud kohtule nõude võlausaldajate teistkordse, 21.06.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku kehtetuks tunnistamiseks. PankrS § 103 lg 1 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras ning 2. lõike kohaselt nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Vaidlus puudub selles, et 18.04.2011 üldkoosoleku otsuseid ei ole ükski võlausaldaja, võlgnik ega pankrotihaldur vaidlustanud. PankrS § 105 alusel ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. PankrS § 106 lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kohus leiab, et PankrS § 106 lõikes 2 sätestatud alused 18.04.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud nõuete uueks läbivaatamiseks puuduvad. Haldur on märkinud, et antud koosoleku pidamisel on rikutud oluliselt seadust. Samas on haldur kohtu hinnangul esitanud põhjendused, mis puudutavad nõuete ja pandiõiguste tunnustamist mitte üldkoosoleku läbiviimist. Halduril oli võimalus ja kohustus vajadusel esitada oma vastuväited 18.04.2011 nõuete kaitsmise koosolekul. Haldur seda ei teinud. Käesoleval juhul on võlgniku pankrotimenetluses tekkinud olukord, kus haldur on viinud kõigi võlausaldajate nõuete osas läbi uue nõuete kaitsmise koosoleku, samas on kehtivad ka esimesel nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsused, kuivõrd neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Kohus on seisukohal, et PankrS § 105 tulenevalt puudus alus halduri esitatud põhjendustel 21.06.2012 uue võlausaldajate koosoleku läbiviimiseks. Nimetatud seisukohal on ka võlgniku pankrotitoimkonna esimees, kes võttis hagi õigeks. PankrS § 83 lg 5 alusel on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Seega on võlgniku pankrotitoimkonna esimees antud vaidluses kohtus kostja seaduslikuks esindajaks PankrS § 83 lg 4 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab alused, milliste esinemisel ei ole kohus kostja õigeksvõtuga seotud. Selliseid aluseid antud asjas ei esine, mistõttu on kohus on käesoleval juhul hagi õigeksvõtuga seotud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud JI(pankrotis) kanda. Kooskõlas TsMS 174 lg-ga 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.