Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.10.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-56548
Tsiviilasi
Skuba Eesti OÜ hagi OÜ Testoris vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2502,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Testoris apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Kostja osaühing
TESTORIS
(registrikood 10620608), lepinguline esindaja Peeter Malve
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.07.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Testoris kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Skuba Eesti OÜ esitas 18.11.2011 hagi OÜ Testoris vastu põhivõla 2 513,43 eurot ja viivise 41,77 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ostis hagejalt teenust ja jättis arved nr 550836 ja 6318777 kogusummas 2 513,43 eurot tasumata. Hageja on arvestanud seadusest tulenevat viivist seisuga 16.11.2011 41,77 eurot.
3.Kostja võttis ühendust Renault Trucks 24/24 kliendikeskusega Belgias ja teavitas sõiduki rikkest Hollandis. Vastavalt Renault Trucks ametlike esinduste vahel kehtivale korrale võttis Belgia Renault Trucks 24/24 kliendikeskus ühendust hagejaga, kellelt paluti enne kostjale teenuse osutamist maksegarantii väljastamist. Kliendi residentriigi Renault ametliku esindaja poolt väljastatud garantii oli eelduseks juhtumiga tegelemisel.
4.Hageja võttis seejärel ühendust kostja juhatuse liikme A A telefoni teel ja viimane soovis garantii väljastamist. Garantii väljastamise tingimuseks oli see, et kui hagejalt nõutakse töö eest makset, on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd pukseerimiskulud ületasid garantii suuruse, oli vajalik garantii suurendamine. Ka sellega oli A A nõus. Teenuse osutamise käigus paluti veel täiendavalt garantii suurendamist ja ka sellega oli kostja nõus. Kuna sõiduk käivitus teeninduses juhuslikult, soovis kostja lõpetada remonditööd ja lahkuda teenindusest. Kuna selleks ajaks oli sõidukilt demonteeritud kardaan, tekkis sellest täiendav kulu 70 eurot. Garantii väljastamise tasu on hageja hinnakirjas nähtav ja sellest informeeriti kostjat. Seega esitas kostja hagejale selge tahteavalduse garantii väljastamiseks.
5.08.08.2011 pöördus kostja käivitamis probleemiga hageja teenindusse. Hageja teeninduses viga defekteeriti ja sõidukile paigaldati käigulülituse juhtplokk. Samuti läks vahetusse kabiinitõstepump, mis ei töötanud ja mis oli eelduseks remonditööde tegemiseks. Käigulülituse juhtplokk vahetati vastavalt Renault hooldus- ja remonditööde standarditele ning poliitikale, mille suhtes kehtis ka hageja garantii. Seega tuvastas hageja vea õigesti ja parandas selle.
6.01.02.2011 tasus kostja hagejale 58,80 eurot. Hageja nõuab seetõttu arve nr 550836 järgi 1 346,20 eurot ja arve nr 6318777 järgi 1 108,43 eurot, kokku 2 454,63 eurot. Seisuga 22.02.2012 nõuab hageja viivist 47,46 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivis kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistab 58,80 euro suurust nõuet ja on selle summa pärast hagi kättesaamist 01.12.2011 tasunud. Muus osas vaidleb kostja hagile vastu.
8.Hageja ei ole tõendanud kostjale teenuse osutamist. Hageja nõue tuleneb autoteenuse osutamise tellimus-lepingust nr 979650, mida kostja hagejaga sõlminud ei ole. Kostja ei ole
saanud hagejalt 2 454,63 euro väärtuses teenuseid. Hageja ei ole suutnud tuvastada ega parandada kostja autol Renault Magnum 836MFS esinenud riket.
9.Arvest nr 6318777 tunnistab kostja diagnostikat ja akude kontrolli ning kaablite korrastust. Kostja ei tunnista käigulülituse juhtploki demonteerimist, vea defekteerimist ja uue paigaldust, sest pole seda teenust tellinud. Kostja ei aktsepteeri kabiinitõstepumba vahetust, kuna selle lõhkus ära hageja töötaja ja selle vahetamise teenust ei ole kostja tellinud. Seetõttu aktsepteerib kostja sellest arvest hageja nõuet summas 49 eurot. Esimese astme kohtu lahend
10.Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis OÜ-lt Testoris põhivõla 2 502,09 eurot ja seadusjärgse viivise kuni põhivõla tasumiseni Skuba Eesti OÜ kasuks ning jättis menetluskulud OÜ Testoris kanda.
11.Hageja on 17.08.2011 esitanud kostjale arve nr 550836 Renault 24/24 teenuse eest 1 270 eurot ja teenuse vahendamise eest 63,50 eurot, kogusummas 1 346,20 eurot, maksetähtajaga 7 kalendripäeva. Selle arve aluseks on Volvo Group Belgium nv 19.08.2011 arve nr 11619009. Hageja on selle summa teenuse osutajale tasunud. Maakohus on tuvastatud, et kostja pöördus Hollandis Renault Trucks 24/24 klienditeenindusse veoki käivitusprobleemiga, teenuse saamiseks pidi olema hageja garantii ning hageja kooskõlastas kostjaga garantii suuruse 1 270 eurot.
12.Kohus asus seisukohale, et arve 550836 suhtes on pooltel sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi. Kostja pidi aru saama, et garantii (käsundi) sisuks on see, et hageja tasub teenuse osutajale ning kostja kohustub arve tasuma hagejale. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et pooled ei ole kokku leppinud arve tasumises hageja kaudu. Kuna hageja on tasunud kostja sõidukile osutatud teenuse eest arve, on hagejal tekkinud käsundi täitmisest kulud, mida hageja on õigustatud VÕS § 628 lg 2 alusel kostjalt sisse nõudma. Nõutav summa 1 270 eurot on teenuse osutaja poolt hagejale esitatud arve summa ning seetõttu ei ole hageja sellele summale midagi omaalgatuslikult lisanud.
13.Kohus pidas põhjendatuks garantii vahendamise tasu 63,50 eurot. VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja hinnakirja järgi on Renault 24/24 vahendusteenuse (maksegarantii) hind väärtuses üle 1 001 euro 3% summast, millele lisandub käibemaks. Kostja pidi eeldama, et majandus-kutsetegevuses tegutsev isik osutab teenust tasu eest. Teistsugust kokkulepet sõlmitud ei ole. Kuivõrd kostja on majandus-kutsetegevuses tegutsev isik, pidi kostja olema kursis hageja avaliku hinnakirjaga. Ka ilma hinnakirjata tulnuks eeldada teenuse tasulisust.
14.Kohus pidas arvest nr 550836 tulenevat nõuet 1 346,20 eurot põhjendatuks. Puudub vaidlus selles, et sõiduki käivitamist esile kutsunud rike jäi arves 550836 osutatud tööde tulemusena kõrvaldamata. Kostjal tuleb arve tasuda, sest kostja loobus remondi lõpule viimisest auto iseenesliku käivitumise tõttu. Seega ei saa kostja ette heita remondi lõpule viimata jätmist. Tehtud tööd olid vajalikud vea defekteerimiseks ja remondi teostamiseks.
15.Kohus asus seisukohale, et tulenevalt asjaoludest, on arve 6318777 osas poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Puudub vaidlus selles, et kostja pöördus 01.08.2011 hageja poole käivitusprobleemiga ja kostja tellis hagejalt vea diagnostika. Vaidlus seisneb selles, millises mahus kostja hagejalt töid tellis – kas kostja tellis hagejalt käigulülituse juhtploki ja kabiinisõstepumba vahetuse või mitte. Puudub vaidlus, et hageja vahetas käigulülituse juhtploki ja kabiinitõstepumba ning selles, et vahetatud osad on hagejale tagastatud. Kostja eitab, et on hagejalt tellinud nimetatud tööd. Kuivõrd tunnistajate ütlused olid vastuolulised,
tugines kohus tõendite elulisele usutavusele ja usaldusväärsusele. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et hageja osutas kostjale omaaglatuslikult teenust, mida kostja ei ole tellinud. Hagejal polnuks põhjust seda teha. Lisaks sellele on kostja menetluse käigus oma seisukohti muutnud (varem käsitletud garantii sõlmimise ja ulatuse osas), mis annavad aluse pidada kostja seadusliku esindaja seletust mitteusaldusväärseks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse jättis kohus eeltoodud põhjusel kõrvale. Kohus leidis, et kostja tellis hageja käest käiguvahetuse juhtploki ja kabiinitõstepumba vahetuse.
16.Kostja väide, mille kohaselt hageja lõhkus ise kabiinitõstepumba, ei ole eluliselt usutav. Kostja tunnistas kabiinitõstepumba defekti – pumba tihend ja tift olid katki. Eluliselt ei ole usutav, et selle võis põhjustada kabiini tõstmist mitte oskav hageja töötaja kui veoautode remondiga tegelev ametlik esindaja.
17.On üldiselt teada, et sõidukite ametlik esindaja ei paranda enda töökojas üksikuid detaile, vaid asendab defektse osa uue varuosaga. Hageja on selgitanud, et see vastas Renault hooldus- ja remonditööde standarditele ning poliitikale. Selline standard ei ole omane mitte ainult Renault esinduses, vaid ka kõigis teistes margiesindustes.
18.Eelnevast tulenevalt pidas kohus arvest nr 6318777 tulenevat nõuet 1 108,43 eurot põhjendatuks.
19.Kuivõrd töö on tehtud, tuleb selle eest VÕS § 76 lg 1 kohaselt tasuda sõltumata sellest, et pärast töö tegemist on kostja varuosad demonteerinud, paigaldanud tagasi remonditud vanad osad ning tagastanud hageja paigaldatud varuosad hagejale.
20.Seisuga 22.02.2012 nõuab hageja viivist 47,46 eurot ning edaspidi seadusjärgset viivist põhinõude tasumiseni. Viivise arvestuses puudub vaidlus. Kohus mõistis viivise kostjalt välja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
22.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja küsis hagejalt garantiid selleks, et kostja sõiduk võetaks Hollandis remonti. Maakohus on seejuures tuvastanud asjaolusid, mis ei ole tõendamist leidnud. Vastupidiselt maakohtu otsuses tooduga, ei ole pooled seoses garantiiga kokku leppinud et hagejal on 100%-line tagasinõudeõigus kostja vastu. Pooled ei ole kokku leppinud, et kui hageja annab kostja sõiduki remondiks välismaal garantii, tekib tal õigus teenustasule. Maakohus ei ole osutanud piisavat tähelepanu kostja kirjalikult tõendatud väitele, et ta esitas hagejale Hollandis saadud teenuse kohta pretensiooni ja tegi seda koheselt, s.o enne seda, kui hageja oli tasunud garanteeritud arve. Kostja on endiselt seisukohal, et kui hageja jättis Belgia esindusele pretensiooni edastamata, vastutab ta ise nende ees selle arve tasumise eest, sest üksnes garantii andmine ei anna veel alust tagasinõude esitamiseks.
23.Kohus leidis valesti, et seoses hageja esindusele antud garantiiga, oli poolte vahel käsundisuhe VÕS § 619 mõistes. Garantii andmise korral kuulub kohaldamisele VÕS § 155 ning tagasinõude esitamise korral peab kohus esmalt hindama, kas esinevad VÕS § 155 lg 5 sätestatud eeldused, mille korral võiks tagasinõude esitada. Maakohus ei ole tuvastanud garantiist tagasinõude tekkimise aluseid ega analüüsinud, kas üldse ja milline suhe pooltel eksisteeris.
24.Garantii vahendamise tasu kostjalt väljamõistmine on alusetu, sest ei selgu üheselt, kas arvele nr 550836 lisatud 63,50 euro osas oli tegemist käsunditäitja kulude või tasuga. Kohus viitab mõlemale. Kohus ei ole hinnanud, kas 65,50 euro suurune garantii vahendustasu on mõistliku suurusega ja kooskõlas VÕS § 627 lg-ga 2. Kohus on viidanud üksnes hageja
hinnakirjale, mille kohta põhjendamatult leidis, et kostja pidi sellega kursis olema ning ei selgitanud välja asjaolusid, s.o milliseid väidetava käsundiga seotud ülesandeid hageja oli sunnitud täitma. Tasu osas kokkuleppe puudumine ei anna alust mõista välja mistahes summat, mida käsunditäitja soovib ja oma hinnakirja kirjutab.
25.Kohus leidis vastuoluliste tõendite pinnalt, et arve nr 6318777 osas oli pooltel töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 mõistes. Kohus võttis sellise seisukoha, milleks olid üksnes tunnistajate ütlused. Jääb arusaamatuks, mille alusel luges kohus seadusliku esindaja ütlused sedavõrd ebausaldusväärseteks, et need tervikuna kõrvale jättis. Maakohus käitus kostja seadusliku esindaja ütlusi kõrvale jättes selgelt erapoolikult, sest jättis tähelepanuta, et hageja esitas kohtule 22.02.2012 hagi täpsustuste juures kostja seadusliku esindaja võltsitud allkirjaga dokumendi, milleks oli autoteeninduse teenuste osutamise tellimus-leping nr 979650 ja millega soovis tõendada arvel märgitud tööde tellimist. Üksnes kostja survel võttis hageja nimetatud tõendi kohtuistungil tagasi. Isegi kui tõend tagasi võetakse, pidi see kohtule tekitama küsimusi hageja töötajate selgituste usaldusväärsusest.
26.On arusaamatu, miks kohus pidas võimatuks kabiinitõstepumba lõhkumist remondi ajal. Tunnistajate ütlustest selgus, et hageja tõstis kabiini üles ja pärast helistas kostja esindajale ja teatas kabiinitõstepumpa purunemisest. Otsusest ei ole võimalik tuvastada, mis asjaoludel tegi kohus teistsuguse järelduse. Kui hageja töötajad oleksid tuvastanud katkise kabiinitõstepumba, ei oleks nad saanud kabiini üleski tõsta ega teha diagnostikat, mida nad tegid ja mille eest kostja tasus. Hageja tõendas kõlbmatu tõendi ja tunnistajate ütlustega veenvalt, et enne remondi tegemist allkirjastab klient kirjaliku tellimus-lepingu. Selle puudumine tõendab, et mingit tellimust tegelikkuses ei tehtud ja hageja arvele kirjutatud tööd olid enda lõhutud detailide parandamiseks. Kohus oleks pidanud tehnilistes küsimustes pöörduma vastava ala eksperdi poole.
27.Kohus on jätnud andmata hinnangu asjaolule, et pärast auto remondist kättesaamist, demonteeris ja tagastas kostja need varuosad, mille paigaldamist ta ei tellinud. Juba üksnes fakt, et kostja sai autot kasutada ilma asendatud varuosadeta näitab usutavalt, et ta ei vajanud neid ega oleks ilmselt ka tellinud. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Õige on kostja seisukoht, et nn Belgia arve osas on tegemist VÕS §-st 155 tuleneva nõudegarantiiga, mis aga ei välista maakohtu poolt tuvastatut, et poolte omavahelises suhtes on tegu käsundiga, mille alusel hageja kostja palvel Volvo Group Belgium BV-le nõudegarantii väljastas. Maakohus tuvastas esiletoodud asjaolude alusel ja tõendeid hinnates õigesti, et poolte kokkuleppe kohaselt oli vastustajal tagasinõudeõigus garantii alusel väljamakstud summade osas. Kokkulepe sellise õiguse kohta ei olnud kirjalik, kuid siduvad
ja täitmiseks kohustuslikud on ka suulised lepingud. Vastava kokkuleppe olemasolu kinnitas ülekuulatud tunnistaja. Kuna hageja on oma garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal poolte omavahelisest kokkuleppest tulenevalt kostja vastu tagasinõudeõigus. Kostja ei vaielnud arvele vastu põhjusel, et ta pole hagejalt garantii andmist soovinud, vaid kostja leidis, et hageja poleks pidanud Volvo Group Belgium BV poolt esitatud arvet tasuma, kuna Belgias väljakutsutud remondimees ei täitnud talle tellimuses antud ülesannet leida kohapeal käivitumist takistav viga ja kõrvaldada see ning samuti ei kõrvaldatud viga remonditöökojas. VÕS § 155 lg 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega ei saanud hageja jätta garantiist tulenevat kohustust täitmata seetõttu, et kostja ei olnud tööga rahul.
31.Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et garantii väljastamine oli tasuline. Garantii väljastamise tasu tulenes hageja hinnakirjast, millega kostjal oli mõislik võimalus tutvuda. Hinnakiri esitati ka tõendina I astme kohtumenetluses. Käsundi tasulisuse eeldus tuleneb ka VÕS § 627 lg-st 1.
32.Kostja vastuväide arve nr nr 6318777 osas selle kohta, et töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud ja kostja pole hagejalt teostatud töid tellinud on, vastuolus kogutud tõenditega. Vaidlust pole selles, et kostja viis auto hageja juurde remonti, mille käigus vahetati autol käigulülituse juhtplokk ja kabiinitõstepump ning asendatud varuosad anti kostjale üle. Kostja etteheide, et hageja töötaja lõhkus ise kabiinitõstepumba, on täiesti paljasõnaline. Maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja ringkonnakohtul pole alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Menetluskulude jaotus ja selgitus
33.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.