Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 2 513,43 eurot ja viivised 41,77 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt teenust ja jättis arved nr 550836 ja 6318777 kogusummas 2 513,43 eurot tasumata. Hageja on arvetanud ka seadusest tulenevat viivist seisuga 16.11.2011 summas 41,77 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Arvamuses kostja vastusele märgib hageja, et kostja võttis ühendust Renault Trucks 24/24 Customer Center’iga Belgias ja teavitas sõiduki rikkest Hollandis. Vastavalt Renault Trucks ametlike esinduste vahel kehtivale korrale võttis Belgia Renault Trucks 24/24 Customer Center ühendust hagejaga, kellelt paluti enne kostjale teenuse osutamist maksegarantii väljastamist. Kliendi residentriigi Renault ametliku esindaja poolt väljastatud garantii oli eelduseks juhtumiga tegelemisel. Hageja võttis seejärel ühendust kostja juhatuse liikme AA telefoni teel ja viimane soovis garantii väljastamist. Garantii väljastamise tingimuseks oli see, et kui hagejalt nõutakse töö eest makset, on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd pukseerimiskulud ületasid garantii suuruse, oli vajalik garantii suurendamine. Ka sellega oli AA nõus. Teenuse osutamise käigus paluti veel täiendavalt garantii suurendamist ja ka sellega oli kostja nõus. Kuna juhuslikult sõiduk teeninduses käivitus soovis kostja remonditööde lõpetamist ja teenindusest lahkuda. Kuna selleks ajaks oli sõidukilt demonteeritud kardaan, tekkis sellest täiendav kulu 70 eurot. Garantii väljastamise tasu on hageja hinnakirjas nähtav ja sellest informeeriti kostjat. Seega esitas kostja hagejale selge tahteavalduse garantii väljastamiseks. 08.08.2011 pöördus kostja käivitamise probleemiga hageja teenindusse. Hageja teeninduses viga defekteeriti ja sõidukile paigaldati käigulülituse juhtplokk. Samuti läks vahetusse kabiinitõstepump, mis ei töötanud ja mis oli eelduseks remonditööde tegemiseks. Käigulülituse juhtplokk vahetati vastavalt Renault hooldus- ja remonditööde standarditele ning poliitikale, mille suhtes kehtis ka hageja garantii. Seega tuvastas hageja vea õigesti ja parandas selle. Hageja täpsustas hagi. 01.02.2011 tasus kostja hagejale 58,80 eurot. Hageja nõuab seetõttu arve nr 550836 järgi 1 346,20 eurot ja arve nr 6318777 järgi 1 108,43 eurot, kokku 2 454,63 eurot. Seisuga 22.02.2012 nõuab hageja viivist 47,46 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivis kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab hagi summas 58,80 eurot ja on selle summa pärast hagi kättesaamist 01.12.2011 ka tasunud. Muus osas vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud kostjale teenuse osutamist. Hageja nõue tuleneb autoteenuse osutamise tellimus-lepingust nr XXX mida aga kostja hagejaga sõlminud ei ole. Kostja ei ole hagejalt saanud teenuseid summas 2 454,63 euro väärtuses. Hageja ei ole suutnud tuvastada ega parandada kostja autol Renault Magnum XXX esinenud riket. Arvest nr 6318777 tunnistab kostja diagnostikat ja akude kontrolli ning kaablite korrastust. Kostja ei tunnista aga käigulülituse juhtploki demonteerimist, vea defekteerimist ja uue paigaldust, sest pole seda teenust tellinud. Kostja ei aktsepteeri ka kabiinitõstepumba vahetust, kuna selle lõhkus ära hageja töötaja ja selle vahetamise teenust ei ole kostja tellinud. Seetõttu aktsepteerib kostja sellest arvest hageja nõuet summas 49 eurot. Arve nr 5508336 on nn Belgia arve teenuse eest, mida on kostjale osutanud Volvo Group Belgium BV, kes esitas hagejale pro forma arve summas 1 185,68 eurot ja kes omakorda lisas kostjale esitatavale arvele Renault 24/24 teenuse vahendustasu summas 63,50 eurot. Pooled pole kokku leppinud, et ta tasub Belgia arve läbi hageja. Belgias väljakutsutud remondimees ei täitnud talle tellimuses antud ülesannet leida kohapeal käivitumist takistav viga ja kõrvaldada see. Nagu selgus, tegi töömees vale diagnostika ja võttis vastu vale otsuse pukseerida sõiduk teepealt remonditöökotta, kus samuti viga ei tuvastatud. Kostja käivitas

sõiduki ise pärast mõningast seismist ning sõitis autoteeninduse loal sealt minema. Kostjale jääb arusaamatuks ka see, miks on arve suurendatud 84,32 euro võrra (1 270 euroni) osas, mis ei puuduta vahendustasu. Seda arvet kostja ei tunnista. Hiljem selgus, et RVI blokile oli peale loksunud natuke kohvi, mis tekitas aeg-ajalt lühiühenduse ja andis käigukangi asendi kohta vale signaali. Seetõttu auto ei käivitunud. Vigase bloki parandus (kuivatus ja puhastus) läks mujal maksma vaid mõnikümmend eurot ja kuna blokil viga ei olnud, ei olnud vaja uut blokki üldse paigaldada. Sama veaprobleemiga tegeles 18.07.2011 Volvo Action Service Hamburgis ning kostja tasus arve otse krediitkaardiga. On küsitav, miks käesoleval juhul peaks arve tasumine käima läbi hageja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Hageja on 17.08.2011 esitanud kostjale arve nr 550836 Renault 24/24 teenuse eest summas 1 270 eurot ja teenuse vahendmise eest summas 63,50 eurot kogusummas 1 346,20 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 7 kalendripäeva (t lk 6). Selle arve aluseks on Volvo Group Belgium nv 19.08.2011 arve nr 11619009 (t lk 7-10, 62-66). Hageja on selle summa teenuse osutajale tasunud (t lk 66). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja väidab, et kostja võttis ühendust Renault Trucks 24/24 Customer Center’iga Belgias ja teavitas sõiduki rikkest Hollandis. Vastavalt Renault Trucks ametlike esinduste vahel kehtivale korrale võttis Belgia Renault Trucks 24/24 Customer Center ühendust hagejaga, kellelt paluti enne kostjale teenuse osutamist maksegarantii väljastamist. Kliendi residentriigi Renault ametliku esindaja poolt väljastatud garantii on eelduseks juhtumiga tegelemisel. Hageja võttis seejärel ühendust kostja juhatuse liikme AA telefoni teel ja viimane soovis garantii väljastamist. Garantii väljastamise tingimuseks oli see, et kui hagejalt nõutakse töö eest makset, on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd pukseerimiskulud ületasid garantii suuruse, oli vajalik garantii suurendamine. Ka sellega oli AA nõus. Teenuse osutamise käigus paluti veel täiendavalt garantii suurendamist ja ka sellega oli kostja nõus. Selle garantii suuruseks oli hageja kinnitusel 1 270 eurot. Kostja algul väitis, et pooled pole kokku leppinud, et ta tasub Belgia arve läbi hageja. 07.02.2012 eelistungil tunnistas kostja, et garantii suuruseks leppisid pooled kokku 1 270 eurot ning vastuväide seisneb hoopis selles, et kostja ei saanud selle raha eest teenust (t lk 70). Eeltooduga on tuvastatud, et kostja pöördus Hollandis Renault Trucks 24/24 Customer Center’i poole veoki käivitusprobleemiga, teenuse saamiseks pidi olema hageja garantii ning hageja kooskõlastas kostjaga garantii suuruse. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega on selle arve suhtes poolte vahel sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi. Kostja pidanuks aru saama, et garantii (käsundi) sisuks on see, et hageja tasub teenuse osutajale arve ning kostja kohustub arve tasuma hagejale. Kohus ei nõustu kostjaga selles, nagu poleks pooled kokku leppinud arve tasumises läbi hageja. Kuna hageja on tasunud kostja sõidukile osutatud teenuse eest arve, on hagejal tekkinud käsundi täitmisest kulud, mida hageja on õigustatud VÕS § 628 lg 2 alusel kostjalt sisse nõudma. Kostjale jääb arusaamatuks millest tuleneb hageja nõutav summa 1 270 eurot, kuid nimetatud summa on teenuse osutaja poolt hagejale esitatud arve summa ning seetõttu ei ole hageja sellele summale midagi omaalgatuslikult lisanud. Teenuse kvaliteedi küsimusel peatub kohus allpool. Kostja vaidleb vastu ka garantii vahendamise tasule summas 63,50 eurot. Kohus leiab, et see summa on põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on pooled sõlminud suulises vormis

käsunduslepingu. VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja hinnakirja järgi on Renault 24/24 vahendusteenuse (maksegarantii) hind väärtuses üle 1 001 euro 3% summast, millele lisandub käibemaks (t lk 61). Kohus leiab, et kostja pidanuks eeldama, et majandus-kutsetegevuses tegutsev isik (selleks on mõlemad pooled) osutab teenust tasu eest. Teistsugust kokkulepet sõlmitud ei ole. Kuivõrd ka kostja on majandus-kutsetegevuses tegutsev isik pidanuks kostja kohtu hinnangul olema kursis hageja avaliku hinnakirjaga. Ka ilma selle hinnakirjata tulnuks eeldada teenuse tasulisust. Kohus leiab, et garantii vahendamise tasu on põhjendatud. Kostja vaidleb sellele arvele vastu ka seetõttu, et ei saanud teenuse osutajalt kvaliteetset teenust. Puudub vaidlus selles, et sõiduki käivitamist esile kutsunud rike jäi viidatud arves osutatud tööde tulemusena kõrvaldamata. Kohus leiab, et kostjal tuleb siiski antud arve tasuda. Nimelt on tuvastatud, et kostja pöördus Hollandis teeninduse poole, kohale tuli remondimees, auto teisaldati Hollandi teenindusse. Hollandi teeninduses asuti viga defekteerima. Samas läks auto iseenesest teeninduses käima ning kostja loobus edasisest remondist ning sõitis teenindusest ära. Seega loobus kostja ise remonditöödest enne remonditööde lõppu. Seetõttu ei saa kostja ette heita remondi lõpule viimata jätmist. Tehtud tööd olid vajalikud vea defekteerimiseks ja remondi teostamiseks ning tehtud tööde eest vastavalt arvele tuleb kostjal aga tasuda. Kohus peab arvest nr 550836 tulenevat nõuet summas 1 346,20 eurot põhjendatuks. 24.08.2011 on hageja kostjale esitanud arve nr 6318777 diagnostika, akude kontrolli, kaablite korrastuse, käigulülituse juhtploki vea defekteerimise ja uue palgaduse ja kabiinitõste pumba vahetuse eest summas 1 167,23 eurot (t lk 11). Kostja ei ole arvetega nõus (t lk 40-45). Menetluse käigus on kostja hagejale tasunud 58,80 eurot ja hageja on selle võrra nõuet vähendanud. Puudub vaidlus selles, et kostja pöördus hageja poole käivitusprobleemiga 01.08.2011 (t lk 98). Vaidlus puudub ka selles, et kostja tellis hagejalt vea diagnostika. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, millises mahus kostja hagejalt töid tellis – kas kostja tellis hagejalt käigulülituse juhtploki ja kabiinisõstepumba vahetuse või mitte. Kohus leiab tuvastatud asjaolude pinnalt, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Puudub vaidlus, et hageja vahetas käigulülituse juhtploki ja kabiinitõstepumba ning ka selles, et vahetatud osad on kostja poolt hagejale tagastatud (t lk 39). Hageja väidab, et kostja tellis hagejalt nimetatud tööd, kostja seda eitab. Antud asjaolude osas kuulas kohus üle tunnistajad. Tunnistajana üle kuulatud Ahto Sigur andis ütlusi, mille kohaselt tellis AA käiguvahetuse juhtploki suuliselt tunnistaja kabinetis. Tunnistaja on hageja töökoja juhataja. Hageja juures meistrina töötav RSandis ütlusi, mille kohaselt helistas tunnistaja AA ja teavitas teda kabiinitõstepumba lekkimisest, samuti uue pumba hinnast. AA palus tunnistaja ütluste kohaselt pump välja vahetada. Vande all üle kuulatud AA andis seletuse, mille järgi ta ei rääkinud tunnistaja Ahto Siguriga juhtploki vahetusest, vaid hoopis Belgiale esitatavast pretensioonist. RSei ole talle helistanud ega teavitanud kabiinitõstepumba rikkest ning ta ei ole andnud korraldust selle vahetamiseks.

Seega on tõendid vastuolulised ning kohus peab tõendite vahelise vastuolu ületama. Puudub tõendite ülekaal hageja kasuks, sest hageja tunnistajad andsid ütlusi erinevate faktiliste asjaolude üle – tunnistaja Ahto Sigur käiguvahetuse juhtploki ja tunnistaja RS kabiinitõstepumba kohta. Samas ei ole tõenditevahelise vastuolu ületamiseks argumendiks aga ka tunnistajate seotus hagejaga, sest tõendi allikaks olev kostja seaduslik esindaja on samuti seotud ühe poolega – kostjaga. Seetõttu tugineb kohus tõendite elulisele usutavusele ja usaldusväärsusele. Mõlemad annavad kohtule võimaluse arvestada tunnistajate ütlustega. Nimelt ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et hageja osutas kostjale omaaglatuslikult teenust, mida kostja ei ole tellinud. Hagejal polnuks põhjust seda teha. Lisaks sellele on kostja menetluse käigus oma seisukohti muutnud (varem käsitletud garantii (käsundi) sõlmimise ja ulatuse osas), mis annavad aluse pidada kostja seadusliku esindaja seletust ebausaldusväärseks. Seetõttu leiab kohus, tuginedes tunnistajate ütlustele, et kostja tellis hageja käest käiguvahetuse juhtploki ja kabiinitõstepumba vahetuse. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse jätab kohus eeltoodud põhjusel kõrvale. Mis puudutab kostja väidet, et hageja ise lõhkus kabiinitõstepumba ära, ei tundu ka see väide kohtule eluliselt usutav. Kostja tunnistas kabiinisõstepumba defekti – pumba tihend ja tift olid katki. Kohtule tundub eluliselt ebausutav, et selle võis rikkuda hageja töötaja ehk teiste sõnadega hageja kui veoautode remondiga tegelev ametlik esindaja ei oska kabiini tõsta. Kohtu selline järeldus oleks ebaharilik. Samuti on üldiselt teada (ning seda enam majandus-kutsetegevuses tegutsevale isikule), et sõidukite ametlik esindaja ei paranda enda töökojas üksikuid detaile, vaid asendab defektse osa uue varuosaga. Hageja on selgitanud, et see vastas Renault hooldus- ja remonditööde standarditele ning poliitikale. Selline standard ei ole omane mitte ainult Renault esinduses, vaid ka kõigis teistes margiesindustes. Seega peab kohus arvest nr 6318777 tulenevat nõuet summas 1 108,43 eurot samuti põhjendatuks. Kuivõrd töö on tehtud, tuleb selle eest tasuda sõltumata sellest, et pärast töö tegemist hageja poolt on kostja vaidlusalused varuosad demonteerinud, paigaldanud tagasi remonditud vanad osad ning tagastanud hageja paigaldatud varuosad hagejale. VÕS § 76 lg 1 järg tuleb kostjal tööde eest tasuda. Seisuga 22.02.2012 nõuab hageja viivist 47,46 eurot ning edaspidi seadusjärgset viivist põhinõude tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestuses puudub vaidlus. Kohus mõistab viivise kostjalt välja. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõla summas 2 454,63 eurot ja viivise seisuga 22.02.2012 summas 47,46 eurot, kokku 2 502,09 eurot ja alates 23.02.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 2 454,63 euro täieliku tasumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.