KÜXXX hagi VB vastu 877,53 EUR nõudes / KÜXXX põhivõla 756,86 eurot tasumise ja viivise tasumise kohustuste täitmise nõue
Tsiviilasja hind
756,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
KÜXXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Merike Lätt [email protected])
(elektronpost
Kostja
VB(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Mae K (XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 08. mail 2012.a, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 27. juuni 2012.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-11-4413 kirjeldava ja põhjendava osaga ning koostada asjas tervikotsus.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista VB (B , isikukood XXX) KÜXXX(registrikood XXX) kasuks 285,12 (kakssada kaheksakümmend viis koma kaksteist) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud VB (B , isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.KÜXXX(hageja) esitas 02.09.2011 VB (kostja) vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes (tl-d 1679). Kohus võttis hagi 11.11.2011 kohtumäärusega menetlusse (tl 97).
2.Hageja esitas kohtule põhivõla 756,86 eurot ja viivise 221,63 eurot tasumise nõude (tl 21).
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu (tl 18). Kostja on korteriühistu liige alates 15.02.2007 (tl 18). Põhivõlg tekkis perioodil 28.01.2008 kuni 01.08.2011 seetõttu, et kostja tasus hagejale hageja osutatud või vahendatud teenuste eest ebaregulaarselt (tl-d 87, 88). Hageja osutas kostjale kõnealusel perioodil järgmisi teenuseid: haldus/tehnohooldus; prügivedu; üldelekter; vesi ja kanalisatsioon; küte; valveteenus; heakorrateenus; elekter korteris ja ampritasu. Lisaks pidi kostja tegema makseid remondifondi (tl 88). Kokku võlgnes kostja 01.08.2011 seisuga põhivõlana 756,86 eurot ja viivisena 221,63 eurot. Hageja tõendab teenuste osutamist hageja esitatud arvetega (tl-d 2468) ja teenuseosutajate arvetega (tl-d 164-169). Hageja põhikirja punkt 3.2.6 sätestab korteriühistu liikme kohustuse tasuda majandamiskulusid; põhikirja punkt 3.2.7. sätestab korteriühistu liikme kohustuse tasuda kommunaalteenuste eest; põhikirja punkt 3.2.10 sätestab viivise tasumise kohustuse üldkoosoleku kehtestatud määras (tl-d 18, 19). Hageja on kehtestanud viivisemäära 0,07% päevas (tl 154). Kostja tasus 29.09.2011 393,37 eurot ja 30.09.2011 300 eurot. Hageja esitas 24.05.2011 kohtule hagist osalise loobumise avalduse (tl 215). Hageja loobus hagist 696,37 euro tasumise põhinõude osas, millise loobumise võttis kohus 27.06.2012 kohtumäärusega vastu (tl 232). Pärast hagist osalist loobumist jäi hageja põhinõudeks 63,49 eurot ja viivisenõudeks 221,63 eurot.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud nõutava tasu hinna vastavust tarbimisele (tl 100). Hageja ei ole tõendanud elamu haldamiseks tegelikult tehtud kulutusi. Hagiavalduses ei ole märgitud, millisest metoodikast lähtudes on kostjale teenuste koguseid arvestatud ja milliste tariifide alusel tasud määratud. Kostja ei tunnista hageja nõudeid hooldustasu ja remondikulude osas, sest hageja ei ole täitnud põhikirjajärgseid kohustusi ega teostanud nõuetekohaselt elamu hooldust ja remonti (tl 101). Arvete tasumisega on viivitatud mõjuvatel põhjustel, millest ta on hagejat korduvalt teavitanud, kuid mille hageja juhatus on jätnud tähelepanuta (tl 102). Mõjuv põhjus on kostja töötus ja varem tekkinud laenukohustus krediidiasutuse ees (tl 102). Kostja tõendab oma väiteid töötuse kohta Eesti Töötukassa otsusega (tl 127). 2 (5)
5.Hageja hinnangul ei ole kostja vaidlustanud talle osutatud või vahendatud teenuseid (s.h vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter, gaas, küte, vee soojendamine ja elamu haldust-hooldust ja muid teenuseid ning kaasomandi korrapäraseks korrashoiuks kogutavat raha remondifondi). Kostja ei ole hagejale teatanud tasumist takistavatest asjaoludest, mistõttu ei ole olnud juhatusel võimalik vabastada kostjat viivise tasumisest (tl 157).
6.08.05.2012 kohtuistungil avaldas kostja, et hageja nõude osalise tasumisega on kostja hageja nõuet tunnustanud (tl 207).
7.Kohus rahuldas 27.06.2012 hagiavalduse (tl 236). Kohus tegi kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 09.07.2012 esitas kostja kohtule teate soovist esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus (tl 243). II
Kohtuotsuse põhjendav osa
8.Esmalt lahendab kohus kohtuotsuse täiendamise küsimuse (punkt 9), seejärel tuvastab kohus asjaolud ja hindab vajadusel tõendeid (punktid 10-14), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punktid 15-17). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 18).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus tegi 27.06.2012 kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule 09.07.2012 soovist esitada 27.06.2012 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Teade on esitatud apellatsioonitähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 632 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Eeltoodud sätte mõttest tuleneb, et TsMS § 448 lg 41 kohaselt kohtuotsuse täiendamisel koostatakse tervikotsus. Sellest lähtudes koostab kohus asjas tervikotsuse, mis asendab 27.06.2012 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust.
10.Hageja esitas hagi aluseks oleva väite, et hageja on korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige alates 15.02.2007. Kohus loeb TsMS § 231 lg-le 2 tuginedes asjaolud tuvastatuks, sest poolte vahel asjaolude üle vaidlus puudunud.
11.Hageja esitas hagi aluseks oleva väite, et kostja ei ole tasunud ajavahemikus 28.01.2008 kuni 01.08.2011 esitatud arveid põhinõude 756,86 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja vaidlustanud väidet, et arved olid 01.08.2011 seisuga 756,86 euro ulatuses tasumata. Kohus loeb TsMS § 231 lg-le 2 tuginedes kõnealuse asjaolu tuvastatuks, sest kostja ei ole vastuväiteid summa suurusele esitanud. Kostja esitas vastuväite selle kohta, et majandamiskulud on põhjendamatud.
12.Hageja esitas hagi aluseks oleva väite, et põhinõudelt arvestatud viivise summa on 221,63 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja vaidlustanud viivisearvestuse õigsust, vaid on esitanud vastuväite viivise tasumise kohustuse täitmisele. Kohus loeb TsMS § 231 lg-le 2 tuginedes tuvastatuks, et põhinõudelt arvestatud viivise summa on 221,63 eurot.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja põhikirjast tuleneb korteriühistu liikme kohustus tasuda hageja majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et hageja kohaldatavaks viivisemääraks on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt. Kohus loeb kõnealused lepingulised kohustused tuvastatuks.
14.Kohus tuvastab hageja arvete (tl-d 24-68), teenusepakkujate arvete (tl-d 164-169), kostja poolt põhinõude osalise tasumise fakti ja kohtuistungil avaldatu (tl 207) põhjal, et hageja põhinõude suuruseks, mida kostja tunnistab, on 756,86 eurot. Kohtu hinnangul näitab hageja nõude osaline täitmine kostjapoolset nõude tunnistamist, millest lähtudes tuleb jätta tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud nõutava tasu hinna vastavust tarbimisele. Samuti tuleb seetõttu jätta tähelepanuta hooldustasu ja remondikulude mittetunnustamine kostja poolt. Nõude tunnustamist on möönnud kostja ise (tl 207).
15.Pärast hagist osalist loobumist on hageja nõue kostja vastu 63,49 eurot. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma majandamiskulusid ja kommunaalteenuste eest. Kohus on tuvastanud, et hageja nõue kostja vastu oli 01.08.2011 seisuga 756,86 eurot. Kostja on nõuet tunnustanud. Hageja on nõudest selle täitmise tõttu osaliselt loobunud. Seetõttu võlgneb kostja hagejale käesoleva hetke seisuga põhinõudena 63,49 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 63,49 eurot.
16.Hageja on kehtestanud viivisemääraks 0,07% päevas võlgnetavalt summalt. Viivisemäär on võrdne KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemääraga. Viivisemäärast lähtuvalt arvutatud viivise summa on 221,63 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue 756,86 eurot oli põhjendatud, on põhjendatud ka viivise arvestamine kõnealuselt summalt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvestuse õigsust. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise 221,63 eurot tasumist.
17.Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvestuse õigsust, vaid on esitanud vastuväite viivise tasumise kohustusele ja palunud viivist vähendada. Viivise vähendamisel on kostja tuginenud oma töötusele ja väitele, et ta on korduvalt teavitanud hagejat sellest, et arvete tasumisega viivitamine on olnud põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja hageja korduvat teavitamist tõendanud. Kostja poolt väljatoodud töötuse asjaolu ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis annaks alust seaduses sätestatud määra järgi arvestatud viivise vähendamiseks. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et temalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Hageja on nõudnud kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Hageja viivisenõue ei ületa algses hagiavalduses esitatud põhinõuet. Asjaolu, et hageja on põhinõudest selle täitmise tõttu osaliselt loobunud, mistõttu viivisenõue ületab põhinõuet, ei pane hagejale täiendavat tõendamiskoormist ega muuda viivisenõuet ebamõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa kostja tugineda viivise vähendamise nõude esitamisel pooltevahelisele lepingule, sest kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt pöördus ta selles küsimuses korduvalt hageja poole. Eeltoodust tingituna jätab kohus rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 221,63 eurot.
4 (5)
18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist osaliselt selle tõttu, et kostja rahuldas osaliselt tema nõude pärast hagi esitamist. Selles osas, milles hageja nõudest ei loobunud, rahuldas kohus hagiavalduse. Eeltoodust tingituna jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.