23.oktoobril 2012.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-54262
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi OÜ T vastu remondifondi jäägi 1171,96 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
2659,44 euro
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, ), seaduslik esindaja TB, lepinguline esindaja Urmas M ja nõustaja Margus S Kostja OÜ T (registikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tamara V
Asja arutamine
11.09.2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KÜ XXX hagi OÜ T vastu 1171,96 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus.
2.Jätta KÜ XXX menetluskulud, s.h. kohtukulud ja kohtuvälised kulud täies ulatuses tema enda kanda.
5.Jätta OÜ T menetluskulud täies ulatuses KÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Korteriühistu (KÜ) XXX esitas 15.08.2008.a. kohtusse hagi OÜ T vastu, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle elamu haldamise ja majandamise dokumentatsioon ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 61.120.- krooni. Pärast korduvaid haginõude täpsustusi ja hagiavalduse tervikteksti esitamist palub hageja kostjalt lõpliku nõudena välja mõista remondifondi jäägi 1171,96 eurot (II kd t/l 164).
2.Hageja põhjendab oma nõuet järgnevaga: 12.07.2004.a. toimunud XXX korteriomanike üldkoosolekul otsustati määrata jätkuvalt viieks aastaks elamu XXX valitsejaks OÜ T , kes oli korraldanud elamu haldamist ja hooldamist ka senini. XXX korteriomanike ühisuse ja OÜ T vahel sõlmiti haldus- ja hooldusteenuste osutamise leping (tl 19-21). 29.02.2008.a. asutati KÜ XXX, mis kanti registrisse 19.03.2008.a. (t/l 10). Ühistu asutamisest teavitati ka OÜ T ja korteriühistu juhatus palus OÜ T ette valmistada elamu haldamise ja hooldamise üleandmise ja vastuvõtmise akt ning lõpetada lepingud teenuse pakkujatega elamus (t/l 22). Kostja teatas, et ühistu loomine majas ei tühista korteriomanike ja kostja vahel sõlmitud lepingut, millest tulenevalt jätkab kostja lepingujärgsete kohustuste täitmist kuni 01.08.2009.a. (t/l 23). Kuigi kostja on lõpetanud XXX elamu haldamise ja hooldamise, ei ole ta üle andnud ühistule Majaka 5 asuva elamu remondifondi jääki. Korteriomanikelt laekunud remondifondi jääk seisuga 01.02.2008 oli kostja enda aruande kohaselt 70.104.- krooni (II kd t/l 106). Peale nimetatud kuupäeva teostasid korteriomanikud kostjale 4 kuu vältel remondifondi makseid arvestusega 5.- krooni ruutmeetrilt. Kuna maja XXX üldpinna suuruseks on 1345,8 m2 ning kostja on kogunud pärast 01.02.2008.a. korteriomanikelt remondifondi makseid veel 4 kuud (veebruar - mai 2008), kogus kostja nimetatud perioodil majaelanikelt raha veel 26.916.- krooni (5 x 1345,8 x 4). Arvestades sellega, et OÜ T tegi XXX elamus remonditöid perioodil 01.02.2008.a. kuni 01.10.2008.a. + tasus hageja eest laenu tagasimakseid kokku summas 69.513.- krooni (t/l 107), mida kinnitab kostja juhatuse liige V.G, ning maksis remondifondist laenu tagasi korteriühistu eest veel täiendavalt summas 6082,82 krooni, mille üle poolte vahel vaidlus puudub ning mida tõendavad kohtule esitatud raamatupidamisdokumendid ja maksekorraldused, ning arvestades ka seda, et kostja on tagastanud hagejale remondifondist Lk (6)
3087,01 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista 18.337,17 krooni ehk 1171,96 eurot remondifondi jääki. Kostja vastuväited ja põhjendused.
3.Kostja ei vaidlusta järgmisi asjaolusid: - remondifondi jääk seisuga 01.02.2008.a. XXX, Tallinnas elamu eest oli 70.104.- krooni; - OÜ T tegi majas XXX remonttöid ja maksis tagasi laenu perioodil 01.02.2008.a. kuni 01.10.2008.a. kokku summas 69.513.- krooni; - 2008.a. oktoobris tasus OÜ T hageja eest tagasi laenumakseid veel summas 6082,82 krooni; - OÜ T maksis KÜ XXX remondifondi laekunud summadest 16.02.2009.a. 3087,01 krooni.
4.Kostja on aga seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et perioodil 2008.a. veebruarist kuni maini ei tasunud kõik XXX korteriomanikud oma arveid, mida tõendab kostja poolt esitatud raamatupidamise dokument elamus XXX määratud ja elanikelt laekunud maksete kohta (I kd t/l 147) ning esmajärjekorras tasus OÜ T elanikelt laekunud rahadest arved teenuste pakkujatele, s.o. vee- ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo jne arved, ning alles järelejäänud raha arvestas OÜ T elamu remondifondi, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt täiendava remondifondi jäägi väljamõistmist, sest nii korteriühistuseadus kui ka Eluruumide erastamise korra § 91 ja 92 kohaselt saab korterühistu nõuda elamu endiselt haldajalt üksnes laekunud ja elamu haldamise üleandmise aja seisuga kasutamata jäänud remondifondi üleandmist.
5.Kostja on seisukohal, et asjaolu, et korteriühistu oli asutatud, ei tähenda see veel seda, et samast ajast võttis korteriühistu üle ka elamu haldamise ja hooldamise. Elamu haldamise- ja hooldamise üleandmise-vastuvõtmise akti keeldus hageja alla kirjutamast nii enne hagi esitamist, kui ka käesoleva menetluse käigus ning see on kuni käesoleva ajani allkirjastamata. Eluruumide erastamise korra § 93 kohaselt loetakse eluruumide haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Seda, et elamu haldamine ei olnud üle antud tõendab ka hageja esitatud 29.10.2008.a. KÜ XXX üldkoosoleku protokoll, mille järgi alles sellel koosolekul omanikud otsustasid refinantseerida ja üle võtta SEB pangaga sõlmitud laenulepingu. Tulenevalt eeltoodust tasus ajavahemikul 01.02.2008 kuni 01.10.2008 elamu XXX korteriomanike ühisuse võetud laenumakse remondifondist kostja ning seda põhjusel, et KÜ XXX ei vormistanud ümber laenulepingut korteriühistu nimele. Nagu nähtub kostja raamatupidamise dokumentidest maksis kostja hageja eest kuni 01.06.2008.a. VSA AS sorteerimata prügiveo eest ja kuni novembrini 2008.a. OÜ CB, paberi ja papi äraveo eest, AS EE elektrienergia eest, AS TK kütte eest, AS TV vee ja kanalisatsiooniteenuse eest ning If Kindlustusele laenulepingust tuleneva elamu kohustusliku kindlustuse eest. Seega haldas elamut XXX kuni 2008.a. septembrikuuni (kaasa arvatud) kostja. Hageja juhatus vormistas ümber kõik elamu XXX haldamiseks ja hooldamiseks sõlmitud lepingud teenuste osutajatega alles novembriks 2008.a. Peale kõikide maksete ja halduskulude tasumist allesjäänud laekunud remondifondi jäägi summas 3087,01 krooni kandis kostja hagejale üle 16.02.2009.a.
Kohtuotsuse põhjendused.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et
Lk (6)
- 12.07.2004.a. toimunud XXX korteriomanike üldkoosolekul otsustati määrata jätkuvalt viieks aastaks elamu XXX valitsejaks OÜ T , kes oli korraldanud elamu haldamist ja hooldamist ka senini; - 21.02.2006.a. sõlmiti XXX korteriomanike ühisuse ja OÜ T vahel haldus- ja hooldusteenuste osutamise leping (tl 19-21 I kd); - 29.02.2008.a. asutati KÜ XXX, mis kanti registrisse 19.03.2008.a. (t/l 10, I kd); - korteriühistu juhatus teavitas OÜ T ühistu asutamisest XXX majas ning palus OÜ T ette valmistada elamu haldamise ja hooldamise üleandmise ja vastuvõtmise akt ning lõpetada lepingud teenuse pakkujatega elamus (t/l 22, I kd); - OÜ T vastas oma kirjaga korteriühistule, et korteriühistu asutamine majas ei lõpeta poolte vahel sõlmitud lepingut; - hageja ei ole kuni käesoleva ajani allkirjastanud elamu haldamise- ja hooldamise üleandmise-vastuvõtmise akti; - remondifondi jääk oli elamus XXX, Tallinnas seisuga 01.02.2008.a. 70.104.- krooni. Nimetatut tõendab ka elamu XXX valitseja aruanne ajavahemiku 01.01.2007 - 01.02.2008.a. kohta (t/l 106, II kd); - OÜ T tegi majas XXX remonttöid ja maksis tagasi laenu perioodil 01.02.2008.a. kuni 01.10.2008.a. kokku summas 69.513.- krooni, mida tõendavad ka elamu XXX juhatuse liikme poolt allkirjastatud remondikulude aruanne perioodil 01.02.208.a. – 01.10.2008.a. (t/l 107, II kd), pangakonto väljavõtted, OÜ P arve, maksekorraldus ja tööde üleandmise vastuvõtmise akt XXX gaasisüsteemi remondist elamus, teenuse pakkujate arved ja OÜ T pangakonto väljavõtted esitatud arvete tasumise kohta (t/l 171-199 II kd ja t/l 6-52 III kd ); - 2008.a. oktoobris tasus OÜ T hageja eest tagasi laenumakseid veel summas 6082,82 krooni, mida tõendab ka OÜ T pangakonto väljavõte (t/l 192 II kd); - OÜ T kandis KÜ XXX remondifondi laekunud summadest üle 16.02.2009.a. 3087,01 krooni, mida tõendab ka makskorraldus kostjalt raha ülekandmise kohta hagejale (t/l 142, II kd). Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus kostjalt nõuda remondifondi jääki kogunenud summasid, millised kostja korjas väidetavalt XXX elanikelt perioodil veebruarist maini 2008. aastal.
7.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korra" § 92 märgitust, mille kohaselt: "Akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus.", tuli kostjal hagejale üle kanda üksnes remondifondi laekunud summad. Nimetatud seisukohale on oma lahendis nr 3-2-1-92-07 asunud ka Riigikohus. Kuna remondifondi koguti makseid eraldi ja nende maksete eesmärgiks oli teha elamu remonti vastavalt tol ajal kehtinud EES § 151 lg 3 sätestatule, tuligi korteriühistule üle anda raha, mis oli remonditöödeks kulutamata. Pooled ei vaidle aga selle üle, et remondifondist tasuti ja kokkuleppe kohaselt pidigi tasuma ka XXX laenumaksed pangale.
8.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et elamus XXX, Tallinnas oli moodustatud korteriühistu ning, et OÜ T valmistus üle andma elamut KÜ XXX, kuid korteriühistu keeldus elamu majandamise ja haldamise üleandmise-vastuvõtmise aktile allkirja andmast, oli OÜ T õigustatud tasuma kuni elamu tegeliku üleandmiseni elanike poolt laekunud summadest
Lk (6)
eelkõige teenuse pakkujate poolt neile esitatud arveid ning alles ülejäänud raha kandma elamu remondifondi, et see elamu üleandmisel korteriühistule üle anda. Asjaolu, et OÜ T esitas XXX majaelanikele arveid kuni 2008.a. septembrikuuni kaasaarvatud, kuid et esitatud arveid tasuti majaelanike poolt vaid osaliselt, tõendavad kostja raamatupidaja I. Aleksandrova poolt koostatud tabel kuude lõikes arvete esitamise ja nende laekumiste kohta (t/l 147, I kd) ning ka hageja enda poolt 11.10.2012.a. esitatud maksekorraldused, pangakonto väljavõtted ja majaelanikele OÜ T poolt esitatud arved. Nimetatud tõenditega ning kostja poolt esitatud teenuse pakkujate arvetega ja OÜ T pangakonto väljavõtetega esitatud arvete tasumise kohta (t/l 171-199 II kd ja t/l 6-52 III kd), on tõendatud, et OÜ T tasus kuni 01.06.2008.a. VSA AS sorteerimata prügiveo eest ja kuni novembrini 2008.a. OÜ C bioprügi, paberi ja papi äraveo eest, AS EE elektrienergia eest, AS TK kütte eest, AS TV vee ja kanalisatsiooniteenuse eest ning If Kindlustusele laenulepingust tuleneva elamu kohustusliku kindlustuse eest XXX elamu eest. Seega haldas elamut XXX kuni 2008.a. septembrikuuni (kaasa arvatud) kostja ning kuna kõik XXX elanikud ei tasunud kogu selle perioodi eest neile esitatud arveid OÜ T , oli viimane õigustatud tasuma teenustepakkujate poolt esitatud arved rahast, mis oid majaelanike poolt OÜ T laekunud. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitatud tõenditega ümber lükanud kostja väidet, et kostja tasus XXX elanike poolt laekunud summadest ära eelkõige elamu XXX teenuste pakkujate arved ja rohkem raha elamu XXX remondifondi ei laekunud, kui kostja hagejale 16.02.2009.a. tehtud ülekandega üle kandis, puudub alus hageja nõude remondifondi jäägi tagastamiseks rahuldamiseks. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
9.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata poolte poolt esitatud tõendid, mis ei puuduta kohtu menetluses olevat remondifondi jäägi tagastamise nõuet, millistele kohus on kohtuotsuse põhjendustes ka viidanud ning milliseid tõendeid analüüsinud. Kohtuotsuse põhjendustes analüüsimata tõendid ei ole käeoleva vaidluse lahendamisel enam asjakohased tõendid, sest need puudutasid enne hagiavalduse tervikteksti esitamist nõutud dokumentatsiooni üleandmise kohustamise nõuet ja ekspluatatsioonikulude väljamõistmise nõuet kostjalt, mille võrra hageja oma nõuet kostja vastu menetluse käigus vähendas. Menetluskulude jaotamine.
10.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilasja hinna määramine.
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.
Lk (6)
Kohus määrab hagihinna käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse terviktekstis esitatud nõude järgi. Hagiavalduse terviktekstis nõudis hageja kostjalt 2659,44 euro väljamõistmist (tl/ 9094, II kd), mis ongi käesoleva tsiviilasja hinnaks. Kohtunik:
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.