Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr

Edasikaebamise kord Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonikaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonikaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonikaebuse. Apellatsioonikaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonikaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik 17.-18.01.2011 tellis kostja hagejalt veoauto VOLVO FH12, registrinumbriga XXX remonditeenust. 19.01.2011 esitas hageja kostjale remonditeenuse eest arve nr 5077 summas 1628,24 eurot. 31.01.2011 tellis kostja hagejalt sama auto remonditeenust. 03.02.2011 esitas hageja kostjale remonditeenuse eest arve nr 5148 summas 372,85 eurot. Nimetatud arvetest on kostja poolt 20.01.2011 tasutud arve nr 5077 summas 1628,24 eurot. Tasumata on arve nr 5148 (edaspidi arve) summas 372,85 eurot. Tulenevalt arvest kohustus kostja arve tasuma 10 päeva jooksul. 08.11.2011 esitas kostja, peale korduvaid arve tasumise meeldetuletusi, hagejale pretensiooni, milles väitis, et hageja poolt 19.01.2011 teostatud remondi käigus jäeti auto tehniline rike kõrvaldamata ning kostja oli sunnitud auto hageja juurde rikke kõrvaldamiseks tagasi toimetama. Pretensioonist nähtuvalt kandis kostja seoses veoauto korduva remondiga kahju, mis tekkis sellest, et hageja vahetas teise remondi käigus detailid, mis vahetati juba esimese remondi käigus, lisaks kandis kostja täiendavat kulu kütuse ja rehvide kulumise näol auto teistkordsel remonti toimetamisel ning ärajäänud vedude tõttu kannatas kostja renomee tema klientide silmis. Kostja nõustus arve tasuma juhul, kui hageja tühistab esimese arve. Hageja nõue on tekkinud kostja poolt alljärgneva töö (arve nr 5148) tellimisest ja sellega seotud varuosade paigaldamisest hageja poolt: 2(6)

Tsiviilasi nr

-toitesüsteemi remont; -diiselküte; -kaabliköidis 290x4,67; -pirn 24x5; -pirn 24x5; -klapp 244834; -tihend 976971; -O-rõngas 976020; -nippel 977692-994180; -nipple 976503; -mutter 956984; -adapter 20382517; -plasttoru 12x1,57300.04 Kostja tellis nimetatud töö ja tõi tööde teostamiseks auto hageja juurde. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele ning kostja võttis hageja poolt teostatud tööd ka vastu. Remondi tingis hageja väitel küttesüsteemi rike kostja poolt ebakvaliteetse kütuse tarvitamise tagajärjel. Rikke tuvastas hageja käsutuses olev spetsiaalne arvutiprogramm. Kostja pretensioon on alusetu, kuna on esitatud 11 kuud pärast tööde teostamist. Hageja palus kostjalt välja mõista 372,85 eurot arve nr 5148 alusel. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Vastuse kohaselt tellis kostja 17.01.2011 hagejalt veoauto mootori remonditöid. Pooled ei sõlminud tellitud tööde osas kirjalikku kokkulepet. Kostja tasus hageja poolt esitatud arve alusel 1628,24 eurot täies ulatuses 20.01.2011. Kostja võttis auto vastu, kuid päev pärast auto kättesaamist, s. o 19.01.2011, mootor ei käivitunud taas ning auto toodi tagasi hagejale kuuluvasse töökotta. Teisel korral hageja autole diagnostikat ei teostanud ning vahetas remondi käigus detailid, mis vahetati juba esimesel remondikorral. Kostja tasus esimese arve täies ulatuses, sest arvas, et teise remondi käigus heastab hageja puudustega teostatud töö. Kostja ei nõudnud hagejalt kahju hüvitamist vaatamata tekkinud lisakulutustega auto kordusremonti toimetamisel. Kostja tellis esimesel remondikorral alljärgnevad remonditööd koos varuosade vahetusega (arve nr 5077): -toitesüsteemi remont; -õhusüsteemi remont; -mootori remont; -klappide reguleerimine; -VCADS PRO diagnostika; -mootoripesuvahend; -brake clean pid.piiritus; -kaabliköidis 290x4,67; -kütusepump 20440372-207694; -tihend 3964833; -klapp 244834; -pumppihusti 8112818; -tihend 1526474; -tihend 976971; -tihend 1547594; -tihend 967344; -klamber 28429850; -õhutusnippel 20548012; -tihend 1655715; -klapp 8172627; -nippel 3095152; -seibide komplekt. 3(6)

Tsiviilasi nr

Hageja oma vastuses kostja vastuväidetele selgitas, et kostja sai korras auto kätte 18.01. 2011 ja pöördus sellega uuesti remonti 31.01.2011. Seega ei vasta tõele kostja väide, et auto toodi remonti tagasi päev pärast esimesest remondist kättesaamist, s. o 19.01.2011. Arve tasumisega 20.01.2011 aktsepteeris kostja esimese remondiga tehtud töid. Teise remondikorra ajal tuvastati hageja poolt veoauto etteandepumba ühe klapi purunemine pumpa sattunud sodi tõttu. Hageja arvates tingis rikke kostja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamine. Välja vahetati 1 purunenud klapp, mida esimesel korral vahetati 3 tükki ja sellega seoses 2 tihendit, mida esimesel korral vahetati 5 tükki. Peale selle vahetati uuesti kaablid, mida tuleb teha remondi käigus kaablite lahti-kinniühendamise tõttu. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide nagu oleks välja vahetatud kõik esimesel korral paigaldatud detailid. Kostja tunnistas teist remonti, kuid seadis arve tasumise eeltingimuseks esimese remondi eest esitatud arve annulleerimise. Hageja poolse tunnistaja Lembit Trestipi seletuskirjast nähtub, et 17.01.2011 remonti toodud VOLVO FH 12 numbrimärgiga XXX diagnostikatulemus näitas pumppihusti riket 3-ndal silindril. Esmaseks tööks oli pumppihusti vahetamine. Teiseks ilmnes, et mootoril ei ole tööks vajalikku kütuse survet. Seega vahetati kütusepump, mille järel teostati auto mootori balanseerimine. Reguleeriti ka mootori klapid. Teisel korral saabus auto remonti, kuna mootoril puudus jõud ja küttesurve. Kuna kütusepump oli juba vahetatud, oli viga raske tuvastada. Esimesel korral oli juba vahetatud kütuse etteandepumba klapid ja tagasijooksu klapp. Kõik eelnimetatud olid korras teisel auto ülevaatusel peale tagasijooksu klapi, mille vahele oli tulnud kütusepaagist sodi ja klapi katki teinud. Klapp vahetati, kuid auto mootori soojenedes ilmnes viga uuesti. Selle põhjuseks oli kütuse kvaliteet. Hageja arvates kasutati kostja poolt auto tankimiseks ebakvaliteetset kütust. Kui paaki paigaldati töökoja tanklast võetud diiselkütust, töötas auto korralikult. Kostja selgitas täiendavalt, et pärast esimest remonti sõitis kostja veoautoga Rakverest Narvasse. Järgmisel hommikul sõiduk ei käivitunud ehk oli seisus nagu enne esimest remonti. Teistkordseks remondiks toimetati veoauto hageja kätte tõepoolest 31.01.2011, s. o 12 päeva pärast sõiduki esimesest remondist kättesaamist. Kostja leiab, et teine remont on esimese remondi käigus hageja poolt tehtud hooletuse kõrvaldamine. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et pärast teise remondi teostamist töötas auto korralikult. Seega kõrvaldas hageja rikked, mis jäid esimesel korral kõrvaldamata. Hageja poolt esitatud testidest ei selgu, mis autoga on tegemist. Kostja leidis, et esimesel remondikorral ei selgitanud hageja välja tegelikke vigu, mistõttu ei suutnud neid korralikult ka kõrvaldada. Maakohtu seisukoht Maakohus, tutvunud poolte selgitustega ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et kostja tellis hagejalt veoauto VOLVO FH 12 registrinumbriga XXX remonditeenust 31.01.2011 ja 17.-18.01.2011. Vaidlus puudub selles osas, et kostja pole tasunud hageja poolt 31.01.2011 teostatud tööde eest esitatud arvet nr 5248 summas 372,85 eurot, samuti selles osas, et kostja tasus esimese remondiarve 20.01.2011. Pooled kinnitavad, et nii 17.18.01.2011 kui 31.01. 2011 teostatud remondi järgselt võttis kostja korras veoauto vastu ja sõitis sellega oma asukohta. Kostja vastuväide on, et hageja poolt esimesel remondikorral teostatud töö oli puudustega. Kostja ei vaidle vastu, et ta esitas hagejale pretensiooni 08.11.2011, millega seadis arve tasumise tingimuseks esimese arve tühistamise. Seega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud remonditöö, kuid kostja jättis selle eest tasumata. Seejuures ei esitanud kostja hageja suhtes nõudeid ega 4(6)

Tsiviilasi nr

kohaldanud muid õiguskaitsevahendeid. Pretensioon on esitatud ebamõistliku aja jooksul ning selles puuduvad põhjendused puudustele hageja töö suhtes. Vaidlus käib selle üle, kas hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu ja kas kostja on kaotanud õiguse vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu arve nr 5077 alusel tasutud väärtuse võrra. Tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes. VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kostja on sõlminud vaadeldava tehingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna kostja ei ole tarbija ei kohaldu tema suhtes kostja täiendavas selgituses esitatud VÕS § 220 lg 1 teises lauses sätestatu, mille kohaselt tarbijalemüügi korral peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada mittevastavusest. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist 31.01.2011 teostatud töö eest. Hageja poolt kostjale 03.02. 2011 esitatud arve nr 5148 tasumiseks anti 10 päeva. Tasu on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma tasu selle eest. Kostja toimetas 17.01.2011 veoauto hageja remonditöökotta, sest auto mootor ei töötanud. Remondi käigus teostati hageja poolt veoautole õhusüsteemi -, toitesüsteemi- ja mootori remont, mille käigus vahetati rida detaile (arve nr 5077). 31.01.2011 toimetati kostja poolt sama sõiduk uuesti hageja juurde ning teostati toitesüsteemi remont koos detailide vahetusega. Mõlemal korral sõitis veoauto tehniliselt korrasolevana oma asukohta tagasi. Arvete võrdlusest nähtub, et teistkordselt vahetati remondi käigus veoauto kaabliköidis art 190123, klapp art 391054 ja tihend art 391065. Seega vahetati teisel korral välja kolm varempaigaldatud detaili, mis on kooskõlas hageja selgitustega teise remondi ajal teostatud toitesüsteemi remonditöödega ning põhjendustega töö teostamiseks vajalike detailide vahetamise kohta. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. VÕS § 637 lg 4 alusel , kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks , kui töö on vastu võetud. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vast võtma, kui töö üleandmine oli kokkulepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled sõlmisid kokkulepped, sealhulgas tööde vastuvõtmise, suulises vormis. Tasumise tähtaeg oli arvetest nähtuvalt 10 päeva. Selline töö vastuvõtmise kord vastab VÕS § 637 lg-le 4, st hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et auto lahkus remondist mõlemal korral täiesti sõidukõlblikuna, kuid mootoririke, mille pärast kostja auto remonti toimetas, kõrvaldati pärast teiskordset remonti.. VÕS § 637 lg 1 kohaselt , kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub tasumisele tavaline tasu. Riigikohus otsuses nr 3-2-1-80-08 sedastas, et samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 5(6)

Tsiviilasi nr

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tõsi on, et kostja esitas pretensiooni mõnevõrra hilinenult, kuid see ei muuda VÕS § 644 lg 1 tähendust, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist, st see aeg ei ole seotud tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kuigi kostja võttis tehtud tööd vastu, pidi ta arvestama, et kui ta ei suuda tõendada tööde lepingutingimustele mittevastavuse asjaolusid ja hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist, peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet ega tõendit hageja tunnistaja poolt avaldatu suhtes, et teistkordse töö teostamisel tuvastas töövõtja veoauto küttesüsteemis ebakvaliteetse kütuse tarvitamise jälgi, mis lõpptulemusena põhjustaski mootori mittekäivitumise juba vahetatud detailide rivist väljalangemise tõttu, ning tingis rikutud detailide taasvahetuse. Vastupidise tõendamiseks piisanuks kohtu arvates kostja poolt dokumendi esitamisest kütuse tankimise kohta tunnustatud ettevõtte müügikohast. Sellise tõendi esitamine on veondusega tegeleva ettevõte poolt ka reaalselt jõukohane. Seega on kostja oma vastuväidete tõendamata jätmisega sisuliselt omaks võtnud hageja seisukoha, et teise remondiga telliti hagejalt uus töö, mitte ei kõrvaldatud puudusi ja tegematajätmisi tehtud töös, millest tulenevalt kostja kaotas õiguse hinna alandamiseks.. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 ja 3 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. . /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.