Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks- 22. oktoober 2012.a. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva 2-08-8272 E. E. A. S. J. L. võla ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1269,87 eurot (19 869,17 krooni) ning lisanduva viivise nõudes 779,03 eurot (12 189,28 krooni)
E. E. A. Menetlusosalised ja nende Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad
S.
xxxxxxxx,
asukoht
Esindaja: M. H. E. E. A. S. xxxxxxxxxxxxx, E-post: Kostja: J. L. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 22.10.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse (tl.33-35) kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 29.08.2006 võrgu- ja elektrileping nr 37001851/1 tarbimiskoha xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võrguteenuse ja elektrienergiaga varustamiseks. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused – varustada tarbimiskohta võrguteenuse ja elektrienergiaga – nõuetekohaselt täitnud. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võrguteenuse osutamise, elektrienergia tarbimise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks. Kostja pole nimetatud lepingujärgseid kohustusi täitnud, mistõttu võlgneb hagejale põhivõlana 11 643,18 krooni. 08.02.2007 katkestati tarbimiskohas võrguühendus. Võrguühendus taastati omavoliliselt, mistõttu pidi hageja võrguühenduse uuesti katkestama, tehes selleks täiendavaid kulutusi. OÜ Jaotusvõrk võrguteenuste osutamise tüüptingimused kodukliendile ja ärikliendile liitumispunktis madalpingel kuni 63A (edaspidi tüüptingimised) punkti 14.8 kohaselt ei või katkestatud võrguühendust omavoliliselt taastada. Kui võrguühendus omavoliliselt taastatakse, on hagejal õigus nõuda võrguühenduse taaskatkestamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hinnakirjale. Hageja on esitanud sellega seoses nõude summas 546,10 krooni, mida kostja ei ole tasunud. Tüüptingimuste punkti 13.3 kohaselt on hagejal maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas. Kostja vastuväited Kostja vastuses hagile (tl.58-60) tunnistab nõuet osaliselt, maksekäsu kiirmenetluses õigeksvõetud 1000 krooni (63,91 euro) ulatuses. Kostja vastuväidete aluseks on asjaolu, et kostja ei ole elanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx. Lepingu sõlmis kostja hagejaga eesmärgil, et tarbimiskohas elav I. R. elektrit tarbida. 2006 aasta lõpus sai kostja võlateateid, et elektrienergia eest on tasumata. Kostja võttis hagejaga ühendust ja sai teada, et hageja on andnud üürnik I. R. võlgnevuse tasumiseks. Kuna üürnik maksepikendusest hoolimata võlgnevust ei tasunud, pöördus kostja hageja poole sooviga võrguühendus katkestada. Võrguühenduse katkestamise soovi edastamisel oli võlgnevus 800-1000 krooni. Hageja võrguühendust koheselt ei katkestanud, vaid tegi seda mõned kuud hiljem, kui võlgnevus oli oluliselt suurem. Peale võrguühenduse katkestamist taastas üürnik I. R. võrguühenduse. Hageja poolt omavolilise elektrienergia tarbimise olukorra avastamisel kostjaga ühendust ei võetud, kostja pole ühelegi aktile alla kirjutanud ning ei olnud olukorrast teadlik.
2 (6)
02.04.2010 helistas kostja informatsiooni saamiseks hageja klienditeenindusse ja sai teada, et üürnik oli 28.12.2006 palunud maksepikendust võlgnevuse tasumiseks ning hageja oli vastava nõusoleku kostjat sellest teavitamata ka andnud. 15.01.2007 palus kostja hagejat võrguühendus katkestada, kuid hageja poolset tegevust ei järgnenud. Mais 2007 soovis kostja hagejaga sõlmitud lepingut lõpetada, kuid hageja keeldus lepingut lõpetamast, sest kostjal oli võlgnevus. Tarbimiskohas elav I. R. seega elektrienergiat jätkuvalt tarbida. Pärast kostja korduvaid pöördumisi leping siiski 03.07.2007 lõpetati. Hageja seisukoht kostja vastusele Kohus edastas kostja vastuse hagejale ja palus esitada selle Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 396 kirjaliku arvamuse.
kohta
vastavalt
Hageja arvamusest (tl.63-65) nähtub, et kostja on sõlminud teadlikult lepingu, võimaldamaks tarbimiskohas elektrienergia tarbimist kolmandal isikul- I.R. , seega võttis teadlikult vastutuse kolmanda isiku tarbimise eest ning riski, et lepingu täitmisel võib I. R. poolt probleeme tekkida. Võlgnevuse tõttu võrguühenduse katkestamine on hageja õigus, mitte kohustus. Ka pole kliendi tarbimise ning võlgnevuse kontrolli alla hoidmine hageja vaid kliendi kohustus. Samas on hageja astunud samme võlgnevuse piiramiseks. 03.01.2007 saatis hageja kliendile väljalülitamishoiatuse, kuna tasumata oli võlgnevus summas 2062,70 krooni. 17.01.2007 paluti võlaga seoses maksepikendust, mida hageja nõustus andma. Maksepikenduse andmine on lepingulistes suhetes tavapärane ning seda ei saa kuidagi pidada hageja poolseks lepingurikkumiseks. 22.01.2007 tasuti võlgnevusest 1000 krooni. Kuna kogu võlgnevust ei likvideeritud, katkestas hageja 08.02.2007 tarbimiskohas võrguühenduse. 16.05.2007 avastati, et kostja tarbimiskohas on 08.02.2007 katkestatud võrguühendus omavoliliselt taastatud. Hageja katkestas võrguühenduse samal päeval uuesti. Kostja väidab, et pärast omavolilise võrguühenduse taastamise avastamist pöördus kostja hageja poole kirjaliku avaldusega lepingu lõpetamiseks, kuid nimetatud avaldust temalt vastu ei võetud. Käesoleval hetkel puudub hagejal tõendusmaterjal nimetatud väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks- töötajad on vahetunud, kliendikontakti nimetatud väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ei ole. Kuna objekt oli alates 16.05.2007 kuni lepingu reaalse lõpetamiseni vooluvõrgust lahutatud, ei oma antud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
1.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled – hageja hagiavalduses (tl.35) ja kostja vastuses hagile (tl.60) on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub
3 (6)
rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 29.08.2006 oli nende vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 37001851/1 tarbimiskoha xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võrguteenuse ja elektrienergia varustamiseks (tl.36-37). Pooled vaidlevad selle üle, kas J. L. õige kostja, sest J. L. ole ise võrguteenust ja elektrienergiat tarbinud, seda tegi üürnik I. R. . Samuti on poolte vahel vaidlus, kas hagejal oli õigus anda üürnikule maksepikendust ilma kostja nõusolekuta, kas hagejal oli kohustus katkestada võrguteenuse tarbimine tarbimiskohas kostja avalduse alusel ning kas võrguteenuse katkestamisega viivitamise tagajärjel suurenenud võlgnevuse on kohustatud tasuma kostja, samuti kas omavolilisest võrguteenuse tarbimisest tekkinud kulud tuleb tasuda kostjal.
4 (6)
Tüüptingimuste punkti 7.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha elektrikatkestus või lubada seda teha, kui võrguettevõtja on saanud ostjalt sellekohase taotluse. Punkt 7.5 sätestab, et kui ostja poolt tellitud elektrikatkestuseks peab võrguettevõtja tegema lülitamistoiminguid, tasub ostja selle eest võrguettevõtjale hinnakirja alusel. Kostja toetub oma väidet esitades hageja infotelefonilt 02.04.2010 saadud teabele, et ta on soovinud võrguteenuse katkestamist 15.01.2007.a., kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Tüüptingimuste punkti 17.2.4 kohaselt loetakse kõik lepingu täitmisega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused teisele poolele kätteantuks muuhulgas juhul, kui telefonikõne on salvestatud. Hageja väljavõtted kliendiprogrammidest (tl.66-69) ei kinnita kostja poolt võrguteenuse osutamise lõpetamiseks taotluse esitamist. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust ei saa seega kostja vastuväidet lugeda tõendatuks.
kui ostja ei tasu arvet märgitud maksetähtpäevaks, laekumiseni viivist 0.06 % päevas.
õigus
nõuda kõigi tasude täieliku
Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduses esitatud viivisearvestuse kohaselt (tl 34) moodustab viivis kuni hagi esitamiseni 01.03.2010 7679,89 krooni. Kohtupraktikas on viivise nõudmist põhinõuet ületavas ulatuses käsitletud vastuolus olevana hea usu põhimõttega. Kuna käesolevaks ajaks ületab TsMS § 367 alusel arvestatud viivis põhinõuet ning ka hagiavalduses ei ole taotletud viivise väljamõistmist mitte rohkem kui põhinõude summa, mõistab kohus viivise välja summas 12189,29 eurot. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, mistõttu arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 779,04 eurot põhivõlana ja 779,04 eurot viivisena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.