2.Mõista kostjalt OÜ-lt EE(registrikood XXX) hageja AEOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot ja 96 senti, millest 842,66 eurot on põhivõlgnevus ja 48,30 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (13.03.2012) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt EE(registrikood XXX) hageja AEOÜ (registrikood XXX) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (14.03.2012.a) kuni põhivõlgnevuse (842,66 eurot) täieliku tasumiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ EE kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja põhinõudena 842,66 eurot ja viivisena 120,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 11.10.2010.a töövõtulepingu, milles hageja oli töövõtja ja kostja tellija. Lepingu p. 2.1. järgi pidi hageja tegema ehitustöid objektil XXX, Tallinn.
2.Lepingu p. 4.4. järgi pidi kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest pärast ehitustööde vastuvõtmisakti alla kirjutamist ja kostjale arve üleandmist. Pooled leppisid kokku tööde eest ositi tasumise. Pärast esimese osa tööde tegemist kirjutasid pooled 23.03.2011.a alla tööde vastuvõtmise aktile summas 2460,01 eurot. 23.03.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 65 summas 2460, mille kostja 18.04.2011.a tasus.
3.Teine osa töödest summas 7867 eurot võeti kostja poolt vastu tööde üleandmise aktiga 19.04.2011.a. 20.05.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 66 summas 7867 eurot. Antud arvet kostja täielikult ei tasunud. Kostja tegi arve maksmiseks kaks makset. 06.06.2011.a tasus kostja 3867,20 eurot ja 05.08.2011.a 3000 eurot. Ülejäänud summa 842,66 eurot lubas kostja tasuda 2011.a septembris, kuigi maksetähtaeg oli arvel 30.05.2011.a. Kostja ei tasunud võlgnevust ka septembris. Seega palus hageja kostjalt välja maksta võlgnetav summa 842,66 eurot ning viivise alates 01.06.2011.a kuni 12.03.2012.a (286 päeva eest) summas 120,50 eurot.
4.26.03.2012.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud lepingu p. 4.1. järgi oli tööde esialgne maksumus 11 564,81 eurot + käibemaks 18% ehk kokku 13 877,77 eurot. Lepingu p. 5.14 reguleeris tööde üleandmise korda. Lepingu p. 4.3. järgi oli kostja kohustatud tööde eest tasuma pärast akti allakirjutamist ja arve esitamist.
5.23.03.2011.a tööde üleandmise aktiga täpsustati lepinguliste tööde maksumust, milleks sai 9514,81 eurot + käibemaks 20% ehk kokku 11 417,77 eurot (varasema 13 877,77 eurot asemel). Seega tuli kostjal pärast kõigi tööde lõpetamist tasuda hagejale veel 11 417,77 – 2460,01 eurot = 8957,76 eurot. Samuti märkis hageja, et sisuliselt oli tegemist alltöövõtulepinguga.
6.19.04.2011.a tööde üleandmise aktis täpsustasid pooled taas tööde hinda ja leppisid kokku summas 7867 eurot, kuigi varasema akti järgi oleks kostja kohustuste jääk olnud 8957,76 eurot. 19.04.2011.a aktiga kostja tunnistas tööde täitmist ja hageja poolt tööde lõplikku teostamist. Ilma hageja nõusolekuta ei saanud kostja edaspidi ühepoolselt tööde maksumust vähendada. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktidele 1 ja 6 ning § 108 lõikele 1.
7.Arve nr 66 maksetähtaeg oli 30.05.2011.a. Lepingu punkti 7.7. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Hagejal oli õigus nõuda viivist alates 31.05.2011.a. Hageja esitas kohtule ka viivise arvestuse. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajani sissenõutavaks muutunud viivise summas 48,30 eurot. Hageja palus kostjalt välja
mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
8.Kostja seisukohtadele vastates leidis hageja 07.06.2012.a, et tööde valmimise viivitus oli põhjustatud mitmetest faktoritest, mitte ainult hagejast. Seetõttu kooskõlastati objektide üleandmise tähtaegu hilisema aja peale ja pooled leppisid selles eelnevalt kokku. Kostjal oli lepingu järgi õigus kohaldada hagejale leppetrahvi, kuid tal ei olnud sellist kohustust. 23.03.2011.a aktiga pooled tunnistasid tööde valmimist ja vähendasid lepingulist tasu. Teise akti allkirjastamisel leppisid pooled kokku, et hageja ei esita arvet summale 1090,76 eurot, kostja ei hakka aga nõudma tagatist garantiiperioodi jaoks. Seda enam, et garantiitagatise summa oleks olnud vaid 228 eurot. Seega ei ole hageja rikkunud lepingu punkti 4.5. Pooled ei ole alla kirjutanud akti summale 1090,76 eurot, mis moodustab faktiliselt 10% varasemast tööde täissummast. Hageja on tööd teinud ja kostja ei saa nõuda hagejalt tagatist.
9.Kostja ei ole esitanud hageja suhtes leppetrahvi maksmise ega kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Vastuhagi ei ole kostja samuti esitanud.
10.Kohtule 11.07.2012.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et tal ei ole esitada täiendavaid tõendeid poolte kokkuleppe kohta, mis puudutas 1090,76 euro osas arve esitamata jätmist ja tagatise maksmise kohustusest vabastamist. Seda kokkulepet tõendavad kaks alla kirjutatud akti ning asjaolu, et kolmandat akti ei ole pooled allkirjastanud. Kostja ei saa nõuda garantiitagatist, kui ei ole alla kirjutatud kolmandat akti summas 1090,76 eurot. Hageja ei ole sellise summa maksmist kostjalt nõudnud.
11.Tööde valmimisega hilinemise eest on hagejat juba karistatud selliselt, et pooled alandasid tööde lepingulist hinda 13 877,77 eurolt 11 417,77 euroni. Hagejal puudub võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ja ta ei näe selleks vajadust. Kostjal tuleb tõendada, millisel põhjusel hinda alandati.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja kinnitas, et sõlmis hagejaga 11.10.2010.a töövõtulepingu nr 203/21. Hageja pidi tegema II korruse seinte ja lagede lihvimise töid, seinte viimistlemist ning plaadialuste pindade tasandamist. Lepingu punkti 3.2. järgi oli lepinguliste tööde lõpptähtajaks koos vajaliku teostusdokumentatsiooni üleandmisega 21.11.2010.a.
13.Lepingu täitmisel ilmnes, et hageja ei tee töid kvaliteetselt ega suuda kinni pidada kokku lepitud tähtaegadest. Seisuga 31.12.2010.a ei olnud hageja üle andnud veel ühtegi kokku lepitud tööd.
14.31.12.2010.a tegi kostja projektimeeskond objektil ülevaatuse ja tuvastas 71 hageja poolt tegemata või ebakvaliteetset tööd. Hagejat teavitati puudustest e-kirjaga 04.01.2011.a. Samas kirjas anti hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kohustades puudused tabelis määratud ajaks kõrvaldama. Hagejat kohustati samas e-kirjas esitama kogu teostusdokumentatsiooni hiljemalt 13.01.2011.a. Kuna hageja väitis, et ei saanud 04.01.2011.a ekirja kätte, saatis kostja hagejale 06.01.2011.a uuesti puuduste nimekirja. 06.01.2011.a teatas kostja ühtlasi, et teeb ise lõpuni osad hageja tegemata tööd ning kohustas hagejat lõpetama ülejäänud tööd nädala lõpuks.
15.Hageja ei suutnud töid lõpetada ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. 12.01.2011.a kontrolli käigus tuvastati, et enamik 31.12.2010.a tuvastatud puudustest on endiselt kõrvaldamata. Hageja andis tööd osaliselt üle alles 23.03.2011.a aktiga ning lõplikult 19.04.2011.a aktiga. Seega andis hageja tööd üle kokkulepituga võrreldes 5 kuud hiljem.
16.06.01.2011.a e-kirjas hoiatas kostja hagejat, et kavatseb rakendada tema suhtes leppetrahvi ja nõuda tähtaja ületamisega seotud kahju hüvitamist. Leppetrahvi nõude esitamise õigus tuleneb lepingu punktist 7.5. ja selle suuruseks oli 5000 krooni ehk 319,56 eurot päevas. Kulutuste hüvitamist võimaldasid lepingu punktid 7.3. ja 7.4.
17.Hageja on kostjale esitanud kaks arvet. Viimasest arvest on tasumata 842,66 eurot ehk 6% lepingujärgsest tasust. Lepingu punkti 6.3. järgi kohustus hageja andma töödele 36 kuulise garantii alates tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise päevast. Lõppakt allkirjastati 16.04.2011.a ning seega lõpeb garantiiperiood 16.04.2014.a. Lepingu punkti 6.2. järgi pidi garantiiperioodi tagatiseks olema panga või kindlustusseltsi garantiikiri, mis moodustab 2% lepingujärgsest tasust. Garantiiperioodi tagatiseks võib olla ka lepinguline rahasumma, mis tagastatakse 30 päeva jooksul pärast garantiiperioodi lõppu. Hageja ei esitanud kostjale garantiikirja ning pooled ei ole kokku leppinud selle asendamises rahasummaga.
18.Lepingu punkti 4.5. järgi toimub lõpparveldus, mille suuruseks on vähemalt 10% töövõtja lepingujärgsest tasust, 30 päeva jooksul pärast lepingukohase garantiiperioodi tagatise esitamist. Kuna hageja ei ole seni esitanud lepingukohast garantiiperioodi tagatist, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest summas, mis vastab 10%-le lepingujärgsest tasust ehk summas 1 387,78 eurot. Kostja on hagejale jätnud tasumata oluliselt väiksema summa võrreldes sellega, mille tasumisest keeldumiseks tal oleks õigus. Kostja on õiguspäraselt keeldunud tasu maksmisest. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
19.Kohtule 13.08.2012.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde ega pea vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid. Kostja pakkus kompromissina, et tunnistab nõuet summas 500 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2010.a töövõtulepingu tööde tegemiseks Tallinnas, XXX asuval objektil; 2) lepingu punkti 4.4. järgi pidi tööde eest tasumine toimuma pärast tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist ning arve üleandmist; 3) lepingu punkti 3.2. järgi oli tööde lõpptähtajaks 21.11.2010.a; 4) hageja töid tähtaegselt valmis ei saanud ega üle andnud ning seisuga 31.12.2010.a ei olnud tööd veel üle antud; 5) kostja andis hagejale 06.01.2011.a e-kirjaga täiendava tähtaja tööde üleandmiseks; 6) esimese tööde üleandmise akti allkirjastasid pooled 23.03.2011.a summas 2460,01 eurot; 7) 23.03.2011.a akti alusel esitas hageja kostjale arve, millise viimane täielikult tasus; 8) 19.04.2011.a anti üle järgmised tööd summas 7867 eurot; 9) 19.04.2011.a akti alusel esitatud arve tasus kostja osaliselt, jättes maksmata 842,66 eurot; 10) lepingu punktis 6 ette nähtud tagatist pangagarantiina või muul moel ei ole hageja kostjale andnud.
22.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on tööd hagejalt lõplikult vastu võtnud
ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tulenevalt tööde valmimise hilinemisest on kostja kohustatud tasuma hagejale seni maksmata osa arvest nr 66.
23.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et kostja on tööd lõplikult vastu võtnud ega ole hageja vastu esitanud vastuhagi või muul moel kahju hüvitamise või leppetrahvi nõuet. Hageja leidis, et esialgse lepingu kohaselt oli tööde maksumuseks (koos käibemaksuga) 13 877,77 eurot. 23.03.2011.a aktiga leppisid pooled kokku lepinguliste tööde maksumuse vähendamises summani 11 417,77 eurot. 19.04.2011.a leppisid pooled uuesti kokku tööde hinna vähendamises ja lõplikuks tööde hinnaks jäi 7867 eurot. 19.04.2011.a aktiga tunnistas kostja tööde lõplikku täitmist. Tööde valmimise hilinemine ei olnud tingitud hagejast. 19.04.2011.a akti allkirjastamisel leppisid pooled kokku, et hageja ei esita kostjale arvet summale 1090,76 eurot, kostja ei hakka aga nõudma tagatist garantiiperioodi jaoks. Seega ei ole hageja rikkunud lepingu punkti 4.5. 1090,76 eurot vastab faktiliselt 10%-le varasemate tööde maksumusest.
24.Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et hageja hilines tööde valmimisega, millest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda temalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kostja hoiatas hagejat sellest. Hageja oleks lepingu punkti 6.2. järgi pidanud andma kostjale garantii, mida ei ole esitatud. Viimasest arvest jäi tasumata 6%. Lepingu p. 4.5. järgi pidi lõpparveldus toimuma 30 päeva jooksul pärast garantiitagatise andmist. Lõpparvelduse suuruseks pidi olema vähemalt 10% lepingujärgsest tasust. Kuna lõpparveldust toimunud ei ole, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
25.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
26.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust (toimiku lk 21-25) nähtub, et lepinguliste tööde lõpptähtaeg oli p. 3.2. järgi 21.11.2010.a. Tööd eest tasumine pidi toimuma kord kalendrikuus (lepingu p 4.2.) ning sellele pidi eelnema tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine (p. 4.3.). Lepingu punkti 6.2. järgi oli garantiiperioodi tagatiseks panga või kindlustusseltsi garantiikiri summas, mis moodustab 2% lepingujärgsest tasust. Pooled võisid ka kokku leppida rahalises garantiis.
27.Lepingu p. 4.5. järgi pidi lõpparveldus summas vähemalt 10% lepingujärgsest tasust toimuma 30 kalendripäeva möödumisel pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, nõuetekohase dokumentatsiooni üleandmist, personali koolitamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei andnud kostjale lepingukohast garantiikirja ning pooled ei ole sõlminud kokkulepet garantiikirja asendamiseks rahasummaga. Seetõttu väitis kostja, et lõpparveldust ei olegi veel toimunud ning hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja omakorda väitis, et kostja loobus garantiikirja nõudest ning selle asemel ei nõua hageja kostjalt tööde eest 1090,76 euro maksmist. Kohus selgitas pooltele oma 12.06.2012.a pöördumises (toimiku lk 84-85), et mõlemal poolel tuleb neid väiteid tõendada. Kumbki pool kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud.
29.Kuivõrd kumbki pool kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud, ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väiteid selle kohta, et tegelikult teostatud tööde maht oli 1090,76 euro võrra suurem, mille eest arve esitamisest hageja loobus. Samas nähtub poolte vahel alla kirjutatud aktist nr 203/21 (toimiku lk 30), et pooled on lugenud seda lõppaktiks. Aktile on märgitud: „Käesolev akt on lepingut 203-21 lõpetav akt“. Akti enda sisust nähtub, et lepinguhinna jäägiks
on loetud „0“ ning lepinguliste tööde maksumuseks 7867 eurot. Akti kohaselt on töid ka teostatud mahus 7867 eurot.
30.Eeltoodud aktiga loeb kohus tõendatuks, et kostja võttis hagejalt 19.04.2011.a kõik lepingulised tööd lõplikult vastu ja lepingulised kohustused loeti aktiga hageja poolt lõplikult täidetuks. Kuigi hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et pooled sõlmisid kokkuleppe garantiikirjast loobumise kohta, on kostja tööd lõplikult vastu võtnud sõltumata garantiikirja puudumisest. Kuivõrd kostja on tööd vastu võtnud (ja nende eest ka enamuses osas tasunud), on hageja lepingust tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.
31.Kostja on hagiavaldusele vastu vaieldes leidnud, et hageja viivitas tööde teostamisega oluliselt. Hageja on sellega nõustunud ega ole tõendanud, et viivituse oleks põhjustanud mõni hagejast sõltumatu asjaolu. Kostja on hagejat hoiatanud leppetrahvi kohaldamisest või kahjude hüvitamise nõude esitamisest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja esitanud hageja suhtes vastuhagi või menetluslikku tasaarvestuse nõuet. Kohus selgitas kostjale oma 12.06.2012.a pöördumises, et kostjal on võimalik esitada hageja vastu menetluslik tasaarvestuse avaldus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja sellist avaldust kohtule esitanud. Seetõttu ei saa kostja jätta hageja tasunõuet osaliselt maksmata põhjendusel, et hageja täitis lepingulised kohustused hilinenult. Kui lepingulised tööd on teostatud, ei saa nende hilisem valmimine olla iseenesest tasu maksmisest keeldumise aluseks. Tasaarvestuse avalduse puudumise tõttu ei saa kohus lugeda hageja nõude tasaarvestatuks kostja leppetrahvist tuleneva vastunõudega.
32.Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja põhinõue kostja suhtes täielikult rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 842,66 eurot.
33.Hageja esitas kostja vastu samuti viivise nõude. Hageja tõi välja, et arve nr 66 maksetähtaeg oli 30.05.2011.a. Lepingu punkti 7.7. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras, mistõttu oli hagejal õigus nõuda viivist alates 31.05.2011.a. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajani sissenõutavaks muutunud viivise summas 48,30 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldi vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 48,30 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS §-s 94 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
34.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.