2-11-3188/44 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-11-3188 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 677,59 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Asjaolud Hageja, Oxana Rastegajeva, esitas 26.01.2011.a Viru Maakohtule hagi koos lisatud tõenditega (tl 120) AS ESPAK vastu vanni asendamise nõudes või alternatiivse nõudena kahju väljamõistmises summas 670,11 eurot (10485 krooni). Kostja esitas 25.02.2012.a vastuse hagile koos lisatud tõenditega (tlk 26-40). Kostja hagi ei tunnista, palub selle jätta rahuldamata tervikuna ning selgitab, et vann lahkus kauplusest tervena. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vann on saanud kahjustada hagiavalduses toodud ulatuses ning selle parandamine ilma toote väärtust oluliselt vähendamata ei ole võimalik. Kohus kohaldab esmalt VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tegemist on tarbijalemüügiga, ning müüja vastutab tulenevalt VÕS § 218 lg 1 asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel. Seega vaidluse esemeks on ostetud asjal, milleks on Balteco vann Modul 14 E5, ostja poolt avastatud vigastuse tekkimise täpne aeg ja vigastuse tekkepõhjus. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

2-11-3188 Vigastuse tekkeaja ja põhjuste kohta on hageja kohtule esitatud alljärgnevad tõendid: Kohus loeb kostja tunnistaja Mihhail Morõganovi ütlustega (tl 58) tõestatuks selle, et ostjad ja müüja defekti kaupluses ei avastanud, kilet vannilt ei eemaldatud ning vanni ilma kileta ei kontrollitud. Hageja poolt enne hagi esitamist tellitud 11.10- 11.11.2010.a teostatud ekspertiis (akt asub tlk 1216) mille kohaselt defekt (pragu vanni korpusel) on tekkinud tootmis-tehnoloogilise protsessi käigus ning defekti parandada või kõrvaldada pole võimalik. Vigastust ei saa parandada ega kõrvaldada, vann on vaja ümber vahetada. Kohus leiab, et äramärkimist väärib ekspertiisiaktis kajastatud asjaolu, et ekspertiisi teostanud eksperti ei lubatud vaatlema vannide tootmis-tehnoloogilist protsessi vanni tootja, AS Balteco ruumidesse. Kostja palus teostada uue ekspertiisi, millise taotluse kohus rahuldas. OÜ Ehitusekspert 24.07.2012.a koostatud eksperthinnangu (tlk 108-153 ekspertiisiakt koos lisadega) kohaselt: Vanni vigastuse on põhjustanud mehaaniline toime vanni äärele, sealjuures ei ole tegemist võimaliku vanni korpuse valuveaga, tekkepõhjuseid võib olla kaks: vanni metalldetailide tehnoloogiline montaaž või vanni läbi kliendi korteri XXX välisukse toomisel sai vann otsast vastu lengi mehhaaniliselt jõuga muljutud, millest tekkis pragu-mõra, mis pole veel korpust läbiv pragu. Ekspert eelistab vanni ära jõuga muljumist (näit. korteri välisukse avas ukse lengi survest). Ekspert välistas võimaluse, et pragu oleks tekkinud vanni paneeli võimaliku äravõtmise või tagasipanemisega. Hageja ise ning hageja tunnistaja, Aleksei Rastegajev, kirjeldas vanni transportimist läbi ukse korterisse ning prao avastamist vanni korpusest. Tunnistaja kinnitas, et vann mahtus vabalt läbi korteriukse ning mingit survet korpusele transpordi käigus ei avaldatud. Korteri uks on tavalise laiusega, hageja ei tea, kui lai on uks, aga nad ei ole ust ümber ehitanud. Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja tunnistaja, loeb poolte ja tunnistaja ütlustega tõendatuks asjaolu, et hageja transportis vanni oma korteri välisukseni tervikuna, ühes tükis st. ilma esipaneeli või pakendit eemaldamata. Kuna vanni pakend ei ole kahjustatud (seda kinnitavad mõlemad eksperdid, hageja ja tunnistaja) ei ole võimalik, et vann oleks saanud muljuda pakendis paiknemisel. Tunnistaja selgitab, et kuna vanni pakend ei mahtunud korteri välisuksest sisse, võeti pakend vanni ümbert ära ning seejärel mahtus vann korteriuksest vabalt sisse. Sama kinnitas kohtuistungil hageja. Ekspertiisiaktist nähtub, et vanni mõõdud on 70X70 cm. Hageja ja tunnistaja selgitasid, et korteriuks on tavaline, nagu igal pool, ega ole ümber ehitatud. Ekspert ei ole ekspertiisiaktis näidanud, milline on korteri ukseava laius, kuid viitab, et ta eelistab kahjustuse tekkepõhjusena versiooni ostja süül vanni muljumist vastu ukselengi. Ekspert ei välista samas ka vanni metalldetailide tehnoloogilisel montaažil, kuid tööriista kukkumisele iseloomulikku täket prao asukohas ei ole vannil märgata. Kohus ei pea eksperdi versiooni vigastuse tekkepõhjusest muljumise teel tõenäoliseks, kuna ekspert tugineb omapoolsele oletusel, kuid ei ole samas mõõtnud ära korteri ukselengi laiust. Kohus loeb üldteadaolevaks asjaolu, et üldlevinud ukselengi laius korterelamute välisustel on 90 3/5

2-11-3188 cm. Kuna ekspert ei ole aktis ukseava mõõte esitanud, loeb kohus ukseava laiuseks tavapärase 90 cm. Tunnistaja on kirjeldanud, et nad hoidsid vanni korterisse tuues käsi vanni külgedel ja põhja all. Arvestades, tavapärase ukseava laiust - 90 cm ja vanni ekspertiisaktis fikseeritud laiust - 70 cm, peab kohus tunnistaja ütlusi vanni tõstmisviisi kohta tõesteks. Tlk 16 on ära toodud foto vanni kahjustunud nurgast, mille põhjal kohus tuvastas, et vigastus paikneb vanni ülalosa küljel, peale nurka. Vanni esipaneel on kahjustamata. Vanni esipaneel on kinnitatud vanni ääre alla ja ääre külge ning asub sellega praktiliselt samal tasapinnal. Esipaneel on kahjustamata, ning sellel ei leidu muljumisele viitavaid vigastusi. Kohus ei pea tõenäoliseks, et vanni ukseavast sisse tuues võis lengi muljumine kahjustada üksnes vanni esikülge vahetult nurga kõrvalt, kuid ei kahjustanud mitte kuidagi samas laiuses paiknevat esipaneeli. Samas on kohtule esitatud fotolt (tlk 16) on näha, et kohe kahjustatud nurga juures paiknevad metallist reguleerimisnupud, mille on paigaldanud tootja. Eksperdihinnangus ei ole nuppude paigaldamisele tähelepanu pööratud, kuid on ilmne, et nupud kinnitatakse vannikorpuse külge mehaanilise monteerimise teel. Kuna vigastus paikneb nuppude vahetus läheduses ning ekspert on pidanud üheks vigastuse tõenäoliseks tekkepõhjuseks just vanni metalldetailide tehnoloogilist montaaži, peab kohus seda tõenäolisemaks vigastuse tekkepõhjuseks, kui eksperdi oletust ukselengi muljumisest, millele ekspert ei anna ühtegi toote mõõtudel põhinevat või kontrollmõõtmistega kinnitatavat selgitust. Kohus ei saa eksperdi poolt antud oletust või eelistust käsitleda ekspertiisiakti tõsikindla järeldustena, kuna antud arvamuse näol ei ole tegemist kontrollitava, ega objektiivsetelt mõõtetulemustel põhineva avaldusega. Hageja motiive ja selgitusi hinnates kohaldab kohus TsÜS § 138 lg 1 Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja on ise tekitanud vannile kahjustuse, ning seetõttu vann asendamisele ei kuulu. Kohus, hinnates kostja vastuväidet võtab arvesse hageja käitumist alates vanni ostmisest kuni kostjale vigastusest teatamiseni. Kohus arvestab asjaolu, et hageja vaatas asja viivitamatult peale kojutoomist üle ning leiab, et poolte poolt esitatud asjaoludest nähtub üheselt, et hageja on väga täpselt täitnud VÕS § 220 lg 1 ja 2 sätestatud nõudeid asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohta. Samuti on hageja täiendavalt, juba enne hagi esitamist lasknud eksperdil vigastuse üle vaadata (tlk 12-17), et olla veendunud vigastuse tekkepõhjustes. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid hageja käitumises tuvastada pahausksuse olemasolu, mistõttu kostja väide hageja pahauskse käitumise kohta ei ole tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada VÕS §217 lg 1 Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei ole lepingutingimustega vastavuses kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.